← Eesti

2-24-18844/22

Obsah (4)§ 403§ 4034§ 411§ 402

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. november 2025 Tsiviilasja number 2-24-18844 Tsiviilasi Kirke T

§ 403

4 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Praegu puuduvad pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses igasugused selgitused ja tõendid selle kohta, et võlausaldaja oleks üldse mõlema lepingu sõlmimisel krediidivõimelisust kontrollinud või hinnanud. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et võlausaldaja on rikkunud

§ 4034 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kuivõrd võlausaldaja ei ole esitanud halduri vastuväitele seisukohta ega teinud nõude ümberarvestusi kooskõlas

§ 4034lg-ga 7, on võlausaldaja nõue ebaselge ning seda ei ole võimalik tunnustada.

MÄÄRUSKAEBUS

  1. Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti tema nõue tunnustamata, ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või teha uus määrus, millega tunnustada tema nõuet. Võlausaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. 4 Võlausaldaja esitas
  2. aprillil 2025 pankrotihaldurile vastuse koos tõenditega õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Maakohus ei ole võlausaldaja seisukohta käsitlenud. Võlausaldaja oli pankrotihaldurile esitatud vastuses seisukohal, et vastutustundliku laenamise nõudeid on täidetud ja nõue kuulub tunnustamisele täies ulatuses. Lepingute sõlmimisel veenduti võlgniku krediidivõimekuses, küsides võlgnikult teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Võlausaldaja tegi päringuid, et kontrollida võlgniku varasemat maksekäitumist. Võlgnikul puudusid kehtivad ja varasemad maksehäired. Võlgnikul puudusid maksuvõlgnevused. Võlgniku kohta puudusid andmed Ametlikes Teadaannetes. Võlgnikul ei olnud rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavaid. Võlgnik märkis krediidikonto lepingu nr KK4068129 ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimisel taotluses, et tema sissetulek on 895 eurot (töötasu 575 eurot ja sotsiaaltoetus 320 eurot), finantskohustustest märkis võlgnik tarbijalaenu tagasimaksega 100 eurot. Võlausaldaja tuvastas võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena võlgniku finantskohustusi kokku 108 eurot 15 senti: Modena 33 eurot 15 senti, Inbank 25 eurot, TF Bank 50 eurot. Majapidamiskuludeks märkis võlgnik 300 eurot. Võlgnik märkis krediidikonto lepingu nr KK3624411 sõlmimisel taotluses, et tema sissetulek on 900 eurot, finantskohustustest märkis võlgnik placet.ee veebilehel võtud laenu tagasimaksega 106 eurot 67 senti. Võlgniku krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu nr KK4068129 sõlmimisel oli järgmine: 1069 eurot 72 senti (sissetulek) - 108 eurot 15 senti (finantskohustused) - 340 eurot (majapidamiskulud) - 53 eurot 33 senti (taotleva krediidikonto KK4068129 osamakse) = 568 eurot 24 senti. See tähendab, et võlgniku krediidivõimekuse kontroll kinnitas võlgniku krediidivõimelisust igakuise reserviga 568 eurot 24 senti. Võlgniku krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK4068129 muutmise kokkuleppe sõlmimisel oli järgmine: 1069 eurot 72 senti (sissetulek) – 108 eurot 15 senti (finantskohustused) - 340 eurot (majapidamiskulud) - 106 eurot 67 senti (taotleva krediidikonto KK4068129 osamakse) = 514 eurot 90 senti. See tähendab, et võlgniku krediidivõimekuse kontroll kinnitas võlgniku krediidivõimelisust igakuise reserviga 514 eurot 90 senti. Võlgniku krediidivõimekuse arvutus krediidikontolepingu KK3624411 sõlmimisel oli järgmine: 894 eurot 72 senti (sissetulek pangakonto alusel) - 214 eurot 82 senti (finantskohustused) - 340 eurot (majapidamiskulud) - 130 eurot (taotleva krediidikonto KK3624411 osamakse) = 209 eurot 90 senti. See tähendab, et võlgniku krediidivõimekuse kontroll kinnitas võlgniku krediidivõimelisust igakuise reserviga 209 eurot 90 senti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA EDASINE MENETLUS
  3. Haldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlausaldaja esitas
  4. aprillil 2025 seisukoha pankrotihalduri vastuväitele koos lisadega. Tehnilistel põhjustel jäi pankrotihalduril võlausaldaja seisukoht märkimata. Haldur ei nõustu, et võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Haldur esitab uute tõenditena võlgniku pangakonto väljavõtted laekumiste kohta töötukassalt, maksete kohta Modena Estonia OÜ-le, Inbank Finance AS-le, TF Bank AB-le ja
  5. märtsi 2024 kohta. Oluline osa võlgniku sissetulekutest pärineb töötukassalt. Töötule isikule laenamine ei ole vastavuses vastutustundliku laenamise põhimõttega. 5 Võlausaldaja on esitanud võlgniku pangakonto väljavõtte töödeldud versiooni. Sellelt nähtub, et
  6. detsembril 2023 on erinevate kiirlaenu toodete teenindamiseks makstud 222 eurot 87 senti, mis erineb võlausaldaja analüüsis toodud summast. Ka on näha, et laenusid ei teenindatud korrapäraselt ning olid tekkinud viivised. Halduri esitatud võlgniku pangakonto filtreeritud väljavõtetest nähtub, et perioodil
  7. september 2023 –
  8. märts 2024 olid kiirlaenude teenindamiseks kulunud summad suuremad kui võlausaldaja oma analüüsis välja tõi. Võlgnik maksis erinevatele kiirlaenuettevõtjatele kokku vähemalt 786 eurot 53 senti, s.o vähemalt 131 eurot 9 senti kuus. Haldurile jääb arusaamatuks, miks võlausaldaja ei arvestanud võlgnikule
  9. märtsil 2024 Multitude Bank plc antud laenuga 2015 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõte on esitatud Exceli formaadis failina. Haldurile ei ole arusaadav, mis dokumendiga on tegemist ja millal see on loodud. Haldurile ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, mille tagajärjeks on see, et võlausaldaja nõue jääb pankrotimenetluses tunnustamata. Võlausaldaja nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti
  10. märtsil 2024 krediidikonto leping nr KK4068129, mille aluseks on krediidikonto taotlus nr KK
  11. Selle taotluse alusel väljastati võlgniku kontole laen 2000 eurot. Taotluses on märgitud laenulimiidiks 1000 eurot. Seega on võlausaldaja väljastanud võlgnikule taotletust oluliselt suurema summa. Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti
  12. märtsil 2024 krediidikonto leping nr KK4069441, mille aluseks on krediidikonto taotlus nr KK
  13. Selle alusel väljastati 1300 eurot. Taotluses oli märgitud laenulimiidiks 2500 eurot. Kahe laenu vahelisel ajal ehk viie päeva jooksul on laenuandja ümber hinnanud laenusaaja finantsmajandusliku seisukorra ja andnud laenu olukorras, mil laenusaaja sissetulek on oluliselt vähenenud ja kohustused oluliselt kasvanud. Võlausaldaja nõudeavaldusele ei ole lisatud dokumente, millest oleks võimalik aru saada, kas ja millal on laen välja antud ja kui palju sellest on tagasi saadud. Samuti ei saa aru, mille katteks (põhivõlg, intress, viivis) on tagasimakseid kasutatud.
  14. Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle
  15. augustil
  16. a TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus möönis, et vaidlustatud kohtumääruses on ekslikult põhjendatud võlausaldaja nõude rahuldamata jätmist mh sellega, et võlausaldaja ei ole pankrotihalduri
  17. aprilli
  18. a vastuväitele seisukohta esitanud. Samas ei anna võlausaldaja
  19. aprilli
  20. a seisukoha ja määruskaebuse esitamine alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks ja võlausaldaja nõude tunnustamiseks. Maakohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta. Võlausaldaja ei ole esitanud nõude ümberarvestust kooskõlas

§ 4034lg-ga 7, mistõttu on nõue jätkuvalt ebaselge.

  1. Võlausaldaja esitas
  2. augustil 2025 ringkonnakohtule taotluse võimaldada tutvuda pankrotihalduri seisukohaga määruskaebuse kohta ning maakohtu põhjendustega, milles leitakse, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud ning anda võlausaldajale TsMS § 340¹ lg 1 alusel võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja vajadusel nõude ümberarvestus.
  3. Võlausaldaja esitas
  4. augustil 2025 vastuse pankrotihalduri seisukohale. 6 Võlausaldaja ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et ta on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja esitas uute tõenditena väljavõtted võlausaldaja sisemisest süsteemist ja iseteenindusest. Finantsinspektsiooni käsiraamatu kohaselt tuleb regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta ka toetusi ja hüvitisi. Töövõimetoetus oli vaid üks osa võlgniku sissetulekust. Võlgniku sissetulek koosnes nii töötasust kui ka töövõimetushüvitisest. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku pangakonto töödeldud versiooni. Konto väljavõtteid edastati automaatselt läbi koostööpartneri Accountscoring teenuse vahendusel. Võlgnik andis võlausaldaja koostööpartnerile ajutise loa otseühenduseks oma pangaga. Andmete edastamiseks tuli tal siseneda oma internetipanka ja anda nõusolek andmete jagamiseks, kasutades selleks PIN2-koodi. Võlgnik ei pidanud PDF-vormingus väljavõtet alla laadima ega edastama, vaid andmed laeti automaatselt süsteemi. Pangaandmeid edastatakse võlausaldajale töödeldud kujul ja võlausaldajal ei ole võimalik neid PDF-vormingus alla laadida. Andmete väljaviimiseks tuli võlausaldajal neid käsitsi kopeerida süsteemist Exceli (.xlsx) vormingusse. See ei tähenda, et andmeid oleks muudetud või et need oleks vähem usaldusväärsed kui PDFvormingus pangaväljavõtted. Tegemist on eraldi koostatud dokumendiga, kuhu on kopeeritud varem esitatud pangakonto andmed. Dokumendi loomise kuupäev viitab üksnes faili tehnilisele vormistamisele, mitte andmete esmakordsele kättesaamisele või kasutamisele. Võlgniku kontolt nähtusid finantskohustused Inbank Finance AS-i ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ees. Kontoandmetest ei ilmnenud üheselt mõistetavat ja regulaarset kohustuste ulatust, mistõttu küsiti võlgnikult selle kohta täiendavat selgitust. Kuumaksete suuruse täpsustamine toimus iseteeninduses. Võlgnik täpsustas
  5. märtsil 2024 kell 15:05, et kohustuslik kuumakse suurus Inbank Finance AS-ile on 25 eurot ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 50 eurot. Võlausaldajal puudus teave
  6. märtsil 2024 Multitude Bank plc poolt võlgnikule antud laenu kohta, mistõttu ei olnud tal võimalik seda arvesse võtta. Pankrotihaldur ei ole küsinud võlausaldajalt dokumente, millest oleks võimalik aru saada, kas ja millal on laen välja antud ja kui palju sellest on tagasi saadud, ning teavet, mille katteks (põhivõlg, intress, viivis) on tagasimakseid kasutatud. Võlgnik esitas
  7. märtsil 2024 taotluse krediidikontolepingu sõlmimiseks 1000 eurot. Samal päeval esitas võlgnik uue taotluse limiidi tõstmiseks kuni 2000 euroni. Võlausaldaja hindas mõlema taotluse puhul võlgniku krediidivõimelisust ja see on selgelt jälgitav nii lisatud dokumentides kui ka võlausaldaja vastuses pankrotihalduri vastuväitele. Võlgnik taotles
  8. märtsil 2025 krediidilimiiti 2500 euro ulatuses, kuid krediidivõimelisuse hindamise tulemusel rahuldas võlausaldaja taotluse 1300 euro ulatuses. Pankrotihalduri
  9. aprilli
  10. a vastuväide jätab võlausaldajale võimaluse oma nõuet kaitsta ilma ümberarvestust kohe esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus tagastada võlausaldajale laenu põhiosa ning tasuda laenult

§-s 94 sätestatud määras intressi. Sellisel juhul tuleks anda võlausaldajale võimalus oma nõue ümber hinnata. Võlausaldajal ei ole kohustust esitada kohe nõude ümberarvestust, kuna sisuline arutelu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise üle ei ole kohtus veel toimunud. Võlausaldaja esitas tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, pankrotihaldur vaidles sellele vastu. Maakohus nõustus halduri seisukohaga, andmata võlausaldajale võimalust esitada täiendavaid selgitusi. Võlausaldaja esitab nüüd need selgitused. 7 Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus enne otsuse tegemist andma võlausaldajale võimaluse puudused kõrvaldada, sh esitada täiendavaid selgitusi või vajadusel nõue ümber arvutada (TsMS § 340¹ lg 1). Kui see võimalus jäetakse andmata, on tegemist võlausaldaja menetluslike õiguste rikkumisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 100¹ lõike 4 kohaselt on pankrotihalduril kohustus kontrollida nõuete põhjendatust ja vajadusel esitada kirjalik, põhjendatud vastuväide. Sellise vastuväite puhul peab pankrotihaldur täpselt esitama asjaolud, millele tuginedes ta leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Võlausaldajal peab olema õigus tutvuda nimetatud vastuväitega, hinnata selle sisu ja otsustada, kas nõue ümber arvutada või jätkata vaidlust. Kohtumenetluse õiglane ja võrdne läbiviimine nõuab (TsMS § 5 lg-st 2 tulenevalt), et kohus juhiks tähelepanu kõigile menetluses tõusetunud uutele ja olulistele asjaoludele – sealhulgas pankrotihalduri esitatud vastuväidetele, mida varem ei ole võlausaldajale teatavaks tehtud. Samuti peab kohus andma võlausaldajale mõistliku võimaluse nendele asjaoludele reageerida, enne kui teeb otsuse nõude tunnustamise või rahuldamata jätmise kohta. Maakohtu määrus oli võlausaldaja jaoks üllatuslik, kuivõrd ta sai alles määrusest teada, et kohus võib tõlgendada materiaalõiguse normi selliselt, et lugeda võlausaldaja nõue tunnustamata jäetuks. Ka määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule oli võlausaldaja jaoks üllatuslik, kuna selles dokumendis nõustub maakohus pankrotihalduri vastuväitega, millega võlausaldaja ei olnud saanud varem tutvuda. Võlausaldaja sai selle vastuväitega tutvuda alles pärast

  1. mail 2025 esitatud taotlust. Selline praktika koormab ühtlasi kohtuid, kuna vaidlusküsimused, mis oleksid lahendatavad pankrotimenetluse raames ja võlausaldaja kaasamisel, tuleb lahendada määruskaebemenetluses, kuivõrd see on võlausaldaja ainuke võimalus kaitsta oma nõuet täies ulatuses või vähemalt põhinõude ja seadusjärgse intressi osas juhul, kui esimese astme kohus siiski leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seetõttu on põhjendatud nõude ümberarvestuse nõue võlausaldajale. Tegemist on pankrotimenetluse menetlusliku ebakõlaga, mis vajaks praktika ühtlustamiseks kõrgema kohtuastme suuniseid. Pankrotimenetluse praktika vajab laiemat arutelu, et tagada võlausaldajatele tõhus võimalus oma nõuete kaitsmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks enne, kui nõue jäetakse tunnustamata.
  2. Ringkonnakohus andis
  3. septembri
  4. a kirjaga võlausaldajale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks, juhuks kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  5. Võlausaldaja esitas
  6. oktoobril 2025 nõude ümberarvestuse, mille kohaselt võlausaldaja alternatiivne nõude suurus on 2673 eurot 57 senti.
  7. Pankrotihalduri vastuse kohaselt ei ole selge, kuidas on võlausaldaja saanud nõude suuruseks 2673 eurot 57 senti. Võlausaldaja esitatud tabelitest ei ole üheselt aru saada, kuidas võlausaldaja on ümberarvestused teinud. Pankrotihaldur jäi seisukohale, et võlausaldaja nõue tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. Võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajale on antud võimalus esitada täiendavad seisukohad ja tõendid ning nõude ümberarvestus pankrotihalduri
  8. aprillil 2025 esitatud vastuväitega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis PLACET GROUP OÜ nõude 3708 eurot 72 senti täies ulatuses tunnustamata 8 ning määras jaotised. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab PLACET GROUP OÜ nõude tunnustamata 1035 euro 15 sendi ulatuses, tunnustab PLACET GROUP OÜ nõuet II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena 2673 euro 57 sendi ulatuses ja määrab II järgus uued jaotised. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  10. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1001 lg 4 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud esitama nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite. Viidatud sättest tuleneb, et pankrotihalduril lasub kohustus korraldada ja läbi viia kohtuväline eelmenetlus enne lõpliku võlausaldajate nimekirja esitamist kohtule. Halduri kohustust viia läbi kohtueelne eelmenetlus on rõhutanud ka Riigikohus (vt RKTKm 20.12.2023, nr 2-221652, p 11.2). Eelmenetluse ülesannete täitmiseks tuleb halduril täita selgitamiskohustust, et kõik nõuete aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud enne nimekirja kohtule esitamist. Haldur saab oma selgitamiskohustust täita eelkõige kirjalikult – näiteks puuduste kõrvaldamise teates ja nõudele esitatud põhistatud vastuväidetes (Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2024, lk 76). PankrS § 1003 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluse saamisel kontrollima, kas pankrotihaldur on täitnud kõik nõuete kaitsmise kohtueelse menetluse läbiviimise tingimused, sh ega haldur ei ole rikkunud võlausaldaja õigusi vastuväidete ja seisukohtade esitamisel.
  11. Asja materjalide kohaselt esitas pankrotihaldur võlausaldaja nõudele vastuväite kogu ulatuses. Pankrotihalduri vastuväite (dtl 498–500) kohaselt ei nähtunud nõudeavaldusest ega selle lisadest asjaolusid, mille põhjal saaks kontrollida krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Pankrotihaldur selgitas, et kui võlausaldaja esitab pankrotihalduri vastuväitele PankrS 1001 lg 5 sätestatud korras põhjendatud seisukoha ja tõendid, saab haldur vastuväitest loobuda. Pankrotihaldur andis seisukohtade, tõendite või ümberarvestuste esitamiseks tähtaja
  12. aprillini
  13. Haldur märkis kohtule esitatud taotluses, et võlausaldaja ei esitanud halduri vastuväitele seisukohta. Vaidlust ei ole aga selles, et võlausaldaja esitas
  14. aprillil 2025 (s.o tähtaegselt) seisukoha pankrotihalduri vastuväitele. Halduri selgituste kohaselt jäi tal võlausaldaja seisukoht tehnilistel põhjustel märkimata. Seetõttu ei ole maakohus saanud määruse tegemisel arvestada võlausaldaja seisukoha ja sellele lisatud tõenditega. Võlausaldaja ei nõustunud sellega, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja lisas tõendid, mis tema hinnangul kinnitavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Võlausaldaja ei esitanud nõude ümberarvestusi. Ringkonnakohus määras võlausaldajale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks.
  15. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui võlausaldaja ei oleks halduri vastuväitele vastanud, ei selgu maakohtu määrusest, kuidas takistas praegusel juhul ümberarvestuse puudumine võlausaldaja nõude vähemalt osalist tunnustamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse

§ 403

4 lg 7 esimese ja teise lause alusel tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Pankroti väljakuulutamisega loetakse PankrS § 42 alusel võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saab sellises olukorras ümberarvestuse puudumisel lugeda kogu võlgniku tasutu makstuks 9 laenusumma katteks (mh

§ 411

tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena), arvestamata võimalikku

§-s 94 sätestatud määras intressi, ning tunnustada võlausaldaja nõuet vähemalt tagastamata laenusumma ulatuses. Kohus lahendab PankrS § 1003 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited ja seisukohad sisuliselt. Võlausaldaja tõi nõudeavalduses (dtl 383–385) välja krediidikonto väljavõtted mõlema lepingu kohta, millest nähtub, millised summad võlgnikule kummagi lepingu alusel välja maksti ja millised summad võlgnik võlausaldajale kummagi lepingu alusel tasus. Maakohus oleks saanud arvestada kõik võlgniku tehtud maksed laenusumma katteks ja tunnustada võlausaldaja nõuet vähemalt osaliselt. 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel ja 20. märtsil 2024 ja 25. märtsil 2024 sõlmitud krediidikontolepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 tähenduses.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et krediidiandja rikkus laenusaajaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. 16.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Krediidiandja peab tõendama, et ta täitis teabe saamise kohustuse ja omandas teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta (

§ 4034

lg 13).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 23).

  1. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldajate nimekirja kinnitamisel ei saa PankrS § 1001 lg 3 ja § 1003 lg 1 kohaselt üldjuhul ringkonnakohtus uusi asjaolusid, tõendeid ega taotlusi esitada. Ringkonnakohus arvestab uute tõenditega vaid juhul, kui tõend esitatakse halduri või maakohtu menetlusnormide olulise rikkumise tõendamiseks (RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652, p 11.4). Kuna praegusel juhul jäid võlausaldaja seisukoht ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta halduril tähelepanuta ja maakohtule edastamata, siis tuleb 10 menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebemenetluses võimaldada uute asjaolude ja tõendite esitamist seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Tulenevalt eeltoodust võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde võlausaldaja
  2. aprillil 2025 pankrotihaldurile edastatud vastuse koos lisadega ning määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid: halduri esitatud võlgniku pangakonto väljavõtted laekumiste kohta töötukassalt, maksete kohta Modena Estonia OÜ-le, Inbank Finance AS-le, TF Bank AB-le ja
  3. märtsi
  4. a kohta, millega haldur soovib tõendada võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, ning võlausaldaja esitatud väljavõtted võlausaldaja sisemisest süsteemist ja iseteenindusest, millega võlausaldaja soovib tõendada, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  5. Võlausaldaja on selgitanud, et kostja esitas oma pangakontode andmed account scoring teenuse vahendusel. Ringkonnakohtul puudub alus võlausaldaja selgitustes kahelda. Pankrotihaldur ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mis annaks alust kahelda võlausaldaja esitatud pangakonto väljavõttes sisalduvate andmete õigsuses või terviklikkuses. Võlausaldaja esitatud pangakonto väljavõttes nähtuvad samad maksed, mis nähtuvad ka halduri esitatud võlgniku pangakonto filtreeritud väljavõtetest. Seoses
  6. märtsil 2024 Multitude Bank plc antud laenuga on võlausaldaja selgitanud ja esitanud tõendi selle kohta, et ta sai koostööpartnerilt analüüsitud pangakonto andmed
  7. märtsil 2024 kell 15.06 (dtl 739). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda esitatud tõendid järeldada, et võlausaldaja oleks krediidikonto lepingute sõlmimisel täitnud krediidivõimelisuse hindamise kohustust nõuetekohase hoolsusega. Ringkonnakohtul ei teki võlgniku pangakonto väljavõtte põhjal veendumust, et võlgnik oli võimeline täitma lepingutest tulenevaid kohustusi oma jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel selliselt, et tal ei oleks tulnud võtta täiendavaid laene. Laenutaotlustest ja võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli võlgniku sissetulekud ühes kuus ca 895 eurot (töötasu 575 eurot ja töövõimetustoetus 320 eurot). Krediidikonto lepingu nr KK4068129 ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimisel on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel loetud ebaõigesti võlgniku sissetulekuks 1069 eurot 72 senti. Võlgniku keskmise sissetuleku arvutamisel on loetud võlgniku sissetulekute hulka
  8. detsembril 2023 võlgniku pangakontole laekunud Viljandi Linnavalitsuse sotsiaaltoetus 700 eurot. Makse selgitusest nähtuvalt ei olnud tegemist võlgnikule makstava toetusega (selgitusse on märgitud „Ketelin Pitirimov Sünnitoetus“, võlausaldaja oli ka tuvastanud, et võlgnikul ei olnud rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavaid) ja see on samal päeval sularahas välja võetud. Võlausaldaja on arvestanud võlgnikule igakuiseid majapidamiskulusid 340 eurot, mis oli taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr vastavalt võlausaldaja siseeeskirjadele. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad igakuised maksed Kutsar Invest Grupp OÜ-le (
  9. a detsember 229 eurot 38 senti,
  10. a jaanuar 276 eurot 14 senti, veebruar 278 eurot 85 senti, märts 305 eurot 69 senti). Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnikult oleks nende maksete kohta selgitust küsitud. Pangakonto väljavõtte põhjal võib järeldada, et tegemist oli võlgniku igakuise kohustusega. Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks palunud võlgnikul neid makseid selgitada. Võlgniku pangakontolt nähtuvad maksed kolmele krediidiandjale: Modena Estonia OÜ, Inbank Finance AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal. Võlgniku pangakonto väljavõte võimaldab ka järeldada, et võlgnik ei täitnud kohustusi TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ees 11 nõuetekohaselt, tagasimaksed ei olnud regulaarsed ja nähtub viivise tasumine (märtsis 2024). Võlgniku pangakontolt nähtuvad ka veebruaris 2024 makse Elisa Eesti AS-ile selgitusega „Maksetähtaja pikendamis tellimistasu“ ning märtsis 2024 maksed kolmandatele isikutele selgitusega „võlg“.
  11. Võlausaldaja esitas

§ 4034

lg 7 järgse nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on võlausaldaja nõue kokku 2673 eurot 57 senti. Võlgnik peab ümberarvestuse järgi tagastama põhivõla ja tasuma intressi

§-s 94 sätestatud määras. Ringkonnakohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et võlausaldaja nõude kujunemine on ebaselge. Nõude ümberarvestusest nähtub, et krediidikontolepingu nr KK4069441 alusel tehti võlgnikule väljamakseid kokku 1969 eurot (1300+669), võlgnik on teinud tagasimakseid 890 eurot 22 senti, millest on intressideks arvestatud 28 eurot 60 senti, ning tasumata jäi intress 13 eurot 85 senti. Seega on võlausaldaja nõue selle lepingu alusel 1121 eurot 23 senti (1969890,22+28,60+13,85). Nõude ümberarvestusest nähtub, et krediidikontolepingu nr KK4068129 alusel tehti võlgnikule väljamakse 2000 eurot, võlgnik on teinud tagasimakseid 497 eurot 79 senti, millest on intressideks arvestatud 30 eurot 85 senti, ning tasumata jäi intress 19 eurot 28 senti. Seega on võlausaldaja nõue selle lepingu alusel 1552 eurot 34 senti (2000-497,79+30,85+19,28). Arvestades eeltoodut on võlausaldaja nõude kokku 2673 eurot 57 senti (112123 +1552,34) kujunemine selge. 20. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja nõue tunnustada 2673 euro 57 sendi ulatuses II rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Nõue tuleb jätta tunnustamata 1035 euro 15 sendi ulatuses (3708,72-2673,57). 21. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel võlausaldaja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.