2-25-19543/2

2-25-19543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-19543 Tsiviilasi Y.K hagi H.O vastu kinkelepingust taganemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Y.K (isikukood XXX) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kostja: H.O (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata Y.K hagi H.O vastu kinkelepingust taganemiseks.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Y.K (hageja) esitas 17.11.2025 Tartu Maakohtule avalduse H.O (kostja) vastu kinkelepingust taganemiseks. Hageja avaldab soovi taganeda kinkelepingust ning palub alustada toiminguid kinkelepingu lõpetamiseks ja kingitud vara tagastamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2021 notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale Tartu Maakonnas Elva vallas Kõdukülas asuva kinnisasja.

Hageja väitel on kostja pärast kinkelepingu sõlmimist korduvalt käitunud hageja ja tema lähedase isiku suhtes jämedalt tänamatult. Nii lõhkus kostja 13.05.2024 hageja ettevõttele kuuluva auto kirvega ja valas selle bensiiniga üle, 04.11.2025 katkestas kostja hageja elukohas elektriühenduse kaheks tunniks ning nõudis ähvardades, et hageja lahkuks oma kodust, 12.11.2025 kasutas kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda, 13.11.2025 lõhkus kostja kingitud kinnisasjal köögisisustuse ja -tehnika ning solvas hagejat. Kõik episoodid on politsei poolt fikseeritud. Kostjal puudub püsiv töökoht ning ta on korduvalt hagejalt ja tema pereliikmetelt raha välja pressinud. Samuti on kostja tellinud hindamisakte kinnistutele, mis kuuluvad hagejale ning nõudnud nende müümist kostja huvides.

Seetõttu soovib avaldaja taganeda kostjaga sõlmitud kinkelepingust ja palub kohtul alustada toimingud kinkelepingu lõpetamiseks ning kingitud vara tagastamiseks.

1 2-25-19543 2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kinnisasja kinkelepingust taganemise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud.

Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja teinud notari juures notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingust taganemise avaldust kostjale, vaid soovib alustada vastavaid toiminguid kohtus. Kohus selgitab, et taganemiseavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mida on hagejal võimalik teha kohtuväliselt notari juures. Kui kinkelepingust taganemisel kostja keeldub tagastamast kinnisasja omandit hagejale, siis on hagejal võimalik pöörduda kohtusse nõudega kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste, st asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja kinnisasja kinkelepingust taganenud, mistõttu ei saa hageja käesolevalt nõuda kostjalt kinnisasja omandi üleandmist ning seega ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

3.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse avalduselt tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Kohus tegi kindlaks, et 17.11.2025 on tasutud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus saada tasutud riigilõiv tagasi.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus, kus on muu hulgas märgitud pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastust soovitakse.

2 2-25-19543 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 3

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.