KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3137 Haldusasi X. X kaebus S

) alusel.

1. 13.09.2024 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse, milles palus pensioni ümber arvutada seoses staaži lisandumisega (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl 288).
2. 27.09.2024 tõendis nr 1.9-3/3041-2 kinnitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), et pärast pensioni määramist on X. X alates 02.09.2021 politseiametnikuna täistööajaga töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel ametikohtadel 2 aastat ja 1 päeva (perioodid 02.09.2021-31.03.2022 ja 17.04.2023-17.09.2024) (dtl 290).
3. 17.10.2024 otsustas SKA mitte arvestada X. X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka teenistuse aega 17.04.2023 kuni 12.09.2024

alusel väljateenitud aastate pensioni maksete jätkumise alates 01.11.2024 kohustamiseks.

1. 19.12.2024 esitas SKA vastuse kaebusele (dtl 282 jj).
2. 20.05.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks 28.08.2025 istungil ja kaasas menetlusse kaasatud haldusorganitena Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Siseministeeriumi (SiM) (dtl 316 jj).
3. 18.06.2025 esitas SKA vastuse kohtunõudele seoses põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlusega (dtl 346).
4. 19.06.2026 esitasid SiM ja SoM seisukohad seoses põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlusega (dtl 348 jj).
5. 20.06.2025 esitas kaebaja täiendava seisukoha (dtl 361 jj).
6. 28.08.2025 toimus asjas kohtuistung (protokoll dtl 379 jj). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
7. Kaebaja leiab, et vaidlusalune 17.10.2024 otsus on õigusvastane ja kaebus tuleb rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 13.
8. Kaebaja töötas politseiteenistuses järjepidevalt 02.09.1996- 01.09.2021, kui kaebajal täitus 25-aasta tööstaaž politseiteenistujana. Vastavalt kehtivale regulatsioonile esitas kaebaja taotluse väljateenitud aastate pensioni maksmiseks SKA poolt. Taotlus rahuldati ning seega asus kaebaja kehtivast õigusest tulenevalt teostama oma õigust väljateenitud aastata pensioni väljamaksete saamiseks. 13.
9. Kaebaja töötas seejärel jätkuvalt politseiteenistuse ametikohtadel kuni 30.03.2022, mil teenistusest vabastamise hetkeseisuga 30.03.2022 oli kaebaja politseiteenistuse staaž tööandja arvestuste järgi 25 aastat 7 kuud 1 päev. Kaebaja ei lahkunud teenistusest omal soovil, vaid oli vabastatud politseiteenistusest asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise (jäi 2

§ 26

sätestatud piiravad tingimused koostoimes § 10-ga ja 27-ga võivad kohalduda etteulatuvalt alates 01.01.2020 seaduses kirjeldatud ametikohtadel tööle asuvatele ametnikele, kuid mitte tagasiulatuvalt neile ametnikele, kellel 31.12.2019 seisuga oli täitunud vähemalt 20-aastane teenistusstaaž ning kes olid teenistuses nii 31. detsembril 2019 kui ka 31. detsembril 2020. 13.6. Kaebaja leiab, et

§ 27

eesmärk on piirata staaži tekkimist pärast 01.07.2022 just uutel teenistujatel mitte välistada vanade/kogenud teenistujate naasmist staažisüsteemi mõistlikel ja põhjendatud juhtudel. Kaebaja ei ole "uus teenistuja", vaid on teenistusse tagasi pöördunud endine politseiametnik, kellel oli enne katkestust piisav staaži alus olemas. Kaebaja arvates kaebaja olukorra võrdsustamine esmakordselt teenistusse astujatega ei ole seaduse normi eesmärgiks ega proportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et

§ 27

eesmärgipärane tõlgendus võimaldab kohaldada normi paindlikult neil juhtudel, kus isiku teenistussuhe on sisuliselt katkematu ning tema õiguslik seisund on võrreldav nende isikutega, kes olid teenistuses enne seaduse jõustumist ja jätkasid pärast seda. Kaebaja ei ole n-ö „uus“ teenistuja

mõttes, kuna tema teenistusperiood enne ja pärast seadusemuudatust moodustab funktsionaalselt ühe karjääri. 13.7. Kaebaja on seisukohal, et

§ 26

koostoimes § 10-ga ja 27-ga on Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS) vastuolus, kuna riivab PS-st tulenevat omandiõiguse põhimõtet koostoimes õigustatud ootuse ja võrdsuspõhiõiguse põhimõtetega, samuti proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajal olid kõik neli tingimust täidetud: a) 31.12.2019 kehtinud õigusaktid (

koostoimes Ülemnõukogu otsusega) andis kaebajale subjektiivse õiguse väljateenitud aastate pensioni arvestuseks ja pensioni väljamaksete tegemiseks samaaegselt palga saamisega.

1. b)Kehtivale seadusandlusele tuginedes asus kaebaja 25-aasta tööstaaži tingimuse täitumisel oma õigust teostama 02.09.2021 aastal.
2. c)Seadusega jõustatud muudatus tõi kaebaja jaoks kaasa halvemuse, mille kohaselt kaebaja kaotab oma sissetulekutest 31.10.2024 seisuga 650,05 eurot (bruto) ühes kuus, lisaks ennustatava SKA otsuse alusel tagasimaksetena enammakstud väljamaksete osa perioodi 17.11.2022-31.10.2024 eest kogusummas 10 850,21 eurot.
3. d)Kaebaja mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi ümberkorralduse järele. 13.8. Istungil rõhutas kaebaja eelkõige seda, et arvestades kaebaja staaži politseiteenistuses ja seda, et ta ei lahkunud vahepeal teenistustest omal soovil, on kaebajale väljateenitud aastate pensioni jätkuv maksmata jätmine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. 3

§ 12lõike 1 alusel.

Seisuga 01.09.2021 oli kaebaja politseiteenistuse staaž 25 aastat 0 kuud ja 0 päeva. 14.

1. 13.09.2024 esitas kaebaja avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks seoses staaži lisandumisega. PPA esitatud tõendist selgus, et kaebaja perioodil 01.04.2022 – 16.04.2023 ehk ühe aasta ja 16 päeva pikkusel perioodil politseiteenistuses ei olnud. Alates 17.04.2023 oli ta taas teenistuses. 14.
2. Tulenevalt

§-st 10 määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pensioni pärast töötamise lõpetamist

alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Isikule, kes jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada pensioni

i alusel, makstakse väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses. 14.4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14.05.1992 otsuse „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“ p 7 alusel oli kehtestatud erand

§ 12

loetletud ameti- või töökohtadel töötamise korral ning neil oli lubatud saada väljateenitud aastate pensioni olenemata palgast või muust sissetulekust. EV Ülemnõukogu 14.05.1992 otsus tunnistati kehtetuks alates 01.01.2020 ning

i lisati § 26. 14.5.

§ 26

alusel jäi kaebajale õigus töötamise korral politseiametnikuna saada väljateenitud aastate pensioni, sest kaebajal oli enne

1. aasta
2. jaanuari töötanud § 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ning ta jätkas töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni. Kuid politseiteenistusest lahkumisel ja naasmisel teenistusse rohkem kui 90 kalendripäeva hiljem, see õigus lõppes. Politseiteenistusse naasmisel, s.o 17.04.2023, kohaldus kaebajale

§ 10

, st et samaaegselt töötamisega ei olnud tal enam õigus saada väljateenitud aastate pensioni. 14.6.

-i lisati § 26 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seletuskirjast eelnõu teise lugemise juurde (447 SE II) tuleb üheselt välja, et tegemist on üleminekusättega (

-i täiendatakse üleminekusättega nende osas, kes juba saavad väljateenitud aastate pensioni üheaegselt töötamisega pensioniõigust andval kutsealal või kellel see õigus tekib lähiajal) ning paragrahv 26 säilitab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni samaaegselt töötamisega pensioniõigust andvatel kutsealadel neile politsei- ja vanglaametnikele ning päästeteenistujatele, kellel käesoleva muudatuse jõustumise ajal on õigus saada väljateenitud aastate pensioni (s.o kas seda juba makstakse või neil on saanud staaž täis, kuid nad ei ole veel jõudnud pensioni taotleda või on jõudnud taotleda, kuid Sotsiaalkindlustusamet alles menetleb vastavat taotlust vms) ja kes sel ajal töötavad ühel neist ametikohtadest. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et nimetatud õigus (s.o saada väljateenitud aastate pensioni samaaegselt töötamisega

-i §-s 12 nimetatud töö- või ametikohal) ei säili piiramatult. Kui need isikud, kelle vastav õigus säilitatakse, ei tööta

-i §-s 12 nimetatud ametikohal kauem kui 90 kalendripäeva (s.o nad ei tööta katkematult), siis koheldakse neid sarnaselt nende isikutega, kes muudatuse jõustumise ajal §-s 12 nimetatud ametikohal ei tööta või kellel ei olnud selleks ajaks veel õigust pensionile. See tähendab, et juhul, kui nimetatud isikud naasevad

-i §-s 12 nimetatud töö- või ametikohale hiljem kui 90 päeva pärast, ei maksta neile samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni. 14.7. Järelikult ei olnud kaebajal politseiteenistusse naasmisel 17.04.2023 enam õigus saada samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni ja talle maksti pensioni alusetult. 4

§ 27

sätestab, et

§-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole

1. aasta
2. juunil teenistuses või kes asuvad teenistusse alates
3. aasta
4. juulist, ei arvestata alates
5. aasta
6. juulist väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži. Kaebaja on §-s 12 nimetatud isik, kes ei olnud teenistuses 01.04.2022 – 16.04.2023, mistõttu kohaldub tema puhul ka

§ 27

ja ei ole võimalik talle alates 01.07.2022 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestada. 14.9. Vastustaja hinnangul on

§ 26

väga üheselt mõistetav ja seletuskiri kinnitab, et see oli seadusandja mõtteks ning seejuures ei ole vastustaja pädevuses hinnata nii üheselt mõistetava sätte vastavust põhiseadusele või kohaldada põhiseadust seaduse sätte asemel.

§ 26

kehtib alates 01.01.2020 ja § 27 alates 01.07.2022, mis tähendab, et kaebaja teenistusse naasmisel 17.04.2023 olid need sätted kehtivad ja kaebajal oli võimalik nendega arvestada. Siseministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus) 15. Siseministeerium on seisukohal, et

§ 26

on kooskõlas PS §-dega 10, 12 ja 32, mistõttu ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine põhjendatud. 15.1. Seoses võrdse kohtlemise nõude rikkumise väitega on küsitav, kas politsei- ja päästeteenistujad on üldse võrreldavad isikute grupid. Kui hinnata politsei- ja päästeteenistujad väljateenitut aastate penisoni vaates võrreldavateks gruppideks, võib möönda võrdsuspõhiõiguse riive olemasolu tulenevalt

§ 12

lõikest 3 (mitte

§ 26

) ning võrdsuspõhiõiguse riive osas tuleks hinnata

§ 12lõike 3 kooskõla PS §-ga 12.

PS § 12 puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et võrdsuspõhiõigus on piiratav igal PS-ga kooskõlas oleval põhjusel. 15.2.

§ 26kehtestamise eesmärk oli riigi raha säästlik kasutamine.

Päästeteenistujate erisus on kehtestatud

§ 12

lõikes 3 ning selle erisuse kohta on politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE) seletuskirjas märgitud järgmist: „/…/

-i alusel pensioni saamiseks teenistusest lahkumine võib tähendada, et politseinikud ja päästeteenistujad lahkuvad teenistusest. Politseinike lahkumise tõenäosus on väike, kuna

1. jaanuaril
2. aastal teenistuses olnud politseinikel säilis politseipensioni saamise õigus ning politseipension on oluliselt suurem kui VAP. Politseipensioni saamise üks eeldus on see, et politseinik peab viis viimast aastat enne pensioniõiguse tekkimist olema politseiteenistuses. Küll aga võib tõenäoliseks pidada päästjate lahkumist./…/“. Päästeteenistujate erineval kohtlemisel on seega olemas legitiimne eesmärk, mida on täpsemalt kajastatud ka eelnõu seletuskirjas. Seadusandjal on lai kaalutlusruum, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada. Poliitiliste otsuste tegemisel on oluline nende reformide kooskõla PS-ga, kuid otsuste otstarbekuse üle saab otsustada seadusandja. Päästeteenistujate ja politseiametnike sotsiaalsed garantiid, sh teenistussuhte spetsiifikast lähtuv eripension, ei ole võrreldavates suurusjärkudes. Kuna päästjatel politseinikega sarnast eripensioni ette nähtud ei ole ning neil ei ole eripensioni puudumise tõttu ka täiendavat motivatsiooni päästeteenistuses pensionile jäämise ajahetkeni jätkata, on seadusandja poolt väljateenitus aastate pensioni maksmisel päästjate erinev kohtlemine võrreldes politseiametnikega põhjendatud. Seega ei ole seadusandja kaebaja poolt viidatud isikute gruppe (politsei- ja päästeteenistujad) kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt. Erinevaks kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. 15.
3. Kaebaja on lisaks leidnud, et

§ 26

on ebavõrdsesse positsiooni asetanud 31.12.2019 seisuga 20-aastast teenistusstaaži omavad politseiteenistujad, kes jätkavad katkematult politseiteenistuses töötamist võrreldes sama staažinõude täitnud politseiteenistujatega, kes lahkuvad teenistusest ja naasevad sinna peale 90 kalendripäeva möödumist. Nimetatud isikute grupid on omavahel võrreldavad ning neid eristab teenistuses oleku järjepidevus ehk katkematus – soodustatud grupp on teenistuses katkematult (s.h jätkab teenistusest lahkudes uuesti mitte hiljem kui 90 kalendripäeva jooksul) samal ajal, kui teine grupp kaotab soodustuse (VAP-i 5

-i üldine eesmärk on maksta pensioni nende kutsealade töötajatele, kes teevad tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Ka Ülemnõukogu otsusest tuleneva erandi erinevatest sõnastustest on ilmnenud, et erandil oli ajutine iseloom. Ka

-i üldisest eesmärgist lähtuvalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust VAP-i senistel tingimustel maksmise jätkamiseks määramatuks ajaks. Eeltoodust lähtuvalt oli Siseministeeriumi hinnangul regulatsiooni muudatus ettenähtav ega saanud tulla kaebaja sihtgruppi kuuluvate isikute jaoks üllatusena. 15.5. Siseministeeriumi hinnangul ei ole kaebaja omandipõhiõigust riivatud, kuna isik ei olnud asunud realiseerima õigust VAP-ile enne

§ 26jõustumist.

Omandiõiguse riivet oleks asjakohane hinnata juhul, kui isikul oleks VAP saamise õigus tekkinud enne muudatuse jõustumist. Sotsiaalministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus) 16.

§ 26

ei ole põhiseadusega vastuolus ja seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine vajalik. 16.

1. Isikutel, kellel oli seisuga 01.01.2020 omandatud 25-aastasest staažinõudest 20 aastat, säilib õigus saada pensionile õigust andval ametikohal töötamise korral pensioni üksnes siis, kui ta töötab nõutavatel ametikohtadel katkematult. Seda kinnitab ka Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) II lugemise seletuskiri. 16.
2. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tema väljateenitud aastate pensioni arvestatakse ja makstakse varem kehtinud regulatsiooni kohaselt. Õiguspärase ootuse tekkeks peab isikul olema kumulatiivselt täidetud kaks tingimust. Esmalt peab isikul olema subjektiivne õigus teatavale hüvele ja teiseks peab ta olema asunud seda õigust kasutama ajal, kui õigusakti muudeti. Kaebaja nendele tingimustele ei vasta. 16.
3. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (447 SE) võeti vastu 14.06.2018, see avaldati Riigi Teatajas (RT) 06.07.2018 ning Ülemnõukogu otsuse kehtetuks tunnistamine ja

-i muudatused jõustusid 01.01.

1. Ehk peale kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) avaldamist jäi selle jõustumiseni aega pea poolteist aastat (vacatio legis). Lisaks ei lõpetatud pensioni maksmist neil, kellele seda juba samal ajal töötamisega maksti või kellele seda viie aasta jooksul maksma hakati – tegemist on üleminekuregulatsiooniga, millega säilitati kuni viieks aastaks võimalus hakata saama pensioni samal ajal töötamisega. Tingimuseks oli seaduse jõustumise hetkel ehk 1.01.
2. a ametikohal töötamine ja edaspidi katkematu töötamine ametikohal. 16.
3. Kaebajale määrati

alusel pension alates 2.09.2021. a – see on ca kolm aastat ja kaks kuud peale kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) avaldamist RT-s ning aasta ja kaheksa kuud peale selle jõustumist. Kolm aastat on piisav aeg selleks, et pensioni määramise ajal oleks võinud kaebaja arvestada

§ 26regulatsiooniga.

16.5. Kaebajal ei olnud tekkinud õiguspärast ootust saada samaaegselt pensioni ja töötada pensionile õigust andval ametikohal peale seda, kui ta oli ametikohalt lahkunud ja ei töötanud sellel pidevalt (k.a lubatud 90-päevane paus). 6

i pensionile üleüldiselt – talle ei maksta seda üksnes ajal, kui ta töötab sellele pensionile õigust andval kutsealal. 16.7. Kaebaja ei ole võrreldav päästeteenistujatega, sest tegemist on teist liiki eriteenistusega, millele kehtivad teised soodustused ja tagatised (nt ei ole päästjatel PPVSi alusel makstava politseipensioni sarnast pensionit, mida makstakse ka politseis töötamise korral). Päästeteenistujate erisus kehtestati

§ 12

lõikes 3 politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE). Päästeteenistujatele, kellel oli 01.01.2020 a seisuga välja teenitud 20-aastane staaž kohaldus kuni 01.07.2022 sama regulatsioon kaebajaga ehk

§ 26. 16.8.

Kaebaja võrreldavust isikutega, kes olid samuti seisuga 01.01.2020 teenistuses ja kellel oli omandatud vähemalt 20-aastane tööstaaž, kuid kes jätkavad katkematult politseiteenistuses töötamist kuni pensioniea saabumiseni, võib jaatada, kuid erinev kohtlemine on põhjendatud üleminekuregulatsiooni mõttega. Nende kahe grupi erinevus on see, et ühed (nagu kaebaja) ei tööta politseiteenistuses katkematult, teised aga töötavad. 16.9. Vaidlusalune säte on pensionisüsteemi korrastamise läbi riigi raha säästmiseks sobiv ja valik – raha kokkuhoid on saavutatav ja muud viisi raha kokkuhoiuks ei ole, samuti korrastab see pensioniregulatsiooni ja lõpetab ebavajalikud soodustused, säilitades need samas neile, kes on katkematult teenistuses ja sel viisil mitte rikkudes nende isikute ootusi. Nüüd tuleb kaaluda, kas nimetatud eesmärgid kaaluvad praegusel juhul ebavõrdse kohtlemise riive üles või mitte. Sotsiaalministeerium leiab, et kaaluvad, sest isikul ei ole põhiõigust saada teatud ametikohal töötamise eest pensioni töötades edasi sellel samal ametikohal ja seda võrdlemisi noores eas. Samuti ei kaotanud kaebaja õigust

i alusel määratud pensionile täielikult – kui ta politseiteenistuste lahkub, siis jätkatakse talle pensioni maksmist. KOHTU PÕHJENDUSED 17. Vaidlusaluse otsusega otsustas SKA juhindudes

§-dest 10, 26 ja 27 mitte arvestada X. X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka teenistuse aega 17.04.2023 kuni 12.09.2024 ja peatada talle pensioni maksmine alates 01.11.2024 (dtl 14-16). 18. Vaidluse keskne küsimus on johtuvalt, kas kaebajal oli politseiteenistusse naasmisel 17.04.2023 õigus saada samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni või ei olnud kaebajal enam seda õigust tulenevalt sellest, et kaebaja ei olnud teenistuses 01.04.2022 – 16.04.2023, mistõttu on täitamata

§-s 26 toodud katkematu teenistuse tingimus. Ühtlasi tuleb hinnata, kas õige on SKA seisukoht, et tulenevalt

§-st 27 ei saanud jätkuda ka väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestus, kuna kaebaja ei olnud 30.06.2022 teenistuses. Väljateenitud aastate pensioni maksmise eeldused 19.

§ 1

sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist (vt ka 447 SE II lugemise seletuskiri, lk 13-15; 508 SE seletuskiri, lk 150). 20. Väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist

alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Isikule, kes jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel, makstakse väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses (

§ 10). 7

§ 10suhtes erand.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“ punkt 7 lubas maksta

§-s 12 loetletud ameti- või töökohtadel töötamise korral väljateenitud aastate pensioni olenemata sellest, et isik saab palga või muud sissetulekut. Alates 01.01.2020 see erisus kaotati ja muudatuse üleminekusäte sõnastati

§-s 26. 22.

§ 12lõikes 1 nimetatud isikutel, kellel on enne 2020.

aasta

1. jaanuari tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ning kes
2. aasta
3. jaanuaril töötavad §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal või kes on töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ja jätkavad sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni, säilib õigus saada väljateenitud aastate pensioni sel kutsealal või ametikohal töötamise korral üksnes juhul, kui nad töötavad katkematult õigust andval kutsealal või ametikohal või jätkavad ühelt õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt vabastamise korral töötamist samal või teisel õigust andval kutsealal või ametikohal hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel endiselt kutsealalt või ametikohalt vabastamisest arvates (

§ 26

). 23.

§-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole

1. aasta
2. juunil teenistuses või kes asuvad teenistusse alates
3. aasta
4. juulist, ei arvestata alates
5. aasta
6. juulist väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži (

§ 27). 24.

Seega tuleb kohtu hinnangul järgnevalt kontrollida, kas 1) kaebajal on enne

1. aasta
2. jaanuari tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ja
3. aasta
4. jaanuaril töötas ta §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal või on kaebaja töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ja on jätkanud sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni (töötamise ja staaži tingimus); 2) kaebaja on töötanud katkematult õigust andval kutsealal või ametikohal või jätkanud ühelt õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt vabastamise korral töötamist samal või teisel õigust andval kutsealal või ametikohal hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel endiselt kutsealalt või ametikohalt vabastamisest arvates (katkematu töötamise tingimus); 3) kas kaebaja on isikuks, kes oli
5. aasta
6. juunil teenistuses või asus teenistusse peale seda.
7. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et

§ 26

muudatusettepanekut analüüsides saab üheselt järeldada, et muudatuse tulemusena pidi üheaegse palga- ja pensionisaamise õigus säilima nendel, kellel on muudatuse jõustumise ajaks omandatud 25-aastasest staažinõudest 20 aastat (dtl 6-7). Kohtu hinnangul on

§ 26

eeltoodud (otsuse p 24, p-d 1 ja 2) kohaldamise tingimused normis piisavalt määratletud ja selged. Nii sätte sõnastus kui ka 447 SE II seletuskiri (lk 14-15) kinnitavad selgelt, et isikutel säilib õigus saada väljateenitud aastate pensioni sel kutsealal või ametikohal töötamise korral „üksnes“ katkematu töötamise tingimuse täidetus korral. Viidatud seletuskirjas on märgitud, et „Kui need isikud, kelle vastav õigus säilitatakse, ei tööta

-i §-s 12 nimetatud ametikohal kauem kui 90 kalendripäeva (s.o nad ei tööta katkematult), siis koheldakse neid sarnaselt nende isikutega, kes muudatuse jõustumise ajal §-s 12 nimetatud ametikohal ei tööta või kellel ei olnud selleks ajaks veel õigust pensionile.“ 26. Eelnevaga haakub hiljuti kohtupraktikas selgitatu, et

§ 10

lõige 2 sätestab üldpõhimõtte, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvale ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Seega on loogiline eeldada, et

§-ga 26 sätestas seadusandja erandi

§ 10

lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtte suhtes, s.o nägi ette, et erandina ei peatata väljateenitud pensioni maksmist neil isikutel, kellel on õigus pensionile tekkinud enne

1. aasta
2. jaanuari ja kes
3. aasta
4. jaanuaril töötavad §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal (samuti nendel, kes on töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ja jätkavad sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni 8

§ 26

sõnastust arvestades võimalik kõrvale kalduda 90 päeva tingimusest ja asuda hindama seda, kas töölt eemalviibimine oli objektiivselt õigustatud (vrdl istungi salvestis 00:19:15 jj; istungi protokoll dtl 381).

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) Kaebaja töötas politseiteenistuses järjepidevalt 02.09.1996 alates kuni 30.03.
2. 2) 01.09.2021 seisuga oli kaebaja staaž 25 aastat. Kaebajale on alates 02.09.2021 otsusega nr 1 määratud väljateenitud aastate pension

§ 12lõike 1 alusel (dtl 285).

3) 30.03.2022 vabastati kaebaja teenistusest ja see käskkiri on jõustunud. Kaebaja staaž oli selleks hetkeks 25 aastat 7 kuud 1 päev. 4) 17.04.2023 naases kaebaja uuesti teenistusse. 5) 13.09.2024 esitas kaebaja avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks seoses staaži lisandumisega.

1. Seega nähtub, et kaebajal oli alates 02.09.2021 tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ja seega täidetud on töötamise ja staaži tingimus. Kaebaja vabastati teenistusest 30.03.2022 ja ta naasis teenistusse 17.04.
2. Seega on kaebajal on täitmata katkematu töötamise tingimus.
3. Kohtu hinnangul on selge, et tulenevalt

§-st 27 täiendavat väljateenitud aastate pensioni staaži SKA kaebajale arvestama ei pidanud, sest kaebaja ei olnud 30.06.2022 teenistuses. Seejuures on normi sõnastus üheselt selge. 31. Eelnevast tulenevalt on SKA tuginevalt

§-dele 10, 26 ja 27 õigesti järeldanud, et X. X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaž hulka ei saa arvestada teenistuse aega 17.04.2023 kuni 12.09.2024, kuna täitmata on katkematu töötamise tingimus. Kuna kaebaja ei olnud 30.06.2022 teenistuses, staaži arvestus jätkuda ei saanud. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus 32. Kaebaja on seisukohal, et

§ 26

koostoimes § 10-ga ja 27-ga on põhiseadusega vastuolus, kuna riivavad põhiseadusest tulenevat omandiõiguse põhimõtet (PS § 32) koostoimes õigustatud ootuse (PS § 10), võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) ja proportsionaalsuse (PS § 11) põhimõtetega. Kaebaja peab põhiseadusvastaseks olukorda, kus

§-de 10 ja 26 koostoimes, ei ole kaebajal võimalik jätkuvalt saada töötamise korral väljateenitud aastate pensioni, kuna kaebajal on täitmata

-s 26 sätestatud katkematu töötamise tingimus ning tulenevalt

§-st 27 kaebajale ka täiendavat staaži väljateenitud aastate pensionile enam ei arvestata. 33. Kohus lähtub edasisel analüüsil sellest, et

§-i 26 kehtestamise eesmärgiks oli kehtestada ajutise abinõuna üleminekusätted olukorras, kus kaotatakse võimalus saada pensionit üheaegselt töötamisega. Nimetatud võimaluse kaotamise eesmärgiks oli kaotada ära väljateenitud aastate penisoni maksmise senise praktika vastuolu

§-s 1 toodud põhimõttega, korrastada eripensionide süsteemi ning hoida kokku riigi eelarvelisi vahendeid (447 SE I lugemise seletuskiri, lk 3; 447 SE II lugemise seletuskiri, lk 13-15).

§ 27jõustus 01.07.2022.

Muudatuste eesmärgiks oli kokkuvõtvalt pensionisüsteemi ühtlustamine ja riigieelarve koormuse vähendamine (508 SE seletuskiri, lk 150). 34. Riigikohus on korduvalt märkinud, et riigi raha säästlik kasutamine on legitiimne eesmärk nii selleks, et riivata PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigust, kui ka selleks, et piirata PS 9

§ 12

lõike 1 alusel, sest

§ 10

erisus kaotati ja muudatus sõnastati

§s 26 01.01.

1. Isegi kui jaatada, et kaebaja õiguspärane ootus regulatsiooni kehtivuse vastu tekkis juba varasemalt tuginevalt sellele, et kaebajale jäi õigus töötamise korral politseiametnikuna saada väljateenitud aastate pensioni, sest ta töötas
2. aasta
3. jaanuaril §s 12 nimetatud ametikohal (dtl 8), ei ole praegusel juhul kaebaja õiguspärast ootust ülemääraselt kahjustatud. Kaebaja teenistusest vabastamise ja ka teenistusest naasmise ajal

-i muudatused juba kehtisid. Seega oli kaebajal enesel võimalik tööle naasmisel arvesse võtta, et selleks pension senisel kujul säiliks, tulnuks kaebajal teenistusse naasta vähem kui 90 päeva möödudes. Kaebaja huviga põrkuv avalik huvi – riigi raha kokkuhoid ja säästlik kasutamine, pensionisüsteemi korrastamine – on kohtu hinnangul piisavalt kaalukad eesmärgid, et õigustada varasemalt kehtinud soodustuste lõppemist. Samuti on lubatav eelarvelistel kaalutlustel pensionisüsteemi korrastamine, kus

eesmärgiga sisuliselt vastuoluline täiendav pensionilisa kaotatakse. 35.

1. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et pensionisüsteemi tema teenistusse astumise järgselt üldse ei muudeta (vrdl istungi salvestis 00:23:03 jj; istungi protokoll dtl 382). Küll tuleb muudatuse tegemisel arvestada õiguspärase ootusega. Arvestades, et väljateenitud aastate pensioni kaotamisele teenistuse ajal oli ette nähtud üleminekuaeg, mis pidigi tasakaalustama juba tekkinud õigustega seotud riivet, ning kaebaja teenistussuhe vahepeal katkes, ei saanud kaebajal kohtu hinnangul tekkida õiguspärast ootust sellele, et teenistusse naasmisel igal juhul eripensioni staaži arvestus jätkub või uuesti algab.
2. Võrdsuspõhiõiguse piiramine (see, et isikuid koheldakse erinevalt) ei ole iseenesest veel selle põhiõiguse rikkumine (RKPJKo 02.05.2005 nr 3-4-1-3-05, p 20). PS § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Selleks tuleb välja tuua võrreldavad grupid, millel on suurim ühisosa. Võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist, kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika). 36.
3. PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga, seega piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKPJKo 31.01.2025 nr 5-2426/18, p 63). Võrdsuspõhiõiguse riive põhjus peab olema mõistlik ja asjakohane. Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva 10

§ 12

viimase lause kohaselt ei kohaldata päästeteenistujate osas käesoleva seaduse §10 lõiget 1 ja 2 ning §-i

1. Kaebaja on seisukohal, et sama seaduse sihtgrupis sellise erisuse tegemine paneb sihtgrupis olevad isikud ebavõrdsesse olukorda (dtl 10-11). 36.2.
2. Arvestades Riigikohtu viimatist praktikat (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36) võrreldavate gruppide tuvastamisel saab päästeteenistujaid võrrelda kaebajaga (politseiteenistuja), kuna mõlemal grupil on teatud eelduste täidetuse korral õigus väljateenitud aastate pensionile ning mõlema grupi osas on enne

§ 26

jõustumist kehtinud erand väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse kohta kutsealal töötamise ajal. Kohus nõustub nii Siseministeeriumi kui Sotsiaalministeeriumiga (dtl 351 ja 357), et ebavõrdseks kohtlemiseks on praegusel juhul legitiimne põhjus, mis nähtub selgelt politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE seletuskirjast (lk 144): „

i alusel pensioni saamiseks teenistusest lahkumine võib tähendada, et politseinikud ja päästeteenistujad lahkuvad teenistusest. Politseinike lahkumise tõenäosus on väike, kuna

1. jaanuaril
2. aastal teenistuses olnud politseinikel säilis politseipensioni saamise õigus ning politseipension on oluliselt suurem kui VAP. Politseipensioni saamise üks eeldus on see, et politseinik peab viis viimast aastat enne pensioniõiguse tekkimist olema politseiteenistuses. Küll aga võib tõenäoliseks pidada päästjate lahkumist, arvestades päästjate väikest palka ja seda, et keskmine VAP on
3. aastal 430 eurot.
4. aasta alguses oli päästja minimaalne palk 1068 eurot, keskmine palk oli 1204 eurot. See tähendab, et päästja minimaalne palk oli 75% Eesti keskmisest ja päästja keskmine palk oli 83% Eesti keskmisest palgast.“ Niisiis õigustab ebavõrdset kohtlemist mõistlik ja asjakohane põhjus – süsteemi jätkusuutlikkus, siseturvalisuse tagamine. Ühtlasi ei jää kaebaja taotletud pensionist täielikult ilma, vaid ta ei saa seda samal ajal politseiteenistuse jätkamisega, mis vähendab riive intensiivsust. 36.
5. Kaebaja hinnangul seab

§ 26

lisaks ebavõrdsesse positsiooni ühest küljest politseiametnikud, kes 31.12.2019 olid järjepidava töötamisega omandanud vähemalt 20-aastase tööstaaži ning kes jätkavad katkematult politseiteenistuses töötamist kuni pensioniea saabumiseni ning teisest küljest politseiametnikud, kes samamoodi olid 31.12.2019 seisuga järjepideva töötamisega omandanud vähemalt 20-aastase tööstaaži ning kes peale seda on oma elukorraldust muutnud, politseiteenistusest lahkunud ning seejärel uuesti elukorraldust muutnud politseiteenistusse naasmisega (PPVS sätestab politseipensioni saamise eeldusena politseiteenistusest pensionile lahkumise). Seega kohtleb vaidlusalune muudatus sarnases olukorras olevaid vähemalt 20-aastase teenistusstaažiga politseiteenistujaid erinevalt ning rikub sellega võrdsuspõhiõiguse põhimõtet (dtl 11). 36.3.1. Esmalt märgib kohus, et pensionisüsteemi ümberkorraldamine on poliitiline valik, millesse kohus sekkuda ei saa. Legitiimseks saab pidada eesmärki pensionisüsteemi korrastamisega vähendada pensionide väljamaksmiseks edasilükatud rahalisi kohustusi ning tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Arvestades õiguspärase ootuse põhimõttega, on seadusandja loonud

§ 26näol üleminekuregulatsiooni.

Sealjuures ei ole säilitatud õigust väljateenitud aastate pensioni saada samaaegselt teenistusega mitte kõigil, vaid lisaks tuleb täita katkematu töötamise tingimus. Kohtu hinnangul õigustab tingimuse kehtestamist ja seega ebavõrdset kohtlemist see, et nimetatud nõue tagab isikute jätkuvat töötamist politseiteenistuses, mis tagab korrakaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse siseturvalisuse tagamise eesmärgil. Katkematu töötamise puhul kuni 90-päevase töövaheaja võimaldamine on sarnane avaliku teenistuse seaduses soodustingimuste säilimisega (vt ATS § 110 lg 3 ja § 111 lg 3) (447 SE II, lk 15). 11

regulatsioonis põhiseadusvastane lünk, kuna regulatsioon ei näe ette erisust puhuks, kui katkematu töötamise tingimus ei ole täidetud kaebajast sõltumatutel ehk objektiivsetel asjaoludel. See on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (istungi salvestis 00:19:15 jj; protokoll dtl 391). Kohus sellega ei nõustu. Olukorras, kus kaebajal oli täitmata teenistusse asumise tingimus, mis eeldas kaebaja enda aktiivset tegevust, ning vaidlus puudub, et teenistusest vabastamise käskkiri (dtl 24) on jõustunud, ei ole kaebaja ametist vabastamine objektiivne asjaolu, mida kaebaja mõjutada ei saanud. Asjaolu, et kaebaja ei lahkunud teenistusest vabatahtlikult, ei tähenda, et kaebaja ei oleks saanud nimetatud asjaolu mõjutada. Võrdlusena toob kohus välja, et objektiivse asjaoluna, mida inimene ei saaks mõjutada oleks käsitatav näiteks olukord, kus inimese teenistusest vabastamine olnuks mingil põhjusel õigusvastane ja see oleks ka kohtumenetluses kinnitust leidnud, kuid kehtiv avaliku teenistuse seadus ei võimalda üldjuhul teenistusse ennistamist (ATS § 105) ja isiku töölt eemaloleku aeg oli seetõttu pikem kui 90 päeva. 38.1. Lisaks ei nähtu, et kaebajal oleks olnud takistusi teenistuse nõuete täitmiseks ja naasmiseks vähem kui 90 päeva vältel. Seega ei saa kaebaja tugineda sellele, et kaebaja on katkematu teenistusega ametnikega, kes on ajutiselt töölt eemal (näiteks tervise tõttu) meelevaldselt ebavõrdselt koheldud. 39. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks rahuldamata. Kokkuvõte ja menetluskulud 12