Obsah (6)

§ 47§ 121§ 43§ 124§ 152§ 71

3-25-1243 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Menetlusosalised Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-1243 9.7.2025, Jõhvi Ülle P

§ 47lg-s 1 sätestatud nõuetele ning pole lubatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 pst 4, tagastas kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses järgmiste asjaoludega: 1) vanglasse saabudes pidi kaebaja ootama kaks tundi, et teda võetakse vastu; 2) vanglasse saabudes jäeti kaebaja ilma meditsiinilise abita; 3) vanglasse saabudes otsiti kaebaja alasti läbi; 4) vanglasse saabudes paigutati kaebaja koos nii väliselt kui ka lõhna järgi ebameeldiva kinnipeetavaga; 5) akna puudumise tõttu kambris ei piisanud õhku; 6) kaebaja oli pandud valiku ette, kas minna kirikusse või jalutama; 7) puudus võimalus valida, kas tegeleda spordiga spordisaalis või väljas; 2 3-25-1243

1. Tartu Halduskohtu 10.6.2025 määruse resolutsiooni punktiga 2 jäeti kaebus käiguta. Kohus tegi kindlaks, et alates 27.02.2023 (kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni 09.01.2025) on kaebaja esitanud vanglale järgmised kahju hüvitamise taotlused: 1) 14.11.2023 kahjunõue nr 1-13/238-1, milles nõudis rahalist hüvitist kirikusse mittelubamisega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 15.01.2024 otsusega nr 1-13/238-2 kahjunõude rahuldamata. Kaebaja sai eelnimetatud otsuse kätte 16.01.
2. 2) 22.11.2023 kahjunõue nr 1-13/245-1, milles nõudis rahalist hüvitist seoses särgita jalutamise mittevõimaldamise eest. Tartu Vangla jättis 21.01.2024 otsusega nr 1-13/245-2 kahjunõude rahuldamata. Kaebaja sai eelnimetatud otsuse kätte 22.01.
3. 3) 20.12.2023 kahjunõue nr 1-13/269-1, milles nõudis rahalist hüvitist seoses lumerohkuse ja libedusega jalutusboksis. Tartu Vangla jättis 20.02.
4. otsusega nr 113/24/269-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 4) 03.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/2-1, milles kaebaja nõudis rahalist hüvitist iseloomustusse antud ebaõigete andmetega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 01.03.2024 otsusega nr 1-13/24/22 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 5) 10.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/11-1, milles nõudis rahalist hüvitist pimedasse jalutusboksi jätmisega. Tartu Vangla jättis 15.03.2024 otsusega nr 1-13/24/11-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 6) 31.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/30-1, milles nõudis rahalist hüvitist hügieenitarvete andmata jätmisega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 26.03.2024 otsusega nr 113/24/30-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 7) 25.03.2024 edastas Justiitsministeerium Tartu Vanglale lahendamiseks kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses asjaoludega, et vanglasse saabudes ei tegelenud kaebajaga kontaktisik, mistõttu ei saanud ta nädalaid helistada lähedastele ja kasutada vanglakauplust, aga samuti pakutud söök oli kõlbmatu ja kaebaja pidi nälgima ning seoses sellega, et kaebajat suunati sööma kambrist leitud sibulat ja toimus kambris lukustamine teise kinnipeetava käitumise tõttu. Vangla teatel jättis ta selle kaebaja kahjunõude tähtaegselt lahendamata. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Riigivastutuse seaduse § 18 lg-de 1 ja 2 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 3 3-25-1243 Kohus märgib, et vahepeal on kaebaja seoses eelpoolkirjeldatud vangla tegevustega pöördunud kohtusse, kuid tema kaebused olid tagastatud või hetkel käiguta jäetud. Muu hulgas märgib kohus, et juhul kui kaebaja pöördub uuesti kaebusega kohtusse vastavalt

§ 43

lg-le 2 esineb kaebajal

§ 47lg-s 2 ja Rvast

S § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega järgimise kohustus.

1. Eelmärgitust on näha, et 24.04.2025 esitatud hüvitamiskaebus ei ole tähtaegne. Punktis 5.1 kirjeldatud toiminguga seoses oleks kaebaja pidanud kaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 15.02.2024; punktis 5.2 hiljemalt 21.02.2024, punktis 5.3 eeldatavasti 21.03.2024; punktis 5.4 eeldatavasti 31.03.2024; punktis 5.5 eeldatavasti 15.04.2024, punktis 5.6 eeldatavasti 25.04.2024, punktis 5.7 hiljemalt 26.06.
2. Kaebaja leiab 12.6.2025 avalduses kohtule, et ta on tähtaegadega eksinud, kuna tal puudub juriidiline haridus ja materiaalne võimalus enda kaitseks advokaati palgata. Ta on juba Tartu Vanglast väljas üle aasta. Tartu Vanglas on ta kogenud inimväärikuse alandamist nii vaimset kui füüsiliselt, tema kannatused kestavad siiani jj. Kaebaja palub kaebuse võtta menetlusse ja ennistada kaebuse kaebetähtaeg. 8.

§ 124

lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lõike 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

9. Riigikohus on selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus (RVastS) ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg ning seetõttu ei kohaldu kohtule kaebuse esitamisel

§ 47lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad (Riigikohtu 11. mai 2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 11). RVast

S § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte lõike 3 alusel tuleb taotlus või hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

1. Tartu Vangla on arvamusel, et K. Lunden on kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt pöördunud kohtu poole 30-päevast kaebetähtaega ületades. K. Lunden ei ole kaebuses taotlenud menetlustähtaja ennistamist ega selgitanud, mis on takistanud temal menetlustähtaega järgimast. Tartu Vanglale ei ole teada selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamist. Kaebuses kirjeldatud asjaolude osas on vangla osaliselt kahju hüvitamise taotlused lahendanud
2. a esimestel kuudel. Selliste asjaolude osas pidanuks K. Lunden esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuste kättesaamisest arvates. K. Lundenile kättetoimetatud otsustelt nähtub selge vaidlustamisviide, mistõttu pidi K. Lunden aru saama, kuidas otsusega mittenõustumisel seda vaidlustada. 4 3-25-1243 Vanglale teadaolevalt on K. Lunden ka hüvitamisnõuetega halduskohtu poole pöördunud. Tartu Vangla tunnistab, et 25.03.
3. a Justiitsministeeriumi poolt edastatud K. Lundeni kahju hüvitamise taotlus on jäänud õigusvastaselt lahendamata. Vangla pidanuks nimetatud taotluse vähemalt osaliselt jätma läbi vaatamata, kuna samadele asjaoludele tuginevad kahju hüvitamise taotlused olid juba sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud. Nende asjaolude osas, mille osas on Tartu Vangla õigusvastaselt tema 25.03.
4. a vanglasse saabunud kahju hüvitamise taotluse nr 1-33/24/235-1 sisuliselt lahendamata jätnud, on kaebus halduskohtule samuti esitatud tähtaega ületades.
5. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla oli enne kahjunõude lahendamise tähtaega toimetanud K. Lundenile kätte otsused varasemalt esitatud taotluste kohta, millelt nähtus vaidlustamisviide, siis pidi K. Lunden aru saama, et kui 25.3.2024 taotlus on jäetud tähtaegselt läbi vaatamata, siis on tal õigus 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse pöörduda so hiljemalt 26.6.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotluse lahendada selle nõuetekohasest esitamisest arvates kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lõike 8 kohaselt võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan on jätnud taotluse tähtaegselt läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 1’ lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega annavad RVastS § 18 lg 2 ja VangS § 1’ lg 8 õiguse pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse ka ilma vangla otsuseta konkreetse taotluse kohta, kui taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud. Halduskohus kordab, et kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/235-1 sisuliseks lahendamiseks ettenähtud tähtpäev saabus 27.05.
8. a (puhkepäevale järgnev esimene tööpäev). Seega pidanuks K.Lunden kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 26.06.
9. a (p.5.7).
10. Kaebus on kohtule esitatud aga 24.04.
11. a ehk sisuliselt pea 10 kuud tähtaega ületades. Eeltoodud põhjustel ei ole K. Lundeni kaebuse menetlusse võtmine võimalik, kuna see on esitatud menetlustähtaega oluliselt möödalastes. 14.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale uuesti võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja on nähtuvalt asja materjalidest olnud seisukohal, et „ta on tähtaegadega eksinud, kuna tal puudub juriidiline haridus ja materiaalne võimalus enda kaitseks advokaati palgata. Ta on juba Tartu Vanglast väljas üle aasta jj“ . 5 3-25-1243 Kaebaja 12.6.2025 kohtule esitatud seisukohta ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks

§ 71lõike 1 mõttes.

Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Seda enam, et ta on juba üle aasta viibinud vabaduses. 15. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124

lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. 16.Vastavalt

§ 43

lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 17. Kaebaja ei ole esitatud kaebuselt riigilõivu tasunud. (allkirjastatud digitaalselt) 6