) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). MENETLUSE KÄIK 1. 28.11.2025 saabusid Pärnu Maakohtule Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast tsiviilasja nr 2-25- 127009 materjalid seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega HOOVI Rental OÜ (avaldaja, hageja) nõudes J.E OÜ (võlgnik 1, kostja 1) ning J.E (võlgnik 2, kostja 2, koos ka võlgnikud/kostjad) vastu 6792,26 euro saamiseks ja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid kohtule 28.11.2025 kirjaliku kompromisslepingu ja paluvad juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1, et kohus kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. KOHTU SEISUKOHT
) § 486 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui: 1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; 3) avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. 4.
lg 21 kohaselt, kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut.
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
5. Kohus käsitab esitatud kokkulepet kompromisslepinguna ja menetleb seda
Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 6. Kohus selgitab, et
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (
Kohus jätab kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda, sest nad ei ole teisiti kokku leppinud. 8. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest (
/allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku, kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.