KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-103019 Tsiviilasi AS Ühisteenu

§ 113lõikele 1 ja palus kostjalt lisaks põhinõudele välja mõista viivise.

Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk alates 10.02.2022 kuni 18.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras 40 eurolt. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise päevaks tasumata viivisena 13,242 eurot. Hagejapalus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.

§ 1132

lõike 2 punktile 1 ja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot. Kostjale saadeti 02.05.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot, 08.09.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot ja 22.10.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtud SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega seoses tehtud kulusid. Kokku on hagi hind 87,70 eurot, millest põhinõue on 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 13,24 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot. 5.

§ 8

lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, samuti VÕS § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele

1. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud. Hageja on hagiavalduses selgelt ja detailselt selgitanud nõuet ning selle kujunemist. Hageja jääb nõude juurde. Kostja väidab, et ta märkis ekslikult vale numbrimärgi. Antud juhul ei ole kostja väidete kohaselt tegemist ühe tähe eksimusega, vaid mitmega. Kostja pidi veenduma, et sisestab õige numbrimärgi. Asjaolu, et sõiduk ei ole Eestis sõidukite registris, ei oma tähtsust. Leppetrahv koostatakse kõikidele, kes parkimiskorraldust rikuvad. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral oli võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul. Kostja ei ole vaiet hagejale esitanud tähtaja jooksul. Kostja kõik vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastuväited
3. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et menetlus tuleb lõpetada ja hagi jätta läbi vaatamata. Kostja parkis Avela ärimaja parklas Veskiposti tee 2 hagis viidatud kuupäeval ja kellaajal sõiduki registrimärgiga XXX. Ärimaja klientidele oli selles parklas parkimine tasuta. Parkimist alustades sisestas kostja parkimismaja registreerimisseadmesse ekslikult numbrimärgi valesti ja registreeris parkima sõiduki XXX.
4. Kostja pöördus hageja poole telefoni teel, selgitas oma eksimust ja palus leppetrahvi tühistada. Leppetrahvi koostamine ühe tähevea tõttu ei ole õigustatud. Lisaks on kostja korduvalt selgitanud hagejale ja tema esindajale, et parkimiseks registreeritud numbriga sõidukit ei ole kunagi Eesti registris olnud ja tegu on inimliku eksitusega, mida hageja peaks arvestama. Kostjal puudub ligipääs hagejaga salvestatud kõnedele ning registreerimisseadmele, mis tema sõnu kinnitaks. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja parkis sõiduki registrimärgiga XXX hageja opereeritavas parklas Tallinnas, aadressil Veskiposti 2; 2) kostja ei tasunud sõiduki parkimise eest; 3) hageja koostas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi nõude summas 40 eurot; 4) kostja sai leppetrahvi kätte, kuid jättis selle tasumata ega esitanud kirjalikult vaiet.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi alusel 40 eurot, võla sissenõudmise kuluna 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot ning leppetrahvi tasumata jätmisel ka edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist.
8. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, sest kuigi kostja parkis hageja opereeritavas parklas oma sõidukit, oli Avela ärimaja klientidele parkimine tasuta. Kostja sisestas parkimise registreerimise seadmesse eksliku sõiduki numbri XXX. Eksimuse eest ühes tähes ei ole õiglane nõuda kostjalt leppetrahvi.
9. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk registrimärgiga XXX oli pargitud kinnises parklas. Hageja on tõendanud, et sellele sõidukile on 26.01.2022 koostatud leppetrahv summas 40 eurot (dtl 72), sest sõiduki juht rikkus Veskposti 2 parklas parkimistingimusi ega tasunud parkimise eest. Leppetrahvil on selgitatud vaide esitamise võimalust. Vaidlus puudub selle üle, et vaiet kostja ei esitanud.
10. Hageja esitas kohtule 26.01.2022 tehtud fotod pargitud sõidukist (dtl 73-75). Leppetrahvinõue on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimisega sõlmisid hageja ja kostja pakkumuse esitamise ning sellele nõustumuse andmise teel parkimisteenuse osutamise lepingu. Lepingu sõlmimist kinnitavad hageja esitatud tõendid. Kostja jättis parkimise eest tasumata, mistõttu koostati talle leppetrahvi nõue.
11. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 (dtl 115-116) pöördumises, et hagimenetluses tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi kummalgi poolel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise kohustust. Kostjal tuli tõendada, et ta oli ärimaja klient, tal oli õigus parkida sõidukit tasuta, kuid ta sisestas eksliku sõiduki numbri. Kostjal tuli põhistada, miks ta eksliku numbri sisestamisel ei esitanud vaiet. Kohus selgitas, et ei saa lugeda kostja vastuväiteid tõendatuks üksnes viimase seletuste alusel. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
12. Kohus ei nõustu kostja seletusega, et tal ei olnudki võimalik oma väiteid tõendada. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta külastas parklat ärimaja kliendina, mistõttu oli tal õigus parklas tasuta parkida. Olukorras, kus kostja enda väiteil sisestas eksliku sõiduki numbri, oli kostjal võimalus ja õigus esitada leppetrahvile vaiet. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud õigeaegselt vaide, mille tulemusena oleks teenuse osutaja saanud kontrollida, kas kostja väidetud numbriga oli registreeritud sõiduki parkimine. Kohus ei loe eluliselt usutavaks, et kui kostja oleks tõepoolest sisestanud vale numbri, ei oleks ta esitanud vaiet.
13. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale korduvalt kohtueelselt võlgnevuse osas teatisi (dtl 77-85). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ühelegi teatisele vastanud ja viidanud sellele, et ta sisestas ekslikult vale sõiduki numbri. Kokkuvõttes on kostja vastuväited jäänud paljasõnalisteks, mistõttu ei võimalda need kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja leppetrahvinõue on esitatud tõendite alusel põhjendatud.
14. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot. Kuna kostja jättis leppetrahvi õigeaegselt tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 19.03.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele ka hageja võla sissenõudmise kulu nõue. Kostjal tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 30 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 83,24 eurot.
15. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16. Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuigi kohus andis selleks korduvalt aega ning viimati kuni 29.09.
17. Asja dokumentidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 100 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Muid hageja menetluskulusid esitatust ei nähtu. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik