KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12121 Kohtuasi I.Z-i hagi O.J.E ja Tall

§ 2

lg 1 p 5, § 6 p 4, rikkudes hageja põhiseaduslikku õigust saada abi puuduse korral. 4) tuvastada, et kostjate tegevusetus on otseses põhjuslikus seoses tekkinud varalise ja mittevaralise kahjuga (sh töövõimetus, abivajaduse suurenemine, vaimse tervise halvenemine). 5) mõista kostjatelt solidaarselt välja ülalnimetatud summad koos seadusjärgse viivisega kuni täieliku hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema tütar esitanud 18 toimetulekutoetuse taotlust ajavahemikus veebruar 2024 kuni juuli

1. Hageja esitatud taotlused on esitatud SHS § 132 lg 2 alusel, mille kohaselt määratakse toimetulekutoetus taotleja esitatud dokumentide põhjal. Hageja esitas igal korral sissetuleku puudumise tõendid, elamiskulude ja kommunaalkulude tõendid, ravikulude vajaduse kinnitused, puudega lapse ülalpidamise fakti ja sõltuvuse, töövõimetust tõendavad arstitõendid jne. Sellest tulenevalt ei ole õiguspärane keelduda toetuse määramisest põhjendusel, et isik elab heas korteris või ei vasta mõnele kujuteldavale vaesuse välisele tunnusele. Selline praktika on vastuolus SHS § 132 lg 2 ning PS § 28-ga ning kinnitab, et KOV on rikkunud hageja õigusi. Hageja esitatud toimetulekutoetuse taotlused jäeti O.X.K poolt korduvalt formaalselt läbi vaatamata, mistõttu ei väljastatud seaduses nõutud haldusakte ega põhjendatud otsuseid. Selline tegevusetus kujutab endast õigusvastast rikkumist – abivajaja seaduslik nõue jäeti läbi vaatamata, rikkudes hageja põhiõigusi ning põhjustades pöördumatut varalist ja mittevaralist kahju. Hageja pöördus korduvalt O.J.E poole, kuid riik distantseerus konkreetse olukorra lahendamisest ja jättis kogu vastutuse KOV-ile. Abi jäi saamata ka riigi tasandil, kuigi seadus kohustab ministeeriumit vajadusel järelevalvet teostama. O.J.E on keeldunud sekkumast KOV-i seaduserikkumisse ja suunanud isiku kohtusse pöörduma, kuigi kohtumenetlus on muutunud hagejale füüsiliselt ja vaimselt ülejõukäivaks.
2. Hageja esitas koos hagiga kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, sest asja on pädev lahendama halduskohus. Vastav kaebus tuleb hagejal ise esitada halduskohtule.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 5 lg 1 p-de 2, 4 ja 6 kohaselt on halduskohtul kaebuse 2

§ 1

lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel.

§ 17

lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna

§ 1

lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12).

§ 7

lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 8lg 1 järgi varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt sätestab, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda vajalike ravikulude hüvitamist.

§ 9

lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hageja tugineb sellele, et kohalik omavalitsus jättis hageja toimetulekutaotlused formaalselt läbi vaatamata, millega tekkis hagejale kahju. Hageja pöördus korduvalt ka O.J.E poole vastava järelevalve teostamiseks. Kohus märgib, et toimetulekutoetus on riigi rahaline abi ja seda maksab kohalik omavalitsus (SHS § 156 lg 1). Kohaliku omavalitsuse otsus toimetulekutoetuse maksmise kohta on haldusakt. Seega on poolte vahel avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus. Hagis toodud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel oleks eraõigussuhtest tekkinud vaidlus. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb

§ 1

lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu.

§ 12

lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

§ 12

lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (

§ 17lg 1, HKMS§ 4 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt on asja pädev lahendama halduskohus. Hagejal tuleb vastav kaebus esitada ise halduskohtule. Kohus jätab TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu, siis puudub asjas vajadus riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste läbivaatamiseks. 3