Obsah (9)

§ 113§ 1047§ 1046§ 1043§ 1045§ 134§ 128§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7418 Tsiviilasi Q Qi hagi W W vast

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest igale hagejale eraldi kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta omaks mitte ühtegi hagiavalduses 3 jm hageja esitatud dokumentides toodud hageja väidet ja asjaolu, välja arvatud need, millega kostja oma menetlusdokumentides selgesõnaliselt nõustub.
2. Hageja on väitnud, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Selline hageja väide on paljasõnaline ja väär, midagi sellist ei ole kostja tegelikkuses KÜ liikmetele A Nule, R Nule ja EPele mitte ühelgi ajahetkel avaldanud. Kuna hagi punktis 1 nimetatud väidet ei ole kostja poolt avaldatud, siis ei saa hageja kostjalt ka nõuda sellise olematu (st avaldamata) väite ümberlükkamist.
3. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole hageja kohta mitte ühelgi ajahetkel ei ebaõiget faktiväidet avaldanud ega hagejat laimanud ega hageja väärikust alandanud ega hageja au teotanud ega hagejat alavääristanud. Sel põhjusel on ka hageja väidetav varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tervikuna alusetu.
4. Hagi alusest ei selgu üldse, millega hageja kostja poolt väidetavalt avaldatu kohaselt kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas. Sellist ebamäärast väidet (so viide ähvardamisele, ilma selgitamata, millega on üldse ähvardatud) ei saa pidada ei faktiväiteks (mida oleks võimalik ümber lükata) ega väärtushinnaguks, samuti ei saa selline ebamäärane väide mitte mingil viisil kahjustada isiku au ja väärikust ega tekitada hagejale mittevaralist kahju. Jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja nimetatud väite avaldamise korral (millist väidet tegelikkuses kostja poolt avaldatud ei ole) tunda väidetavat häbitunnet KÜ liikmete ees olukorras, kus ei ole selge, millega hageja kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas.
5. Seoses hageja väidetava varalise nõudega summas 768 eurot (mis on eelnevast nähtuvalt samuti tervikuna alusetu) on tegemist ebamõistliku ja põhjendamatult suure kuluga, mis on ühtlasi tõendamata. Esiteks ei ole hageja põhjendanud, miks oli hagejal vajalik toimetada oma nõudekiri kostjale kätte kohtutäituri vahendusel. Oma 15.12.2022 nõudekirjas/ meilis ei ole hageja kostjalt nõudnud kirja kättesaamise kinnitust. Seega täitekulu summas 120 eurot nõudekirja kättetoimetamiseks on igal juhul põhjendamatu kulu, mida ei saa kostjalt kahju hüvitisena välja mõista.
6. Hageja on oma 17.04.2025 menetlusdokumendiga muutnud nii hagi alust kui hagi eset. Kostja ei A oma nõusolekut hagi aluse ja hagi eseme muutmiseks. Hagi alus on hageja 17.04.2025 menetlusdokumendis muudetud, et nüüd väidab hageja, et kostja esitas väidetavalt vastava väite (nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas, millist väidet ei ole kostja tegelikkuses mitte ühelgi ajahetkel avaldanud) mitte pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut, vaid hoopis selle koosoleku toimumise ajal ja veel väidetavalt kaks korda (milline hageja väide ei vasta tõele).
7. Ei kostja ega A N ei ole hageja elukaaslast (so EK) solvanud ega ole temaga ebaviisakalt suhelnud. Ei kostja ega A N ei ole mitte ühelgi ajahetkel üritanud mitte mingeid ehitusvigasid kellegi eest varjata. Kostja ei ole 30.11.2022 koosolekul hagejale mitte midagi karjunud, samuti ei ole kostja ei sellel koosolekul ega pärast koosoleku toimumist avaldanud hageja väidetut – kostja ei ole mitte ühelgi ajahetkel ei hagejale ega teistele 30.11.2022 koosolekul viibinud isikutele avaldanud, nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Hageja käis tõepoolest enne KÜ koosolekut kostja juures ning ukse avas tõepoolest kostja poeg (E W). Samas on kostja poeg kostjale selgitanud, et hageja ei soovinud rääkida mitte väidetavatest ehitusvigadest, vaid soovis rääkida hoopis kostja poja endaga, mida hageja ka tegi. Kostja poja selgituste kohaselt soovis hageja, et kostja poeg sekkuks majas elavate naiste (so hageja elukaaslane EK ja teised majas elavad isikud) erimeelsuste lahendamisse (et hageja pere-elu ei oleks nii rahutu), milline soov jäi kostja pojale arusaamatuks. Mingit ähvardamist kostja poja kinnitusel hageja ja kostja poja vestluse käigus 4 ei toimunud, mis täiendavalt kinnitab, et kostja ei ole hageja kohta hageja väidetut avaldanud (selleks puudus igasugune põhjus).
8. 30.11.2022 koosoleku protokollist nähtuvalt olid koosolekul tõepoolest korteriühistu liikmete vahel erimeelsused EKiga seonduvalt (kuna teised korteriühistu liikmed ei soovinud heaks kiita EKile kuuluva firma xxx hinnapakkumist maja koridori remondiks), mistõttu viimane lahkus koosolekult. Hageja ei ole korteriühistu liige ning temaga teistel korteriühistu liikmetel (sh kostjal) mitte mingit konflikti ei ole olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus jätab hagiavalduse tervikuna rahuldamata.
10. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tema õigusi, avaldades hageja kohta ebaõige faktiväite, alternatiivselt au teotava väärtushinnangu. Hageja on seisukohal, et esimese alternatiivina on kostja väide ebaõige faktiväide

§ 1047lg 1 mõttes ja seda saab ja tuleb KÜ liikmete ees ümber lükata.

1. Kohus käsitleb hageja nõudeid järgnevalt: ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (I), mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (II), varalise kahju hüvitamise nõuet (III), viivisenõuet (IV) ning menetlusküsimusi (V).
2. Kohus leiab, et hageja täpsustas vastavalt kohtu juhistele 17.04.2025 menetlusdokumendis asjaolusid ja nõude sõnastust (dtl 138-143). Seega ei ole tegemist hagi muutmisega, kuna hageja parandab vaid faktilisi väiteid ning ei muuda sellega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Samuti on tegemist nõude sõnastuse täpsustusega (TsMS § 376 lg 4 p 1 ja p 4). Kohus menetleb hageja nõudeid 17.04.2025 menetlusdokumendis esitatud kujul. I Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue
3. Hagis esile toodu kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul KÜ liikmetele A N, R N ja EP ebaõige faktiväite, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.
4. Ebaõige väite (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus (

) § 1047 lg 4.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on

§ 1047

lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline.

§ 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 32-1-159-14, p 10). Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväite avaldamisel, väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda.

1. Kohus analüüsib, kas nimetatud väide on faktiväide või väärtushinnang. Kohus leiab, et nimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga, kuna seda, kas hageja on käinud kostjat ja tema perekonda ähvardamas, ei ole võimalik jah/ei skaalal kontrollida ning ka kohtumenetluses tõendada. Kohtu hinnangul on ka selline väide väga üldine. Kohus palus hagejal 17.03.2025 toimunud eelistungil selgitada millega kostja hagejat täpselt ähvardas. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on ähvardamine sõnadega, žestidega vms. väljendamine oma kavatsust teha kellelgi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi vms. või olema ohuks kellelegi või millelegi, andma põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba, kedagi või midagi ohtu panema, ohustama (dtl 131-136). Hageja vaatamata kohtu selgitustele nimetatud väidet ei täpsustanud ja jäi selle juurde, et kostja ähvardas hagejat. Kohus leiab, et tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. 5 Kas keegi ähvardab kedagi või mitte on hinnanguline. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja on andnud alust selliseks hinnanguks. Seega on tegemist väärtushinnanguga.
2. Kohus tuvastab, et 30.11.2022 toimus korteriühistu xxx koosolek. KÜ koosolek toimus korteris aadressil xxx, so A ja R Nu kodus. Koosolekul osalesid korteriühistu liikmetena A N, tema abikaasa R N, EP, W W (kostja) ja EK (hageja elukaaslane). Samuti osales koosolekul hageja.
3. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja avaldas hageja poolt väidetud väärtushinnangu. Seega peab hageja tõendama väärtushinnangu avaldamist. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine

§ 1046

ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.

1. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas. Hilisemas menetluses on hageja väitnud, nagu oleks kostja eelnevat A Nule, R Nule ja EPele avaldanud korteriühistu xxx koosolekul (mitte pärast koosolekut). Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud.
2. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud, et kostja oleks korteriühistu xxx koosolekul või pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule ja EPle avaldanud. A N ja R N on oma kirjalikus selgituses kinnitanud, et nende juuresolekul ei ole W W ei Korteriühistu xxx koosolekul (mis toimus 30.11.2022 korteris xxx) ega pärast seda koosolekut ega ka muul ajal mitte ühelgi ajahetkel avaldanud, et Q Q oleks käinud W Wt või tema perekonda ähvardamas (dtl 91). EP on oma kirjalikus selgituses märkinud, et tema mälu järgi ei ole W W (ei sellel koosolekul ega ka peale koosolekut) tema juuresolekul väitnud, et Q Q oleks käinud W Wt ja tema perekonda ähvardamas (dtl 89).
3. Kohus kuulas 11.09.2025 toimunud kohtuistungil tunnistajatena üle A Nu, R Nu ja EPe. Tunnistaja A N andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et koosolek kulges osalt rahumeelselt, mõningad pinged olid. Kostja W W ei öelnud Q Qi kohta midagi koosolekul. Tunnistaja A Nu sõnul ei ole W W midagi rääkinud ähvardamisest (dtl 179). Tunnistaja A N kinnitas, et sellel ajal kui EK seal viibis ega ka peale seda kui EK sealt koosolekult lahkus, ei ole W W midagi sellist öelnud nagu väidetakse. Väidetakse nagu W W oleks öelnud, et Q Q käis tema perekonda ähvardamas. Sellist asja ei ole W öelnud (dtl 181). Tunnistaja R N andis ütlusi selle kohta, et võib-olla W W) midagi ütles Q Qile, aga mitte seda mida hageja oma hagis väidab. Tunnistaja ei mäleta küll, et W oleks öelnud, et keegi kedagi ähvardas (dtl 183). Tunnistaja EP andis 11.09.2025 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei mäleta Korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega vahetult peale seda toimunud asjaolusid (dtl 181-183). Korteriühistu Kodu 16 30.11.2022 toimunud üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja oleks hageja väidetut koosolekul avaldanud (dtl 144-145).
4. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste õigsuses. Kohus möönab, et tunnistajate ütlustes on mingid vastuolud, kuid inimesed tajuvadki asju erinevalt. Samuti on nimetatud koosolekust möödunud peaaegu kolm aastat. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja EPe ütlustes selle kohta, et tal on peapõrutuse tõttu mälu halvenenud. Samuti selgitas EP, et tema ettevõttele kuulub korter samas majas ehk korteriühistus. Tunnistaja kinnitas, et ta ise selles korteris ei ela ning ta üürib korterit välja. Seega on ka eluliselt usutav, et ta kõike ei mäleta (seda kas siis halvenenud mälu või selle tõttu, et koosolekust on möödunud ca kolm aastat. 6
5. Kõiki tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kõnealune koosolek oli pingeline ning pinged olid hageja, hageja elukaaslase ning teiste koosolekul viibijate vahel. Samas ei ole tõendamist leidnud hageja väide.
6. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks kõnealusel korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule ja EPele avaldanud. Seega ei ole kostja käsitatav avaldamise eest vastutava isikuna

§ 1047lg 4 tähenduses.

II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 33. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 1043

alusel koosmõjus

§ 1045lg 1 p-iga 4.

Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (

§ 1046lg 1 ja § 1047 lg 1).

Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

1. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole avaldanud hageja poolt väidetud väidet. Vastavalt ei ole vaja analüüsida delikti üldkoosseisu elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks teokoosseisu, õigusvastasuse ja süü osas.
3. Eeltoodust tulenevalt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. III Varaline kahjunõue
4. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 768 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele.
5. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates tEkohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (

§ 128lg 1).

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

7

1. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli ebaõige hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti ebaõige faktiväite ümberlükkamist, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1486 eurot (dtl 13). Kohus tuvastas, et kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud ja jättis ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. IV Viivise väljamõistmise nõue
2. Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis alates hagi esitamisest.
3. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (

§ 113lg 2).

Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
2. Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtust ning seetõttu kohus neid ei käsitlenud. V MENETLUSKULUD
3. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8