← Eesti

2-25-1099/15

Obsah (6)§ 407§ 444§ 163§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on kostja maksevõime hindamisel lähtunud üksnes kostja avaldatud andmetest ega ole andmeid kuidagi kontrollinud. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul jätnud välja selgitamata, milline oli kostja tegelik maksevõime. 5. Kuna hageja on enne hagi menetlusse võtmist oma nõuet kitsendanud ja esitanud võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning palunud hagi rahuldada ümberarvestuses märgitud ulatuses, rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3 Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 245 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud lähtuvalt esialgselt esitatud hagist 245 eurot. Hageja ümberarvestatud nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu aga 175 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümberarvestusest lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 175 euro ulatuses kostja kanda ning ülejäänud (s.o 70 euro) ulatuses hageja enda kanda. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga asja olemust, avalduse sisu ja mahtu arvestades kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Hagi ei sisalda ka mahukat õiguslikku argumentatsiooni. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid kokku 350 euro ulatuses. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 525 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 350 eurot). 8. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.