) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Kohus mõistab kaebust selle sisu põhjal nii, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust. Tulenevalt
lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
lg 1 p 1).
lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, ei saa kohtutäituri tegevust vaidlustada halduskohtus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja saiteada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebaja kaebuse
Kohus selgitab ka seda, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja leiab, et keegi on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus
Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Olavi-Jüri Luik riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. X.X. esitas 18.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu sama kuupäevaga määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei ole rahul, et kohus kaebuse tagastas ja leiab, et vaidlus peaks kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi kuuluma halduskohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohus selgitas õigesti oma määruses, et kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, tuleb tal esitada täitemenetluse seadustiku alusel kaebus kohtutäiturile ning seejärel vajaduse korral maakohtule. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 ei reguleeri seda, kes ja kuhu võib kaebusega kohtutäituri poole pöörduda. Nagu eelnevalt juba märgitud, reguleerib seda küsimust täitemenetluse seadustik ja selle kohaselt on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lõppkokkuvõttes kuulub lahendamisele maakohtus. Kuigi kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit, on täitemenetluse seadustikus toodud teistsugune menetluskord täiturite tegevusega seotud vaidluste lahendamiseks (kohtutäitur, maakohus) ja seega pole käesoleval juhul tegemist vaidlusega, mis oleks tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. 2 Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.