Obsah (5)

§ 119§ 2§ 121§ 203§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ein

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja esitas 05.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta soovis ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest 2000 eurot ja inimväärikuse alandamise eest 2000 eurot, teise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamist ja tervishoiuteenuse osutamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja leidis, et teda on jäetud perioodil 04.09.–17.09.2025 vajaliku arstiabita. Kaebaja soovis saada 04.09.2025 arsti vastuvõtule ja rahustit, kuid talle ei võimaldatud seda. Lisaks taotles ta riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi andmist.
2. Tartu Halduskohus tagastas 03.10.2025 määrusega kaebaja kaebuse tervikuna halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1); jättis 3-25-2930 riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, sest kaebajat ei jäetud alates 04.09.2025 tervishoiuteenusest ilma. Kaebaja 04.09.2025 palve kohtuda arstiga ja saada rahustit jäi tema tervisekaardis dokumenteerimata, kuna kaebaja ei avaldanud kohale tulnud medõele soovi rahusti saamiseks. Muud etteheited alates 04.09.2025 tervishoiuteenuste osutamata jätmise osas on alusetud, kuna kaebaja loobus ise psühhiaatri poolt määratud ravimist ega avaldanud ka edaspidi soovi saada ravimeid. Võimalikuks õiguse riiveks võis olla vaid see, et kaebaja pidi 04.09.2025 ootama meedikut mõnda aega. Nii kahju hüvitamise, õigusvastasuse kindlakstegemise kui ka kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus, mida ei nähtu. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 2) Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja esitas 08.10.2025 määruskaebuse, milles ta märgib, et ei nõustu Tartu Halduskohtu 03.10.2025 määrusega ja nõuab kahjunõude rahuldamist täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 03.10.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse, jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale (I), seejärel resolutsiooni p 3 peale (II) ja viimaks resolutsiooni p 2 peale (III). I
3. Määruskaebus tuleb rahuldada 03.10.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 osas.
4. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja õiguse riive ei ole kohtu hinnangul intensiivne.

Halduskohus leidis, et kaebaja väide, et meditsiiniasutuse töötajad jätsid ta alates 04.09.2025 tervishoiuteenusest ilma, ei vasta tegelikkusele. 04.09.2025 toimunud olukorda ei dokumenteeritud, kuna tervishoiuteenust ei osutatud kaebaja soovil. Ka on kaebaja vabatahtlikult loobunud talle psühhiaatri poolt määratud ravist ning ei ole edaspidistel visiitidel soovinud saada ravimeid. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebuse sai tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Kohtupraktika kohaselt võib kaebuse nimetatud alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (RKHKm 3-21-1411, 26.05.2022, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse tagastamise eeldused praeguses asjas täidetud. Kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (RKHKo 3-3-1-80-13, 28.01.2014, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat (RKHKm 3-21-1411, 2 3-25-2930 26.05.2022, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on tervis kaebaja jaoks oluline ja kaalukas õigushüve. Seetõttu ei saanud kaebaja õiguste riive olla väheintensiivne. II
2. Tartu Halduskohus jättis 03.10.2025 määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, sest kohus tagastas kaebuse tervikuna. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1, siis tingib see halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamise. Halduskohtul tuleb kaebaja menetlusabi taotlus uuesti lahendada.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 03.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja
4. III
5. Tartu Halduskohus jättis 03.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1, 5 ja 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning kui riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Kaebaja esitas nii halduskohtule üldjoontes arusaadava kaebuse kui ka ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Eeltoodut silmas pidades jättis ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse eeltoodud osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 13. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3