Obsah (12)

§ 119§ 423§ 172§ 430§ 663§ 664§ 667§ 206§ 175§ 150§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2025, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-9851 Heik

§ 119alusel kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

1. Menetlusosalised esitasid
2. augustil 2025 maakohtule kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt on avaldajad ja puudutatud isik saavutanud kokkuleppe, et kuigi avaldajad ei ole siiani saanud käesoleva tsiviilasja raames küsitud teavet ega saanud tutvuda küsitud dokumentidega, siis menetlusosaliste huvides (mh täiendavate kulude vältimiseks), on mõistlik kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-25-9851 lõpetada kompromissiga. Avaldajad ja puudutatud isik on saavutanud kokkuleppe, et kuivõrd avaldajate kohtusse pöördumise vajadus ja sellega seoses menetluskulude tekkimine oli tingitud puudutatud isiku eelmise ja tollel hetkel ainukese juhatuse liikme Tarmo Kuuse (Kuusk) poolsest juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, siis tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik kohustub hüvitama avaldajatele menetluskulud järgmiselt: 1) Nikolai Aronile 2255 eurot 24 senti (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust) 10 päeva jooksul kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2) Heikki Linnule 2727 eurot 61 senti (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust) 10 päeva jooksul kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
3. Tartu Maakohus keeldus
4. septembri 2025 määrusega kompromissi kinnitamisest ja otsustas avaldajate avaldused jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Maakohus leidis, et esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata ja avaldused tuleb jätta läbivaatamata, sest avalduste esitajatel puudub vajadus oma õiguste kaitsele. Avaldajad on puudutatud isiku osanikud, kes paluvad osanikena kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajatele saama teavet ja tutvuda avaldustes märgitud dokumentidega. Kohus tuvastas, et äriregistri andmetel on avaldajad alates

1. augustist 2025 ka puudutatud isiku juhatuse liikmed koos Kristjan Kuluga. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Teabenõude puhul on kohustatud subjektiks äriühing juhatuse liikmete kaudu ning õigustatud subjektiks osanik, kes võib seda õigust teostada ka esindaja vahendusel. Käesoleval juhul on avaldajad puudutatud isiku seaduslikud esindajad, kusjuures osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on avaldajatel võimalik saada vajalik teave ja dokumendid. Asja materjalidest ei nähtu, et endine juhatuse liige oleks uutele juhatuse liikmetele keeldunud dokumentide edastamisest. Dokumente ja teavet ei saa ÄS § 166 lg 1 alusel nõuda endiselt juhatuse liikmelt. Seega avaldajatel kui puudutatud isiku juhatuse liikmetel peab olema endil ligipääs vajalikele dokumentidele ja teabele. Kuivõrd avalduste esitajatel puudub vajadus oma õiguste kaitsele, puudub vajadus ka kompromissi kinnitamiseks. 3 Seoses esitatud kompromissiga pidas maakohus vajalikuks selgitada ka järgmist. Kompromissi on allkirjastanud avaldajad ja kolmas juhatuse liige Kristjan Kulu. Kõik kolm isikut on nii puudutatud isiku juhatuse liikmed kui ka osanikud. Kompromissiga lepiti kokku, et puudutatud isik hüvitab avaldajatele nende menetluskulud. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuigi kõik kompromissi allkirjastanud isikud on ühtlasi ka puudutatud isiku osanikud ning seega saaks hüpoteetiliselt osanike nõusolekut juhatuse liikmega tehingu tegemiseks (kokkulepet menetluskulude hüvitamiseks) jaatada, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kokkulepe avaldajate menetluskulude hüvitamiseks puudutatud isiku poolt põhjendatud. Avaldajad esitasid kokku kolm teabe saamise nõuet puudutatud isiku suhtes (tsiviilasjad nr 2-25-8160, nr 2-25-9851 ja nr 2-251009). Avalduste õiguslik argumentatsioon ja asjaolude kirjeldus on suures osas kattuvad. Maakohus kinnitas
2. augustil 2025 tsiviilasjas nr 2-25-8160 kompromissi, millega on kohustanud puudutatud isikut hüvitama avaldajatele nende menetluskulusid kokku 5114,98 eurot. Maakohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-258160, mõistlikult kuluda veel umbes samas suurusjärgus aega ja avaldajatel tekkida täiendavalt kulusid üle 5000 euro ulatuses, mis tuleks täiendavalt kohtumäärusega puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

1. Avaldajad esitasid
2. septembril 2025 määruskaebuse maakohtu
3. septembri 2025 määruse peale, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kompromiss kinnitada. Avaldajate hinnangul ei ole maakohus õigesti kohaldanud

§ 430lõikeid 1 ja 3.

Nimetatud sätetest tuleneb, et kui menetlusosalised esitavad kohtule kompromissi ja asjas ei ole jõustunud menetlust lõpetav lahend, peab kohus kompromissi kinnitama, v.a. juhul kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama üksnes perekonnaasjades. Maakohus ei ole kohtumääruses tuvastanud, et kohtule esitatud kompromiss on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või ei ole täidetav. Kuna nimetatud alustele vastavad asjaolud puuduvad, oli maakohus

§ 430

lg-st 1 ja 3 tulenevalt seotud kohtule esitatud kompromissiga ja pidi selle kinnitama ning ei saanud jätta avaldust

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kompromissi kinnitamata jätmise alusena ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, mille kohaselt kohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-25-8160, tekkida täiendavaid kulusid üle 5000 euro ulatuses. Menetlusosalised võivad kompromissis vabalt kokku leppida selles, milliseid hüvitisi tasub üks menetlusosaline teisele. Seadusest ei tulene, et kompromissi saab jätta kinnitamata, kui kohus leiab, et kokku lepitud hüvitis on ebamõistlik. Konkreetsele õigusnormile, mis antud menetluskulude hüvitamise kokkulepped keelaks, kohus tuginenud ei ole. Puudutatud isiku osanike nõusolek kompromissi sõlmimiseks tuleneb kohtule esitatud allkirjastatud kompromissist, nagu kohus on õigesti märkinud. Kuigi sellest piisab, kõrvaldab nõusolekute võimaliku hüpoteetilisuse vaieldamatult asjaolu, et osanikud võtsid

1. augustil 2025 vastu ka ühehäälse otsuse, millega kiitsid kompromissi tingimused heaks. Nimetatud osanike otsuse vastu võtnud osanikud on puudutatud isiku tegelikud kasusaajad ja kuuluvad kõik ka puudutatud isiku juhatusse. Maakohus on viidanud ka sellele, et avaldajad ei ole tõendanud, et endine juhatuse liige oleks uutele juhatuse liikmetele keeldunud dokumentide edastamisest. Samas ei andnud kohus osanikele isegi 4 võimalust tõendada, et nad on proovinud endiselt juhatuse liikmelt Tarmo Kuuselt edutult dokumente välja nõuda. Seoses Tarmo Kuuse juhatusest tagasikutsumisega esitasid osanikud
2. augustil 2025 nõudekirja, milles nõudsid dokumentide ja teabe üleandmist, kuid Tarmo Kuusk seda nõuet täitnud ei ole. Lisaks on põhjust kahelda selles, kas osaniku teabenõude üle toimuvas hagita menetluses sõlmitav kompromiss kuulub ÄS § 181 lg 3 kohaldamisalasse. Riigikohtu praktikas (3-2-1-86-13; 2-1813213; 2-19-9918) on osaniku teabenõude vaidlustes olnud menetlusosalisteks osanik ja osaühing, mitte juhatus ja osaühing. Sarnaselt on menetlusosalised määratlenud maakohus ka vaidlustatavas kohtumääruses. Seega on kompromissilepingu pooled osanikud ja osaühing. ÄS § 181 lg 3 reguleerib aga osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehingute tegemist. Ka osaniku teabeõiguse teostamise eeldusi ja korda arvestades ei oleks loogiline, et juhul, kui juhatus soovib osanikuga sõlmida kompromissi, millega kas nõustub teatud teavet andma või võtab vastu osaniku teabenõudest loobumise, peab juhatus eelnevalt hankima nõusoleku teistelt osanikelt. Osaniku õigus teabele (ÄS § 166) ei sõltu teiste osanike nõusolekust, mistõttu ei saa sõltuda teiste osanike nõusolekust ka teabenõude vaidluses kompromissi sõlmimine.
3. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada ja edastas
4. septembri 2025 kirjaga määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Maakohus ei pidanud vajalikuks küsida kaebuse osas eraldi puudutatud isiku seisukohta, kuivõrd avaldajad on ühtlasi puudutatud isiku juhatuse liikmed ja osanikud ning kolmas puudutatud isiku juhatuse liige ja kolmas puudutatud isiku osanik Kristjan Kulu on allkirjastanud nii kohtule 20. augustil 2025 esitatud kompromissi kui ka kaebusele lisatud osanike otsuse. 6. Ringkonnakohus andis 19. septembril 2025

§ 664lg 1 alusel puudutatud isikule võimaluse esitada seisukoht määruskaebuse suhtes.

1. Puudutatud isik teatas
2. septembril 2025, et tal ei ole vastuväiteid määruskaebusele. Puudutatud isik palus rahuldada määruskaebuse, kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-9851 menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. septembri 2025 määrus tuleb tühistada ning menetlusosaliste kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada (

§ 667lg 2 esimene lause).

9. Maakohus jättis menetlusosaliste kompromissi kinnitamata, sest leidis, et avaldused tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel, kuna avalduste esitajatel puudub vajadus oma õiguste kaitsele.

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et seadus ei näe ette sellist alust kompromissi kinnitamata jätmiseks.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 11. Maakohus ei ole leidnud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikuks olulist avalikku huvi või et kompromissi ei oleks võimalik täita. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kuivõrd esineb alus avalduste läbi vaatamata jätmiseks, tuleb jätta kompromiss kinnitamata. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Menetlusosaliste õigus lõpetada asi kompromissiga kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

§ 206

lg 5 2 ja § 430 lg 1) on üks menetlusosaliste olulisi õigusi ja kohus saab kompromissi kinnitamata jätta ainult seaduses ettenähtud juhtudel (

§ 430lg 3).

Õigus lõpetada menetlus kompromissiga kehtib ka hagita menetluses tingimusel, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada (§ 477 lg 6 teine lause). Praegusel juhul on tegemist sellise õigusega.

1. Isegi kui põhimõtteliselt saaks maakohtu viidatud ÄS § 181 lg-t 3 pidada seaduseks, millega kompromiss võiks vastuolus olla, keelab see säte tehingu osaühingu ja juhatuse liikme vahel ainult juhul, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Praegusel juhul on kompromissilepingule alla kirjutanud kõik puudutatud isiku osanikud ja juhatuse liikmed ning kõik osanikud on selle ka eraldi otsusega heaks kiitnud (vt määruskaebusele lisatud osanike otsus, dtl 234), seega ei saa kompromiss kui tehing olla tühine ÄS § 181 lg 3 alusel.
2. Maakohus on leidnud ka seda, et kokkulepe avaldajate menetluskulude hüvitamiseks puudutatud isiku poolt ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-25-8160, mõistlikult kuluda veel umbes samas suurusjärgus aega ja avaldajatel tekkida täiendavalt kulusid üle 5000 euro ulatuses, mis tuleks täiendavalt kohtumäärusega puudutatud isikult välja mõista.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kokkulepet, mille kohaselt äriühing hüvitab kogusummas u 5000 eurot menetluskulusid kahele avaldajale, keda esindasid menetluses vandeadvokaadid, pidada heade kommete vastaseks ega muul

§ 430lg-s 3 nimetatud alusel kompromissi kinnitamist välistavaks.

Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et samad isikud leppisid menetluskulude hüvitamises kokku ka tsiviilasjas nr 2-25-8160, milles menetlus lõppes samuti kompromissiga. Kompromissi osana menetluskulude hüvitamise kokkuleppe kinnitamisel ei hinda kohus menetluskulude põhjendatust

§ 175tähenduses.

15. Samuti ei hinda kohus kompromissi kinnitamisel muude kompromissi tekstis esitatud väidete põhjendatust. Kompromissi kinnitamisest ei teki õiguslikke tagajärgi isikutele, kes ei ole menetlusosalised ega ole võtnud kompromissi alusel kohustusi (

§ 430lg 5).

Menetlusosaliste hinnang, et avaldajad ei ole saanud käesoleva tsiviilasja raames küsitud teavet ega saanud tutvuda küsitud dokumentidega ning et puudutatud isiku endine juhatuse liige Tarmo Kuusk on oma kohustusi rikkunud, kehtib ainult menetlusosaliste endi vahel. 16.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes riigilõivu. Kuna praegusel juhul sõlmisid menetlusosalised kompromissi maakohtu menetluses, siis kuulub tagastamisele pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, st 25 eurot kummalegi avaldajale.

1. Avaldajad tasusid määruskaebuste esitamisel riigilõivu kokku 140 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna Tartu Maakohtu
2. septembri 2025 määrus oli menetlust lõpetav määrus, tuli selle määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda 50 eurot. 18.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastatakse enamtasutud riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajad esitasid

1. novembril 2025 avalduse, milles palusid tagastada enamtasutud riigilõiv 40 eurot Nikolai Aroni kontole. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus 40 eurot Nikolai Aroni kontole.
2. Menetlusosaliste menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad menetlusosaliste endi kanda. 6 20.

§ 64

lg 2 esimese lause kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Menetlusosalised on kooskõlas

§ 661

lg-ga 4 kompromissilepingus leppinud muu hulgas kokku kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 7