lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Pille Juhkov Süüdistatav Sander Must; Isikukood: 38701214259; Elu- või asukoht ja aadress: X; Kontakt: X; X; Kodakondsus: Eesti; Haridus: X; Emakeel: eesti; Töökoht või õppeasutus: X; Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 1; Tõkend: ei ole kohaldatud, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sander Must
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 400 (nelisada) eurot. 3.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Sander Must ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Sander Must süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot), s.o 400 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta nimetatud rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Sander Must ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku (
) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus 2 1-25-3868 või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks S. Musta edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. S. Musta süü ei ole suur, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistanud oma süüd. Kannatanu on andnud 08.09.2023 teada, et Sander Must on temale vabatahtlikult hüvitanud tekitatud kahju. Samuti ei ole teadaolevalt isik pärast süüdistusaktis etteheidetud tegu pannud toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et Sander Mustale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, arvestades, et
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Sander Musta rahalise karistusega 40 päevamäära. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et S. Must ei ole 2022.a Eesti Vabariigis tulu teeninud. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Sander Must tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 400 eurot. Põhjendatud on ka prokuröri ettepanek karistuse täitmisele pööramata jätmise osas
lg 1, 3 alusel, kui Sander Must ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb käesolevas asjas mõistetud kogu karistuse täitmisele pööramine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu 220,21 eurot. Seega tuleb S. Mustalt välja mõista riigituludesse 1549,21 eurot. Arvestades riigi tuludesse väljamõistetava menetluskulu summa suurust, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel S. Mustal tasuda menetluskulud 1549,21 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 15-daks kuupäevaks 129,10 eurot ning viimase osamaksena 129,11 eurot. Maksegraafiku mittetäimisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.