KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 46

lg 7 näeb ette, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 4.2. Kaebaja on tühistamiskaebuse esitamisel ületanud kohtusse pöördumise tähtaega. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei ole

§ 46

lg 1 kohaselt teatavaks tehtud vaidlusalust nõusolekut, vaid kaebaja sai sellest teada hiljemalt

1. mail 2024, mil vastustaja edastas kaebajale e-kirja, milles märkis, et hauaplatsi hoolduslepingu on sõlminud R.K.. Eelnimetatud e-kirjast sai kaebaja teada hauaplatsi puudatava haldusakti olemasolust muul viisil. Kaebajale ei saa ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud pärast vastustajalt e-kirja saamist 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse, kuna vastustaja soovitas kaebajal pöörduda lepingu vormistamisega seoses kolmanda isiku poole. Samas tuleb arvesse võtta seda, et vaatamata sellele, et kaebaja sõnutsi avaldas kolmas isik kaebajale, et saab kaebajast aru, on kaebaja siiski kaebuses rõhutanud järgmist: „Läks paar päeva mööda ja R. helistas ning teatas, et tema oli helistanud valda ja vald ütles, et tema on kõik õigesti teinud ning tema ei kavatse kalmistule minuga minna ja midagi lepingus muuta. Jutt oli väga vaenulik ja lühike, ta ei soovinud selgitada ning lihtsalt lõpetas kõne. Püüdsin uuesti mitmel korral ühendust saada, kuid kõned ilmselt blokeeriti.“ Et kohtule arusaadavalt toimus viidatud R.K. poolt väljendatud mittenõustumine
2. a lõpus (kaebaja viitas eelnevalt oktoobrikuisele kokkuleppele) ning kaebaja pöördus tühistamiskaebusega kohtusse
3. märtsil 2025, siis on kohtu hinnangul kaebaja viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega ja tühistamiskaebuse kaebetähtaeg tuleb lugeda möödunuks. 4.
4. Kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses toodud selgitustest nähtuvalt võib mõista, et kaebaja ei olnud teadlik, et tal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada
5. oktoobri
6. a hauaplatsi kasutuslepingu nr 4-7/149 aluseks oleva Räpina valla nõusolekut, kuivõrd valla poolt esitatud vastusest jäi kaebajale mulje, et ainsaks lahenduseks on see, kui kaebaja lepib haua kasutuslepingu muutmise osas kokku kolmanda isikuga. Ka takistas tühistamiskaebuse tähtaegselt esitamist see, et kaebaja jäi lootma, et R.K. nõustub kasutuslepingu ümbervormistamise ning
7. a jaanuaris haigestus kaebaja raskelt ja uuesti haigestus kaebaja
8. a veebruaris. 4.
9. Tähtaja ületamine on vabandatav ning kaebetähtaeg kuulub ennistamisele, kuivõrd kaebajale ei saa tema teadmatust ette heita. Olukorras, kus vald on andnud kaebajale üksnes soovituse, et kaebaja peaks lepingu enda nimele vormistamiseks pöörduma kolmanda isiku poole, ning seejuures ei ole vald esitanud kaebajale selgitusi selle kohta, millise tähtaja jooksul peaks kaebaja kokkuleppe saavutama, ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei pöördunud tühistamiskaebusega kohtusse. Ühtlasi arvestab kohus kaebaja selgitusi tema tervisliku seisundi kohta, mis võis takistada kohtusse kaebuse esitamist. Ka arvestab kohus praeguse haldusasja protsessiõigusliku küsimuse keerukust – st kui kaebajal ei õnnestunud valla suuniseid järgides saavutada kolmanda isikuga kokkulepet, siis ei saavuta kaebaja oma 2 eesmärki üksnes kohustamiskaebuse esitamisega, vaid kaebuse eesmärgi saavutamiseks peab olema edukas ka tühistamisnõue. Arvestades, et kohtule arusaadavalt puuduvad kaebajal õigusteadmised, siis ei pidanud kaebaja sellist õiguslikku asjaolu teadma. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Räpina vald esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu
11. juuni
12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning rahuldada vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. 5.
13. Hiljemalt
14. veebruaril 2024, kui kaebaja pöördus valla poole, oli kaebaja teadlik valla ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kaebus esitati üle aasta hiljem. Tähtaja ennistamise otsustamise osas tuleb ka hinnata, millist mõju see võib omada teistele menetlusosalistele. 5.
15. K. K. maeti hauaplatsile xxx
16. juulil
17. a. Kaebuse esitaja pidi olema matmise faktist platsile nr xxx teadlik alates
18. a suvest, kuivõrd oma kaebuses kirjutab kaebaja, et käis kalmistul oma lähedaste haudu korrastamas alates
19. aastast. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja ei kasuta oma protsessuaalseid õiguseid heas usus. 5.
20. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ei saa pidada mõistlikuks ja vabandatavaks kaebuse esitamist üle aasta aja hiljem. Tõendamata on ka kaebuse esitaja väited raske haigestumise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
22. Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning jättis vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata. Vastustaja halduskohtuga ei nõustu ja on seisukohal, et kaebetähtajaja möödalaskmine ei ole põhjendatud, kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata ja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on põhjendatult rahuldanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja jätnud sellest lähtuvalt taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata. 8.

§ 71

sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul peaks kaebetähtaja ennistamiseks olema esinenud mõni objektiivne takistus, mis ei võimaldanud kaebust õigeaegselt esitada. Erandina on mõjuvate põhjustena aktsepteeritud ka haldusorgani käitumist, menetlusosalise isikut ja tema varasemat kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused nr 3-22-2296, p 17; 3-3-118-16, p 13; 3-3-1-75-08, p 17). Küll aga ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav siis, kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebetähtaja ulatuslik ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet. Sellest tuleneb, et mida 3 enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et kaebaja on palunud kohaliku omavalitsuselt selgitust ja kinnitust hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise kohta. Kaebaja avaldas samas ka soovi sõlmida hauaplatsi leping enda nimele (dtl 18-19). Vastustaja on
2. mail 2024 kaebajale e-kirjaga vastanud, et leping on sõlmitud R.K.ga ja hauaplatsi lepingu enda nimele vormistamiseks tuleb kaebajal pöörduda R.K. poole (dtl 21). Põhjendatud on sellises olukorras eeldada, et kaebaja ei olnud teadlik sellest, et kaebajal tuleb enda eesmärgi saavutamiseks koheselt pöörduda kohtusse. Kaebajale anti vastustaja poolt selge juhis, mida kaebajal tuleb enda soovitud eesmärgi saavutamiseks teha. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kirjeldatud haldusorgani tegevus oli kaebajat eksitav ning selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata.
3. Kuigi kaebetähtaega on ületatud ligi aasta, ei riku see ringkonnakohtu hinnangul õiguskindluse põhimõtet. Vastustaja oli alates kaebaja e-kirja saamisest teadlik kaebaja soovist sõlmida leping. Kaebaja esitatud seisukohtadest võib aru saada, et kaebaja tahtest on olnud teadlik ka R.K.. Täpsemad asjaolud sh kuidas jõudis vastustaja lepingu sõlmimiseni R.K.ga, tuleb välja selgitada asja sisulisel lahendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis võimalik üheselt kinnitada, et kaebajal pidi olema arusaadav, mis nõudega ja millisel tähtajal tuleb kaebajal halduskohtusse pöörduda.
4. Vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid raske haigestumise kohta, ei ole hetkel kaebetähtaja ennistamisel määrava tähtsusega. Halduskohus on kaebaja väidetud haigestumist võtnud arvesse kui täiendavat ennistamise alust. Halduskohus on eelkõige tuginenud ennistamisel asjaolule, et kaebajale ei saa tema teadmatust ette heita.
5. Kuna halduskohus rahuldas kaebetähtaja ennistamise taotluse, tuli sellest lähtuvalt jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
6. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4