) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kinnisasja kinkelepingust taganemise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja teinud notari juures notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingust taganemise avaldust kostjale, vaid soovib alustada vastavaid toiminguid kohtus. Kohus selgitab, et taganemiseavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mida on hagejal võimalik teha kohtuväliselt notari juures. Kui kinkelepingust taganemisel kostja keeldub tagastamast kinnisasja omandit hagejale, siis on hagejal võimalik pöörduda kohtusse nõudega kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste, st asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja kinnisasja kinkelepingust taganenud, mistõttu ei saa hageja käesolevalt nõuda kostjalt kinnisasja omandi üleandmist ning seega ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb
lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3.
lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse avalduselt tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus tegi kindlaks, et 17.11.2025 on tasutud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus saada tasutud riigilõiv tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus, kus on muu hulgas märgitud pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastust soovitakse. 2 2-25-19543 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.