← Eesti

2-23-5395/62

Obsah (15)§ 22§ 221§ 501§ 40§ 8§ 44§ 11§ 4§ 28§ 39§ 19§ 37§ 50§ 18§ 41

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-5395 Määruse kuupäev Tartu, 17. detsember 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt Kohtuasi Aktsi

) § 361 lg-t 2, kui määras saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletamise korraldamiseks ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks tähtajad

  1. a septembrisse, kuigi saneerimismenetlus oli alanud rohkem kui aasta varem. Samas tugines MTA maakohtu rikkumisele hilinenult, esitades vastuväite maakohtu tegevusele alles määruskaebemenetluses. Seetõttu võis ringkonnakohtu arvates maakohtu rikkumisele vaatamata lähtuda
  2. juuli
  3. a määrusega määratud tähtaegadest saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletamise korraldamiseks ja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks. Ringkonnakohus nõustus muude määruskaebuse väidete osas maakohtuga, leides, et etteheited olid põhjendamatud ja menetlusõiguse normi rikkumised ei toonud kaasa olukorda, kus MTA ei oleks saanud oma seisukohti saneerimiskava kinnitamise kohta esitada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. MTA esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna ja maakohtu määruse osas, milles maakohus kinnitas vastuvõtmata saneerimiskava, ning teha uue määruse, millega jätta vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ning 3

(6)2-23-5395 lõpetada ettevõtja saneerimismenetlus ennetähtaegselt. Alternatiivselt palub MTA tühistada ringkonnakohtu määruse ning saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus saneerimiskava kinnitamise määruse põhjendamatult jõusse. Muuhulgas ei oleks tohtinud kinnitada saneerimiskava, millega kujundatakse ümber pärast saneerimismenetluse algatamist sissenõutavaks muutunud maksunõudeid.
  1. Ettevõtja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Ettevõtja esitas
  3. novembril 2025 taotluse lõpetada saneerimismenetlus, kuna saneerimiskavaga hõlmatud kohustused on kava järgi täidetud. Ühtlasi taotles ettevõtja saneerimisnõustaja tasu katteks deposiiti makstud raha tagastamist, sest saneerimisnõustajale on tasu väljaspool menetlust juba makstud. Taotlusele kirjutas alla ka saneerimisnõustaja.
  4. Saneerimisnõustaja ei esitanud Riigikohtule taotlust saneerimiskava täitmise üle järelevalve eest tasu määramiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tuleb tühistada ringkonnakohtu määrus tervikuna ja maakohtu määrus osas, milles maakohus kinnitas ettevõtja saneerimiskava. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab saneerimiskava kinnitamata, lõpetab ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt ning vabastab saneerimisnõustaja tema kohustustest. MTA määruskaebus rahuldatakse.
  6. Määruskaebemenetluses vaieldakse peamiselt selle üle, kas saneerimiskavaga võis ümber kujundada MTA nõudeid, mis ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga sissenõutavaks muutunud.
  7. Saneerimismenetluse eesmärgist ja olemusest tulenevalt saab

§ 22

alusel üldjuhul ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid, mitte aga nõudeid, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud või isegi veel tekkinud (RKTKo 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 45). Erandlikult saab

§ 221

järgi ümber kujundada kestvuslepingutest tulenevaid nõudeid, mis ei ole saneerimismenetluse algatamise seisuga sissenõutavaks muutunud. Samuti ei ole

§ 22

lg 6 kohaselt välistatud enne saneerimismenetluse algatamist sõlmitud tingimuslikust tehingust tuleneva nõude ümberkujundamine, kui selle nõude edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Eeltoodut kinnitab ka

§ 501

lg 2, mille kohaselt on saneerimiskava hilisemal muutmisel võimalik saneerimiskavasse lisada üksnes nõudeid, mis olid olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Üldjuhul ei tule aga kõne alla muude nõuete, sealhulgas maksunõuete ümberkujundamine, kui vastav nõue ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga sissenõutavaks muutunud, ning seda isegi olukorras, kus saneerimismenetlus on veninud. 22. Kui ettevõtja maksejõuetuse ärahoidmiseks või elujõulisuse tagamiseks on vajalik ümber kujundada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks pärast saneerimismenetluse algatamist, siis on ettevõtjal

§ 40

lg 1 järgi võimalik esitada avaldus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kuna

§ 8

lg 2 p 3 takistab uue saneerimismenetluse algatamist vaid siis, kui saneerimismenetluses on kava kinnitatud (RKTKm 16.12.2020, 2-16-2060/614, p 13), on ettevõtjal seejärel võimalik esitada uus saneerimisavaldus, mille alusel saab uue menetluse algatada juhul, kui saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud. 4

(6)2-23-5395 23. Küll aga viitab ettevõtja suutmatus täita saneerimismenetluse algatamise järel tekkinud maksukohustusi sellele, et saneerimismenetluse korraldamise eeldused ei pruugi olla täidetud. Nimelt saab saneerimismenetlus

§ 8

lg 1 p-st 1 tulenevalt toimuda ettevõtja suhtes, kes ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid kelle püsiva maksejõuetuse saabumine on tõenäoline. Seejuures peab ettevõtja jätkusuutlik majandamine olema pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (

§ 8lg 1 p 3).

Kui ettevõtja ei suutnud oma majandustegevuses vältimatult tekkivaid maksukohustusi pärast eelmise saneerimismenetluse algatamist täita, siis võib ettevõtja olla püsivalt maksejõuetu ning sellisel juhul tuleb kohtul jätta uus saneerimismenetlus

§ 8lg 2 p 4 alusel algatamata.

Kui aga saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, tuleb järgnevas menetluses arvestada, et

§ 44

lg 1 järgi langesid esimese saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tõttu tagasiulatuvalt ära kõik menetluse algatamise tagajärjed, välja arvatud

§ 11lg-s 9 nimetatud tagajärjed.

24.

§ 4lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetlusele Ts

MS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti. Hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte väljendub saneerimiskava kinnitamise menetluses muuhulgas selles, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas saneerimiskava vastab

§-s 21 ettenähtud nõuetele, sõltumata sellest, kas saneerimiskava võeti vastu või mitte (

§ 28lg 5 p 5 ja § 36 lg 1 p 1).

Kuna saneerimiskavaga sooviti praegusel juhul ümber kujundada maksunõudeid, mis ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga sissenõutavaks muutunud, ehk nõudeid, mida saneerimismenetluses ümber kujundada ei saa, siis oleksid kohtud pidanud jätma saneerimiskava kinnitamata ja lõpetama saneerimismenetluse ennetähtaegselt (

§ 39lg 2 p 3).

  1. Kuigi ettevõtja
  2. novembri
  3. a taotluse kohaselt on MTA nõue täidetud täielikult, st ka ulatuses, milles seda sooviti saneerimiskavaga vähendada, ei anna see MTA õiguste riive tõttu alust lõpetada saneerimismenetlust saneerimiskava ennetähtaegse täitmise tõttu. Saneerimismenetluse kinnitamata jätmisel langeksid

§ 44

lg 1 kohaselt tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, v.a

§ 11lg-s 9 nimetatud tagajärg.

Muuhulgas langeks ära

§ 11

lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärg, mille kohaselt peatub saneerimismenetluse algatamisel viivise arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt. Seega oleks MTA-l õigus nõuda ettevõtjalt viivist põhivõlalt alates saneerimismenetluse algatamisest põhivõla tasumiseni. Seda õigust ei oleks MTA-l siis, kui kolleegium rahuldaks ettevõtja taotluse ja lõpetaks saneerimismenetluse saneerimiskava ennetähtaegse täitmise tõttu.

  1. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse osas, milles maakohus kinnitas ettevõtja saneerimiskava, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab saneerimiskava kinnitamata, ei käsitle kolleegium menetlusökonoomiast tulenevalt muid määruskaebuse väiteid.
  2. Kolleegium vabastab saneerimismenetluse lõppemise tõttu

§ 19

lg 1 p 2 alusel saneerimisnõustaja tema kohustustest ettevõtja saneerimismenetluses. Kuna saneerimiskava kinnitamise määrus on

§ 37

lg 1 teisest lausest tulenevalt viivitamata täidetav, peab saneerimisnõustaja

§ 50

lg 1 järgi tegema sellise määruse järel saneerimiskava täitmise üle järelevalvet sõltumata sellest, et kõrgema kohtu määrusega võidakse saneerimiskava kinnitamise määrus tühistada või jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt.

§ 18

lg 3 esimesest lausest ja § 50 lg-st 6 tulenevalt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava täitmise üle järelevalve tegemise eest tasu, kuid selleks peab ta esitama kohtule aruande järelevalve käigus tehtu kohta. Kuna saneerimisnõustaja sellist aruannet Riigikohtu 5

(6)2-23-5395 määratud tähtpäevaks ei esitanud, jätab kolleegium eelviidatud sätetele tuginedes saneerimisnõustajale saneerimiskava täitmise üle järelevalve tegemise eest tasu määramata. 28. Kolleegium rahuldab ettevõtja taotluse tagastada saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti tasutud 10 000 eurot, kuivõrd selleks on nõusoleku andnud ka saneerimisnõustaja. 29.

§ 41

lg 1 järgi kannab ettevõtja saneerimismenetluse kulud ning puudutatud isikute kulud jäävad nende endi kanda. Viidatud säte reguleerib saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruseni tekkinud menetluskulude jaotust. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude jaotust reguleerivad

§ 4lg-st 1 tulenevalt Ts

MS §-d 171 ja 172. Kuna MTA on põhjendatult esitanud kaebused kohtute määruste peale, tuleb ettevõtja ja MTA menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtu määruskaebemenetlustes jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel ettevõtja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.