Obsah (8)

§ 121§ 2§ 199§ 200§ 197§ 203§ 124§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe 24.11.2025, Tartu 3-25-2133 X.X.-i kaebus seoses Tartu

) § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja jättis kaebuses esinevad puudused kohtu antud tähtajaks kõrvaldamata. Kaebaja ei vaidlustanud määrust ja määrus jõustus 03.07.

2. X.X. esitas 28.06.2025, 04.07.2025 ja 16.07.2025 Tartu Halduskohtule avaldused, milles ta vabandas, et jättis kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning taotles, et kohus võtaks kaebuse taas menetlusse. Kohus registreeris kaebaja avalduse ning selle täiendused haldusasjana nr 3-25-
4. Tartu Halduskohus jättis 16.07.
5. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja palus täpsustada kahju hüvitamise nõude aluseid ja ulatust, esitada vajadusel menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja ületamise põhjustega.
6. Tartu Halduskohus jättis 24.07.
7. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja palus kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
8. X.X. esitas 27.07.
9. a kohtule taotluse, milles ta märkis, et soovib menetluse lõpetamist.
10. Tartu Halduskohus tagastas 12.08.
11. a määrusega X.X.-i kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 2) ja jättis taotlused menetluse lõpetamiseks ning menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Käesolevas haldusasjas kaebuse esitamise ajaks (28.06.2025) oli möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg, kuid kaebaja ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna kaebaja on jätnud kaebuses esineva puuduse kõrvaldamata (s.o on jätnud esitamata kaebetähtaja ennistamise taotluse), siis tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas 12.08.
2. a määruskaebuse, milles ta palub kaebetähtaja ennistamist, et uuesti kaebuse puudused kõrvaldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kaebetähtajast kinni pidada tulenevalt enda vaimse tervise riketest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 12.08.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. 13.

§ 199

lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse või selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 200

p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 197

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Ringkonnakohus 2 3-25-2133 kontrollib apellatsioonkaebuse lahendamisel vaidlustatud otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja lahendamisel olulistest, s.h protsessuaalsetest aspektidest (RKHK 17.03.2014, 3-3-1-61-13, p-d 12 ja 19).

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 14. Tartu Halduskohus tagastas 12.08.2025. a määrusega kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja jättis kaebuses esineva puuduse kõrvaldamata ehk jättis esitamata kaebetähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus selles, et tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmine on kaebuse puudus ning sellest tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse valel õiguslikul alusel. Kohus oleks pidanud haldusasja menetluse lõpetama

§ 124lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus esitati tähtaega rikkudes.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülalkirjeldatud olulist menetluslikku rikkumist võimalik käesoleval juhul määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei tohi muutuda esimese astme kohtuks ja hakata lahendama esimese astme kohtuna kohtuasja kaebuse tähtaegsuse küsimust. Ka õigusalases kirjanduses on selgitatud, et ringkonnakohtu poolt halduskohtu menetlusvigade parandamine võib oluliselt pärssida menetlusosaliste edasikaebevõimalusi (

, komm. väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 612). Seega vale menetlusõiguse normi kohaldamise tõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.08.

1. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et saades kaebajalt 27.07.2025 menetluse lõpetamise avalduse, oleks halduskohtul tulnud selgitada kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi. Muu hulgas tulnuks halduskohtul lahendada ka menetluse lõpetamise avaldus.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 12.08.
4. a määruse resolutsiooni p-id 2 ja
6. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3