KOHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus E

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. X.X. esitas
2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla direktori kohustamiseks esitada taotlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
3. Halduskohus jättis
4. novembri
5. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
6. X.X. esitas ringkonnakohtule
7. novembril 2025 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta riigi õigusabi halduskohtu
8. novembri
9. a määruse vaidlustamiseks. Seejärel esitas X.X.
10. novembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
11. novembri
12. a määruse peale.
13. X.X. soovib saada endale esindajat määruskaebuse menetluseks ringkonnakohtus. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

§ 110

lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Pealegi on kaebaja käesolevas asjas ise esitanud
3. novembril 2025 määruskaebuse halduskohtu
4. novembri
5. a määruse peale. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu määrust. Eelnevat arvestades jääb taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
6. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse tagastab ringkonnakohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 2