S § 892 lg 1 ettenähtud väärteod R.N ; ik: XXX, xxxx kodakondsus, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx. Kontakt: telefon: xxxx, epost: xxxx, xxxx. Sergei Dõmsa, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1. R.N süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 5 (viis) päeva. 1
lg 3 kohaselt lugeda eri väärteokoosseisude eest mõistetud karistuseks kokku arest 15 (viisteist) päeva. 5. VTMS § 44 lg 3 ja
lg 2 alusel arvata menetlusaluse isiku väärteomenetluses kinnipidamine ajavahemik 25.04.2023 kella 15.43st kuni 26.04.2023 kella 18.36ni karistusaja hulka arvestusega, et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti, lugedes mõistetud arestist ära kandmata arestiks aresti 14 (neliteist) päeva. 6.
lg 1 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 14 (neliteist) tundi üldkasulikku tööd. 7.
lg 3 alusel määrata 14 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 8. R.N-i 14 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 1 9.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. 10. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud teleskoopnui konfiskeerida RelvS § 8926 ja
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi RelvS § 83 lg 2 p 3 ja lg 42 sätestatud korras. 11. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud hoiatus- ja signaalrelv, mille padrunipesa välisküljel on nr B19i3-17115199, relva juurde kuuluvad padrunisalv ja neli padrunit konfiskeerida RelvS § 8926 ja
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi RelvS § 83 lg 2 p 3 ja lg 42 sätestatud korras. 12. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud ekspertiisist tagastatud soonkinnisega kilekott konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.
S § 892 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärtegude toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et püstol oli jopes, see oli raske ja kohendas seda. Padrunipesas oli padrun ja padrunisalv oli eraldi. Kaitseriivi ei olnud peal. Kohendades toimus lask, ei tõstnud relva üles. Kunagi ammu ostis selle relva, põhjust selgitada ei oska. Töötas autoteeninduses ja 2 tõi sealt koju. Relv ei pidanud olema laetud, töökaaslane oli sellega käinud maal laskmas. Teleskoopnuia ostis enda kaitseks siis kui kooli lõpetas, umbes aastal 2000. See oli ka autoteeninduses. Narkootiline aine oli kaasas, tarbis mõnikord. Trahvid on tasumata, sest ei ole raha. Läks naisega riidu, kolis välja, elab aeg-ajalt ema juures xxxx, samuti autoteeninduses või sõprade juures. Soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga. Tunnistaja L. G. N. selgitas, et kuupäeva enam ei mäleta, menetlusdokumentides on kirjas, liikus Mardi tänava poolt Keskturu suunas ja teisel pool teed oli menetlusalune isik umbes sama kaugel kui praegu. Oli koos naisega ja tegi relvast paugu, lasi Stockmanni suunas. Helistas politseisse, politseist anti juhiseid kuidas edasi käituda, vaadata mida ta teeb. Laskmisest oli hirm, paanika, teadmatus. Teisi inimesi oli ka, vaatasid kaugelt, kuid ei teinud midagi. Tema jaoks oli lask päris, ta ei tee vahet. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud süütegudes on tõendatud ehk siis narkootilise aine väikeses koguses omamine, relvaseaduse nõuete rikkumine, tsiviilkäibes keelatud relva omamises, kui ka avaliku korra rikkumine. Arvestades, et menetlusalusel isikul on eelnevad karistused, kus oli määratud karistuseks rahatrahv, tasumata, ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks karistada isikut rahatrahviga. Palub määrata karistuseks arest, iga rikkumise eest 5 päeva. Karistuse hulka arvata kinnipidamise aeg. Palub, et kohus isikult äravõetud esemed, ka relvad laseks hävitada. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 1 keeldu, mille kohaselt on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Menetlusalust isikut süüdistatakse
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kohtupraktika kohaselt eeldab
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. KorS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Väärteoprotokollist nähtub, et 25.04.2023 kell 15.39 Lastekodu tn 6, Tallinn sooritas R.N relvast lasu Stockmanni suunas, millega häiris tänaval viibinud ja asjassepuutumatut L. G. N. ja seadis ohtu tema tervise. Lastekodu tn 6, Tallinnas on avalik koht, kuivõrd tegemist on Tallinna kesklinnas asuva tänavaga, mida võivad kasutada kõik linnas viibivad isikud ja kus liigub palju inimesi. Kuigi menetlusalune isik väidab, et ta relva üldse välja ei võtnudki ja lask toimus ajal, kui ta relva jope sees kohendas, nägi tunnistaja menetlusalust isikut kätt relvaga tõstmas ja lasku sooritamas. Seega võttis menetlusalune isik kaasasolnud relva välja. Vastasel juhul ei oleks tunnistaja seda näinud ja jope sees relva kohendades lasku sooritades ei oleks tunnistaja aru saanud, kus lask toimus ja kes selle sooritas. Tunnistaja aga väitis, et lasu sooritaja oli just menetlusalune isik, kes oli temast sama kaugel kui kohtusaalis, s.t tunnistaja ei saanud eksida ei isikus ega ka isiku käitumises ning kuna lasu heli oli tugev, arvas tunnistaja, et lask 3 sooritati päris relvast. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul tuvastati ka alkoholi tarvitamise tunnused (0,47 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus), ei pruukinud menetlusalune isik oma käitumist piisavalt kontrollida ja seetõttu ka ei mäleta kõike täpsemalt. Kohus leiab, et tänaval, teiste isikute juuresolekul relvast lasku sooritades peab vähemalt keskmise elukogemusega isik aru saama, et ta käitub avalikus ruumis teist isikut häirival ja kõrvalise pealtvaataja vaatenurgast vaadates ka ohtu seadval viisil. Tegemist on kohtu arvates eelkõige kõrvalise isiku vaimse tervise ohtu seadmisega, kuivõrd lasu sooritamisega põhjustatakse eelkõige hirmu ning pannakse muret tundma oma turvalisuse pärast, samuti elu ja tervise pärast, kuivõrd lasu sooritaja käitumine ei ole ette prognoositav nagu ka tema motiivid. Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, s.o isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus KorS § 55 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
262 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on: kasteet, kasteetnuga, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. Väärteoprotokolli kohaselt kandis R.N jope tagataskus teleskoopnuia, mis on RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelv, millise välimus on fikseeritud ka toimikus olevas fototabelis. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samas seaduses sätestatud keelu rikkumise eest karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud tahtlikult, kuivõrd arvestades varasemat karistust pidanuks menetlusalune isik huvi tundma, ega ta ei pane toime uut süütegu kui hoiab ja kannab teleskoopnuia. Kohus leiab, et tegemist on vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, s.o menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ka möönma seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus RelvS § 20 lg 2 p 1 keeldu ja pani sellega toime RelvS § 892 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tsiviilkäibes keelatud külmrelva kandmise. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoprotokolli kohaselt omas R.N 25.04.2023 ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, mis leiti isiku läbivaatusel ehk minigripp kott valget värvi ainega. Ekspertiisiakti nr 23E-AN0625 kohaselt ekspertiisiks esitatud kollakas pulber massiga 0,31 g soonsulguriga kilekotis sisaldas amfetamiini ning selle puhta aine kogust ei määratud kuna pulbri mass ei ületanud amfetamiini suure koguse piirmäära. Amfetamiin kuulub NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust amfetamiini kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o amfetamiini omamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Menetlusalune isik selgitas 4 kohtuistungil, et ta aeg-ajalt tarvitab narkootilist ainet. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest 2021. aastal ühel korral karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik on teadlik teo keelatusest ja karistatavusest, kuid see teadmine ei takistanud tal toime panemast uut eesmärgipärast õigusvastast süütegu teadmises, et ta järjekordselt teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning süüteokoosseisu saabumine ongi tema tegutsemise eesmärgiks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et R.N rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. RelvS § 892 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kõik inkrimineeritud väärteod näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras 13-l korral ning karistuseks on määratud rahatrahvid. Kuivõrd aga rahatrahvid on siiani tasumata, on aastate eest määratud karistused karistusregistrist ka kustumata ning saab järeldada, et rahatrahvid soovitud mõju ei ole avaldanud. Menetlusaluse isiku andkeetandmete kohaselt ei ole tal ka töökohta, seega puudub tal püsiv ja legaalne sissetulek ning suutlikkus rahatrahvi tasuda. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et ta töötab haltuura korras autoteeninduses, kuid rahatrahvid on tasumata seetõttu, et raha ei piisa. Asjaolu, et raha ei piisa, saab järeldada ka sellest, et mitmel korral on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid asendatud asenduskaristusega. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, rahatrahve ei tasu ega näita üles seadusekuulekust, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem, milline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras iga väärteo eest. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb 5 mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Samas leiab kohus, et kui karistuse määra valikul lähtuda vaid keskmisest süüst ja sanktsiooni keskmisest määrast, tuleks menetlusalusele isikule süütegude kogumi eest mõista suhteliselt pikaajaline karistus. Kohus leiab, et selline karistus ei oleks proportsionaalne, mistõttu asub kohus seisukohale, et iga süüteo eest võib menetlusalusele isikule mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja süütegude eest mõistatavate karistuste kogum võib ulatuda ettenähtud karistusliigi keskmise määrani. Kuivõrd menetlusalune isik oli väärteomenetluses kinni peetud üle 24 tunni, tuleb temale mõistetavast karistusest VTMS § 44 lg 3 ja
lg 2 alusel maha arvata väärteomenetluses kinnipidamise aeg 24 tunni ulatuses, mis vastab ühele arestipäevale. VTMS § 111 p 8 kohaselt peab kohus märkima kohtuotsusesse menetluskulude otsustuse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väärteoasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Menetlejal on süüteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdlasele saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdlase süüteoasja lahendamisele. Ekspertiis oli süüteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises NPALS § 15 1 lg 1 ettenähtud süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas menetlusaluse isiku süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb narkootilise aine ekspertiisi kulu välja mõista menetlusaluselt isikult. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, õigupoolest saab järeldada, et menetlusalune isik teeb juhutöid, kuid samas ei ole ta esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, kellel on 13 kehtivat väärteokaristust, osaliselt ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. VTMS § 111 lg 1 p 7 peab kohus märkima kohtuotsusesse asitõenditega ja muude äravõetud esemetega toimimise viisi. Käesoleval juhul on menetlusaluselt isikult ära võetud teleskoopnui, hoiatus- ja -signaalrelv koos salve ja nelja padruniga, kilekott, milles leiti narkootiline aine ja väikeses koguses narkootiline aine. Esimesed kolm äravõetud objekti on hoiustatud kohtuvälise menetleja asitõendite hoiuruumis ja narkootiline aine ekspertiisiasutuses. Kuivõrd kõigi äravõetud objektide puhul on tegemist süüteo toimepanemise vahenditega, siis tuleb need
lg 1 sättest tulenevalt konfiskeerida ja kuna äravõetud objektidel puudub pärast otsuse jõustumist nii varaline kui ka tõenduslik väärtus, tuleb konfiskeeritud esemed hävitada kui väärtusetud asjad, arvestades objektide hävitamisel nende hävitamiseks ettenähtud erikorda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.