Obsah (7)

§ 2§ 130§ 146§ 144§ 179§ 240§ 55

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Mai

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja X.X.-i määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et X.X. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.09.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus jättis X.X.-i menetluse uuendamise taotluse rahuldamata ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohus kontrollib, kas halduskohus jättis X.X.-i 03.09.2025 taotluse põhjendatult rahuldamata.
3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas X.X. 03.09.2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-633 menetluse taastamise avaldusena pealkirjastatud dokumendi.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtus leidis, et X.X. esitas menetluse uuendamise taotluse

§ 130lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu.

§ 130

lg 1 p 2 kohaselt kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid. Käesolevas haldusasjas on aga kohtulahend jõustunud 01.05.2015. Lõppenud kohtumenetluses ei ole haldusasja arutamise uuendamine võimalik. Kuigi X.X.-i esitatud avalduse pealkiri oli menetluse taastamise avaldus, siis ka menetluse taastamist ei saanud X.X. taotleda, kuna

§ 146

lg 2 kohaselt võib kaebaja esitada menetluse taastamise avalduse, kui kohus jättis kaebuse

§ 144alusel läbi vaatamata.

Lõppenud kohtumenetluses ei ole võimalik esitada menetluse taastamise avaldust. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (

§ 179lg 3 ja 22.

peatükk). Eeltoodust tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus, et X.X.-i tahe oli esitada teistmisavaldus. Teistmine on erakorraline õiguskaitsevahend, mille eesmärk on pärast kohtumenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist uute oluliste asjaolude (õiguslike või ka faktiliste) ilmnemisel võimaldada menetlusosalistel oma õiguste taastamiseks taotleda juba õigusjõu omandanud kohtulahendite tühistamist ning menetluse uuendamist.

§ 240

lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine toimub pärast korralise kohtumenetluse lõppemist ega ole korralise kohtumenetluse osa (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 667-668).

1. Kuivõrd teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule, ei ole halduskohtu ega ringkonnakohtu pädevuses X.X.-i teistmisavalduse läbi vaatamine. Sellest tulenevalt edastab kohus teistmisavalduse Riigikohtule. 2 3-15-633
2. Kuna tegemist oli avalduse puudusega, mida ei oleks saanud avalduse käiguta jätmisega kõrvaldada, oleks halduskohus pidanud jätma avalduse määrusega läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

Tulenevalt sellest, et halduskohus ei saanud taotleja avaldust lahendada, ei pidanud halduskohus lahendama ka riigi õigusabi taotlust.

1. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus X.X.-i avaldust ebaõigesti sisustanud ning X.X.-i teistmisavaldus oleks tulnud edastada Riigikohtule.
2. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse rahuldamata ja tühistab Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määruse ning teeb asjas uue määruse, millega jätab X.X.-i 03.09.2025 avalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus edastab avalduse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3