TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4041 Määruse kuupäev 10. november 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus seoses teise vanglasse ümberpaigutami

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaide- või kohtumenetlus.
2. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori kohustamist esitada taotlus taotleja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri
4. märtsi
5. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiits- ja Digiministeerium. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist, kuid ta võib pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Kui vangla direktor ei pea ümberpaigutamist põhjendatuks, tuleb kinnipeetaval vastav otsus vaidlustada esmalt vaidemenetluse raames (vt VangS § 11 lg 5).
8. Kaebaja mainis oma esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide
9. oktoobril 2025, kuid Viru Vangla
10. novembri
11. a vastusest ilmneb, et tegemist ei olnud vaide, vaid esmase taotlusega, kusjuures vangla ei ole esitatud taotlust veel lahendanud. Kohus märgib, et vaiet on võimalik esitada pärast haldusmenetlust ja selle abil saab vaidlustada eelkõige haldusakti või toimingut (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 ja § 72). Kuna praegusel hetkel puudub veel vaidlustatav haldusakt või toiming, siis ei ole vanglale
12. oktoobril 2025 esitatud kirjalikku pöördumist võimalik käsitleda vaidena.
13. Kohus selgitab, et taotleja peab ootama ära Viru Vangla direktori vastuse enda ümberpaigutamise taotlusele ning kui vastus on eitav, saab taotleja alustada vaidemenetlust ning seejärel taotleda vajadusel kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kui vangla taotleja taotlust ei menetle, tuleb taotlejal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda HMS § 72 lg 1 ja VangS § 11 lg 41 alusel Justiits- ja Digiministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 1 1 lg 41 alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus.
14. Et eeltoodust tulenevalt puudub pooleliolev vaidemenetlus ning esialgse õiguskaitse taotleja ei ole kohtule teadaolevalt esitanud ka halduskohtule kaebust, mille ese hõlmaks praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 2