← Eesti

3-25-4408/2

Obsah (6)§ 173§ 49§ 157§ 166§ 171§ 185

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4408 Haldusasi Eesti Kaitseväe sõjaväepolit

) § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-i haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (

§ 173lg 2).

Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (

§ 173lg 3).

4. Kohus selgitab, et

§-s 173 ettenähtud kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati, ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. 5. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkirjaga reamees V.V-le etteheidetav tegu on distsiplinaarkorras karistatav. 5.1.

§ 49

lg 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

lg 1 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks ka asutusele varalise kahju süüline tekitamine. Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku p 8 alap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi. 2

(4)3-25-4408 Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkirjaga nr 190 kinnitatud maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3 punkti 31.1 kohaselt peab sõidukijuht olema terve ja puhanud, et tajuda täpselt liiklusolusid, kõrvalekaldumatult täitma liiklusseadust või selle alusel kehtestatud nõudeid ja teisi asjasse puutuvaid õigusakte; p 31.2 kohaselt vastutab sõidukijuht sõiduki ohutu kasutamise eest ning võtab vastu kõik sellega seonduvad lõplikud otsused (p 31.2.1), samuti vastutab sõiduki komplektsuse (k.a lisavarustuse komplektsuse (vastavalt algseisule) ja seisukorra) heaperemeheliku kasutamise eest (p 31.2.2). Liiklusseaduse (LS) § 30 lg 1 kohaselt peab sõitja sõidukis, millel on turvavööd, olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 2 p 6 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1, 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. 5.
  1. Distsiplinaarkaristuse käskkirja kohaselt suundus reamees V.V 30.07.2025 kl 23:00 koos reamees S.T motoriseeritud patrulli Sirgala harjutusväljal lahinglaskeharjutuse alale, kasutades selleks patrullsõidukina Kaitseväele kuuluvat ja vahipataljoni kasutuses olevat rivisõidukit Mercedes Benz GD, reg.nr 295 EKM. Juhtides 31.07.2025 kella 00:27 paiku Sirgala harjutusväljal sõidukit, ei kinnitanud V.V turvavööd, samuti oli turvavöö kinnitamata tema kõrvalistujal S.T. V.V käitus sõidukijuhina ohtlikult, sooritades tee kvaliteedi, nähtavuse ja taktikalise olukorraga sobimatuid manöövreid, ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt ilmastiku- ja teeoludele ning oma sõidukogemusele, mistõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis vastu valli, mille tagajärjel paiskus sõiduk üle katuse ja jäi katuse peale seisma. V.V põhjustas liiklusõnnetuse ning pani ohtu nii enda kui ka S.T elu ja tervise ning tekitas Kaitseväele varalise kahju sõiduki mahakandmise näol – vahipataljoni kasutuses on üks rivisõiduk ette nähtust vähem. 5.
  2. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et turvavöö kasutamata jätmine ja selle kaassõitja poolt kasutamises veendumata jätmine ja ohtliku sõidustiili kasutamine, millega on põhjustatud liiklusõnnetus ja tekitatud varaline kahju, on distisplinaarsüütegu, s.o seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju tekitamine (vt ka käesoleva määruse p 5.1). Sellise teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (

§ 166

lg 1 p 1 ja 2).

§ 171lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

Kõnesoleva käskkirjaga määratud karistuse määr (7 päeva) jääb selle piiridesse. 6. Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus enne karistuse määramist omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud distsiplinaarsüüteo kohta. Samuti on talle tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. 7.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo 3

(4)3-25-4408 toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei ole: rikkumine on toime pandud
  1. a juulis, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 20.11.2025 ning karistus määrati 24.11.
  2. 8.

§ 171

lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits. Seega on aresti määranud

§ 171lg 3 kohaselt pädev isik.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et distsiplinaarkaristuse käskkirjaga distsiplinaararesti määramine on toimunud seaduslikult (

§ 173lg 3 tähenduses).

10. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel isiku nime, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse, tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.