← Eesti

3-25-1556/22

Obsah (6)§ 56§ 54§ 5§ 43§ 57§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-1556 Haldusasi AS A&P Mets kaebus Transp

) sätestatud nõudeid. Otsuses pole märgitud selle õiguslikku ja faktilist alust (

§ 56lg 2).

Vastustaja on jätnud olulised asjaolud arvestamata ja kaalumata ning vastavad põhjendused otsuses kajastamata (

§ 54lg-d 2 ja 3 ning § 56 lg 3).

Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlustatud otsus kaebajat selles ei veena. Üksnes üldised põhjendused, et ladustamine ja laadimine võivad põhjustada liiklusohu, ei ole haldusakti nõuetekohane põhjendus. Kaalutlusõigust teostades peab haldusorgan kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil. Samas tuleb põhjendada ka seda, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud (Riigikohtu 4

(9)3-24-1556 halduskolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-42-02 ja
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07).
  5. Kohus leidis
  6. juuni
  7. a määruses, et tühistamisnõue on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus jättis rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas haldusasja menetluse.
  8. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles leidis mh järgmist. 9.
  9. Kaebajal on preventiivne huvi esitada vastustaja
  10. veebruari
  11. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue. TRAM on korduvalt jätnud kaebaja taotluse lahendamisel arvestamata kaebaja huvid ja seisukohad ning olulised asjaolud. TRAM on korduvalt jätnud tegemata nõuetekohase haldusakti, hoolimata sellest, et kaebaja on seda palunud. 9.
  12. TRAM-i tegevus on pannud kaebaja olukorda, kus tal on keeruline või võimatu oma õigusi kaitsta. Kaebaja soovib tuvastamiskaebuse abil saavutada olukorra, kus TRAM ja tema poolt menetlust läbi viima volitatud ettevõte tegutseksid

-i nõudeid järgides.

  1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  2. juuli
  3. a määrusega määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, milles kohus jättis otsustamata tuvastamisnõude menetlusse võtmise üle.
  4. Tallinna Halduskohus korraldas
  5. septembril 2025 paikvaatluse Kaasiku-Liivi tee km-tel 5,11–5,27 asuva metsamaterjali laoplatsi ja TRAM-i välja pakutud alternatiivsete laoplatside vaatlemiseks.
  6. Kohus võttis
  7. septembri
  8. a määrusega tuvastamisnõude menetlusse.
  9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 13.
  10. Kaebaja taotluse lahendamisel pidi vastustaja esmalt selgitama, kas riigitee liiklusväliseks otstarbeks kasutamisele leidub alternatiive. Kui alternatiivsed võimalused matsamaterjali ladustamiseks ja sõidukile laadimiseks on olemas, ei ole põhjendatud kasutada selleks riigiteed. See ohustab tee sihipärast kasutamist. Isegi kui oht puudutab üksnes 19 sõidukit ööpäevas, on see ülemäärane olukorras, kus ohtu on võimalik vältida. 13.
  11. Kaebaja ei pea ehitama asfalteeritud teed metsa. Vajaduse korral tuleb kaebajal maapinda tugevdada, et sellel saaks veokitega liikuda. Talvel on maapind külmunud ja metsa on võimalik välja vedada ka märjal pinnasel. Lisaks on võimalik kasutada kummimatte, mida teised metsaettevõtjad ka edukalt teevad. 13.
  12. Ka kaebaja taotluses nimetatud vanal laoplatsil kasvavad puud, mis tuleks maha võtta. Puude mahavõtmine ei tohiks kaebajale eriline probleem olla. Vahendid ja oskused selleks on tal olemas. Kaebaja selgitas paikvaatlusel, et tal tuleks raadata mets uutel laoplatsidel 11 m laiuselt, et mahutada platsile kuuemeetrised palgid ja rajada nende taha juurdepääs metsaveotraktoritele metsa poolt. Vastustaja ei mõista, miks ei saaks kaebaja kasutada laoplatsile traktoritega ligipääsuks mahasõitu, vaid vajab selleks viie meetri laiust ala teisel pool laoplatsi. Mahasõit ei ole avalik tee. Erasõidukid seda ei kasuta. Seega ei tekki seal ohtu liiklusele. 13.
  13. Kaebaja väidab, et tal on vaja ladustada 15 erinevat puuliiki eraldi ja hunnikute vahele peab jääma vaba ala. Kaebaja saaks puud ära sorteerida juba metsas ja viia ladustamiseks korraga väiksema koguse liike. Pole ka usutav, et Kadakamäe kinnisasjal kasvaks 15 eri liiki puid. Ortofotodelt nähtub, et
  14. ja
  15. a vahel on toimunud raie kõrval asuval Kivinuki kinnisasjal. Sealt on puud ära veetud ilma neid riigitee ääres ladustamiseta. 13.
  16. Vastustaja ei ole koostanud haldusakti, sest ei keeldunud ladustamise loa andmisest. Vastustaja ei lubanud ladustada puitu sellesse asukohta ja laadida seda äraveoks sõidukile 5

(9)3-24-1556 riigiteel. Vastustaja selgitas kaebajale kahte alternatiivset võimalust metsaveoks. Neisse kohtadesse ladustamiseks saaks kaebaja loa. Kaebaja ei soovi teisi võimalusi kaaluda, leides, et liiklusohutus ei ole oluline. 13.
  1. Vastustaja põhiülesandeks on luua tingimused ohutuks liiklemiseks (majandus- ja taristuministri
  2. detsembri
  3. a määrus nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 4 p 1), Kaebaja soovib vältida mistahes kulude tegemist, et teenida võimalikult suurt kasumit. Mistahes kulud ei kaalu üles isegi ühe inimese ohtu seadmist riigitee kasutamisel. Riigiteed on ette nähtud liiklemiseks. Inimesed ootavad põhjendatult, et see oleks ohutu. Erandi tegemine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui teisi võimalusi ei ole. Sellisel juhul vähendatakse liiklusohtu liiklusmärkide ja kiirusepiirangutega. Praegusel juhul on ohtu aga võimalik vältida. 13.
  4. Kaebaja arvutustest nähtub, et tal ei tuleks alternatiivsete laadimisalade kasutamise korral tegelikult lisakulusid kanda. Kaebajat häirib üksnes asjaajamiskulu. Arvestades seda, et metsatööd on kaebaja põhitegevus, ei saa asjaajamiskoormust pidada ülemääraseks. Kohtuvaidluse pidamine on ilmselgelt koormavam. 13.
  5. Vastustaja märkis
  6. oktoobril 2025 esitatud vastuses, et praegu metsavedu nii toimubki: Nõmmemetsa teele viiva mahasõidu äärde on ladustatud puid. Mahasõidu äärest pole seejuures metsa maha võetud. Kui seda on üldse tehtud, siis üksnes vanalt laoplatsilt, mida kaebaja taotluse järgi sooviski kasutada. Palgivirna taha pole tekitatud viiemeetrist juurdepääsuala. Kuna laadimiseks kasutataks mahasõitu, ei peaks ka mahasõidu ja palkide vahel olema 4 m vahemaad. Kaebaja on seega raadatava ala ulatust üle paisutanud. Seega oleksid ka kaebaja kulud märksa väiksemad.
  7. Kaebaja esitas vastuseks vastustajale seisukoha. 14.
  8. Laoplatsi Nõmmemetsa tee ääres kasutab praegu RMK ise. Vastustaja väide, et selleks pole puid olnud vaja maha võtta, on ekslik. Paikvaatusel oli võimalik veenduda, et mahasõidu ääres kasvavad puud. Võrreldes paikvaatlusel tehtud fotosid ja vastustaja
  9. oktoobril 2025 esitatud fotosid nähtub, et laoplatsi rajamiseks on olnud vajalik siiski raiuda ka mahasõiduäärseid puid. 14.
  10. Paikvaatlusel selgitas kaebaja, et pikim ladustatav puidusortiment on 6 m pikk. Selleks, et metsaveotraktorid ei lõhuks ära kruusakattega mahasõitu, võidakse seada nõue, et puit veetaks lattu metsaveotraktoritega metsa poolt. TRAM-i esitatud fotodelt nähtub, et RMK on puitu lattu vedanud traktoritega mahasõiduteelt. Mahasõidule on sellest tekkinud rööpad. Kas RMK lubaks ka kaebajal kasutada mahasõitu metsaveotraktoritega, ei ole teada. Seega pole selge, kas piisaks 8 m laiuse ala raadamisest 11 m asemel. Seda otsustaks RMK. Kaebaja pidanuks kasutama võõrast maad, RMK kasutab oma maad. 14.
  11. Palkide äravedu laost metsaveokitega toimub RMK raiel ja toimuks ka kaebaja raie puhul mahasõiduteelt. Seetõttu jääb arusaamatuks vastustaja väide, justkui oleks kaebaja väitnud, et mahasõidu ja palgivirnade vahel peaks olema vahemaa 4 m. 14.
  12. Kui RMK poleks ise laoplatsi rajanud, oleks kaebajale igal juhul kulud tekkinud. Ka RMK selgitas kaebajale
  13. detsembri
  14. a e-kirjas, et mahasõidu-äärse ala kasutamise korral tuleb kaebajal tasuda raadamistasu ja RMK maalt varutud puit käidelda vastavalt RMK juhtnööridele. 14.
  15. Haldusmenetlus tuleb läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides isikule ülemääresid kulutusi ja ebameeldivusi (

§ 5lg 2).

Otsuse adressaadil on õigus teada kaalutlusotsuse tagamaid ja põhjendusi. Kui taotluse esitanud isik leiab, et haldusorgan ei ole teinud õiguspärast otsust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Selle õiguse kasutamist ei saa kaebajale ette heita. 6

(9)3-24-1556 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus jääb tuvastamisnõude menetlusse võtmisel võetud seisukoha juurde, et kaebajal on praegusel juhul kaebeõigus. Kuna kaebaja tegutseb metsatööde valdkonnas, saab eeldada, et tal tekkib ka edaspidi vajadus taotleda TRAM-ilt võimalust kasutada metsaveoks riigiteed. Sellises olukorras saab pidada põhjendatuks ja kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks selle selgitamist, millises vormis peab amet selliseid taotlusi lahendama ja kuidas asjakohaseid huve kaaluma (vt HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Kuna vaidlustatud otsuse tühistamise kaebuse esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei olnud kaebajal ka tõhusamaid vahendeid oma õiguste kaitseks. Tühistamisnõude kui efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei piira kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a määrus asjas nr 3-24-797, p 25).
  4. Kaebaja taotles vastustajalt luba, mille andmisest vastustaja keeldus. Selline keeldumine on haldusakt (

§ 43lg 2 esimene lause).

Kuigi vastustaja leidis kaebusele esitatud vastuses, et

  1. veebruari
  2. a kiri ei olnud haldusakt, on ta varem kaebajale vastupidist selgitanud (vt
  3. aprilli
  4. a kiri, digitoimiku leht (dtl) 28). Vastustaja väljendas selgelt tahet võrdsustada kõnealune kiri haldusaktiga. Ka see asjaolu on oluline kõnealuse e-kirja määratlemisel kas haldusmenetluse toimingu või haldusaktina (vrd Riigikohtu
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-22-1526, p-d 28 ja 29).
  7. Kaebaja on põhjendatult leidnud, et vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane, kuna ei vasta haldusaktile seatud vorminõuetele (

§ 54

). Otsuses ei ole kirjas keeldumise õiguslikku alust (

§ 56

lg 2), samuti pole selles vaidlustamisviidet (

§ 57

). Otsuse põhjendused on puudulikud ka faktilise aluse kirjelduse ja kaalutlusõiguse teostamise osas (

§ 56lg-d 2 ja 3).

  1. Keelduva otsuse õigusliku aluse väljaselgitamine pole ei kaebaja ega kohtu ülesanne. Vastustaja pole otsuse õiguslikku alust täpsustanud ka kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Vastustaja selgitas paikvaatlusel, et lähtus juhendmaterjalist, mille järgi ei anta luba kasutada riigiteed juhul, kui olemas on alternatiivsed lahendused. Vaatamata sellest, et kohus palus
  2. septembri
  3. a määruses vastustajal kõnealuse juhendi esitada, vastustaja seda ei teinud ega täpsustanud oma väidet ka hilisemates seisukohtades. Kohtutoimikus on
  4. augustil 2023 kinnitatud „Metsamaterjali ladustamise ja teelt laadimise juhend“ (dtl 29), kuid sellest dokumendist vastustaja viidatud keeldu ei tulene.
  5. Isegi kui selline juhis on TRAM-i siseaktina kinnitatud, tuleb vastustajal siiski tagada lõppotsuse proportsionaalsus. See eeldab kaitstavate väärtuste ja puudutatud isikute huvide olulisuse hindamist ja nende omavahel kaalumist. Kuigi halduse siseakt (halduseeskiri) abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi see kaalumist välistada (

§ 3lg 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.

juuni

  1. a otsus asjas nr 3-22-157, p 40).
  2. Vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadega, Otsuse proportsionaalsuses pole vastustaja esitatud põhjenduste alusel võimalik veenduda. Seega on otsus ka materiaalselt õigusvastane (

§ 54). 20.1 Vastustaja põhjendused seoses liiklusohu esinemisega on osalt ekslikud.

Ka on võimaliku liiklusohu suurus jäetud otsuses asjakohaselt sisustamata. Vastustaja kinnitas paikvaatlusel, et nõustub kaebaja väitega, mille järgi on liiklustihedus Kaasiku-Liivi teel keskmiselt 19 autot ööpäevas (HKMS § 60 lg 2). Kaebaja selgitas paikvaatlusel, et veoauto, millele metsamaterjali laetaks, peatuks Kaasiku-Liivi teel korraga umbes pooleks tunniks. Seega tekkiks olukordi, kus Kaasiku-Liivi teel liiklev sõiduk peaks teel peatuvast veoautost mööduma, vähe ja harva. Liikluse reguleerimiseks ja ohtude maandamiseks sellises olukorras saab kasutada liikluskorraldusmeetmeid (vrd 2016. a-l samas kohas kasutusel olnud liikluskorraldusskeem, dtl 15). 7

(9)3-24-1556 20.2 Kaebaja on ka asjakohaselt esile toonud, et mahasõidu kasutamise korral tuleks metsaveoautodel puidu pealelaadimiseks mahasõidule tagurdada. Suured veokid paikneks manöövri sooritamise ajal kitsal riigiteel tee telgjoonega risti ja ületaks seda, ulatudes ka vastassuunavööndisse. Vastustaja pole selgitanud, miks ta seda varianti oluliselt ohutumaks peab. 20.3 Ekslik on vastustaja väide, et puiduvirnad teeäärsel laoplatsil halvendaks nähtavust. Paikvaatlusel veendus kohus, et Kaasiku-Liivi tee on kõnealuses kohas sirge ja puiduvirnad tee ääres nähtavust ei mõjutaks (vt ka asukohaskeem dtl 125). Lisaks on vastustaja ise pidanud ühe alternatiivina võimalikuks ladustada materjal samasse asukohta juhul, kui veoautod läheneksid laoplatsile teisest küljest. 20.4 Kaebaja selgitas, et kuigi taotles luba umbes 4,5 kuu pikkuseks perioodiks, võtaksid metsatööd tegelikult aega umbes ühe kuu. Pikem ajavahemik oli taotlusesse märgitud selleks, et tagada võimalus teha töid paindlikult vastavalt ilmastikuoludele. Ka see on üks asjaolu, mida vastustajal tulnuks arvestada, hinnates liiklusohutusele avalduva mõju ulatust ja alternatiivsete lahendustega kaasneva vastassuunaliste huvide riive proportsionaalsust. 20.5 Vastustaja ei arvestanud riiki esindava ja samuti avalike huvide eest seisva RMK hinnangut, mille järgi oleks eelistatav kasutada olemasolevat laoplatsi (
  1. detsembri
  2. a e-kiri, dtl 22). RMK ei välista küll ka mahasõidu kasutamist koos laoala laiendamisega, kuid märgib, et see eeldab raadamist. Tasuda tuleb raadamistasu ja RMK maalt varutud puit tuleb käidelda vastavalt RMK varumisjuhi juhtnööridele. 20.6 Kaebaja on põhjendatult leidnud, et olemasoleva laoplatsi kasutamine on võrreldes uute platside rajamisega ka keskkonnasäästlikum lahendus. Kaebaja selgitas, et uute laotplatside rajamine eeldaks metsa raadamist kokku 1134 m2 ulatuses. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja on raadatava ala suurust üle paisutanud. Kaebaja selgitas, et pole selge, kas RMK võimaldaks tal metsaveotraktoritega ladustamisalale ligipääsuks kasutada mahasõitu. Kui traktoritel tuleks laole ligi pääseda platsi teisest küljest, tuleks selleks tagada piisavalt lai 11 m laiune plats. Raadamisega kaasneb alati kliimamõju: puudes ja pinnases seotud süsinikuvaru, samuti süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris. Samuti kahjustab raadamine elurikkust. Sel põhjusel on raadamise puhul ette nähtud ka keskkonnatasu (raadamistasu) maksmine (vt metsaseaduse § 32 ning KeTS § 3 lg 2 p 9 ja lg 51). 20.7 Lisaks eeltoodule on kaebaja õigesti esile toonud, et mahasõitu kasutavate sõidukite kaalupiiranguks on märgitud 7 t (vt paikvaatluse fotod nr 3 ja 4). Kuigi piirangust on võimalik RMK loal kõrvale kalduda, tuleb arvestada, et mahasõit pole mõeldud veoautode jaoks, mis kaebaja paikvaatlusel antud selgituste järgi kaaluvad täislaadungis enam kui 50 t. 20.8 Et tagada otsuse proportsionaalsus, pidanuks vastustaja selgitama võimaliku liiklusohu suurust, selle maandamise meetmeid ja alternatiivsete lahenduste koormavust kaebajale, samuti nendega kaasnevat avalike huvide riivet. Vastustaja pole seda vaidlustatud otsuses teinud, lähtudes ekslikult arusaamast, et tal kaalutlusõigust ei ole. Seega on vastustaja teinud kaalumisvea, jättes kaalutlusõiguse kasutamata.
  3. Vastustaja
  4. oktoobri
  5. a seisukohas esile toodud uued asjaolud hinnangut vaidlustatud otsuse õiguspärasusele. Kohus hindab otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kohus märgib ka, et kaebaja ei väitnud paikvaatlusel, nagu kasvaks raieks plaanitud alal 15 eri liiki puid. Kaebaja väitis, et metsamaterjal jaguneb 15 erinevasse sortimenti. Sortiment sõltub nii puu liigist kui ka kvaliteedist ja palgi suurusest. Logistilistel põhjustel on oluline ladustada eri sortimendid eraldi kuhjadesse.
  6. Eeltoodu põhjal on vaidlustatud otsus formaalselt õigusvastane vormistuslike ja põhjendamispuuduste tõttu. Otsus on materiaalselt õigusvastane asjakohaste huvide kaalu 8
(9)3-24-1556 välja selgitamata jätmise ja kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu. Kohus ei võta praeguses otsuses seisukohta, kas riigitee kasutamist tulnuks kõiki asjakohaseid huve ja asjaolusid arvesse võttes lubada või mitte. Kohus ei teosta kaalutlusõigust vastustaja eest (HKMS § 158 lg 3 viimane lause). Kui kaebaja esitab uue samasisulise taotluse, tuleb vastustajal asi uuesti otsustada. Vastustajal tuleb otsust tehes näidata ära selle õiguslik alus, selgitada välja asjakohaste era- ja avalike huvide kaal, langetada proportsionaalsuse põhimõttele vastav kaalutlusotsus ja esitada

-i nõuetele vastavalt vormistatud ja põhjendatud haldusakt. 23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles vastustajalt riigilõivu 20 eurot ja esindaja paikvaatlusele sõitmise kulu 45 eurot 30 senti väljamõistmist. Taotletud kulu 65 eurot 30 senti, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.