Obsah (4)

§ 192§ 194§ 196§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. november 2025 Tsiviilasja number 2-25-19148 Tsiviilasi Marc

) § 194 sätestab, et osakapitali suurendamisel kohaldatakse

§-s 140, §des 141–143, § 144 teises lõikes ning § 520 2.,

1. ja
2. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Seega kohaldatakse osakapitali suurendamisele ka

§-i 141, mis sätestab, et asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed.

§ 192

¹ p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise otsuses märgitakse osa eest tasumise aeg ja koht, samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega.

§-s 141 ja §-s 520 lg 4 sätestatu ei võimalda osakapitali suurendamisel osa eest tasumist ettevõtte kassasse ning osakapitali suurendamisel tuleb sissemakstav osakapital tasuda ühingu pangaarvele. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osakapitali suurendamise korral tuleb rahaline sissemakse kanda osaühingu nimel olevale pangaarvele (TrtRnKm 12.05.2025, 2-25-1046 p 7). Registripidajale esitatud osakapitali suurendamise otsuse kohaselt on osanik tasunud osa eest rahalise sissemaksena osaühingu kassasse. Seega otsuses märgitud rahalise sissemakse tegemise kord ei vasta seadusele. Rahalisi sissemakseid ei saa teha kassasse, need tehakse osaühingu pangaarvele. Sissemakseid ei saa teha enne osakapitali suurendamise otsuse tegemist, millega määratakse kindlaks osakapitali suurendamise tingimused, s.h sissemakse tegemise aeg ja koht. Kuna osakapitali suurendamise eest ei ole tasutud rahalise sissemaksega nõuetekohaselt (s.o ei ole täielikult sisse makstud), siis ei ole võimalik esitatud osaniku otsuse alusel osakapitali suurendamist registrisse kanda. Kuivõrd osakapitali suurendamist 40 000 euroni ei saa registrisse kanda, siis ei ole võimalik registrisse kanda uut põhikirja. Uue põhikirja kandmisel registrisse ei vastaks selles märgitud osakapitali suurus 40 000 eurot äriregistrisse kantud osakapitalile, mis on 12 000 eurot. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada eitav kandemäärus nr Ä 50175923 / 7, rahuldada kandeavaldus ja teha vastavad kanded äriregistrisse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikub registripidaja määrus äriseadustiku sisulist tõlgendust, Euroopa Liidu ettevõtlusvabaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kohtupraktika järjepidevust ja registripidaja menetlusliku neutraalsuse nõuet. Määrus tugineb ebaõigesti

§-le 141 ja § 520 lg-le 4 , mis reguleerivad asutamisel tehtavaid sissemakseid, mitte juba tegutseva äriühingu osakapitali suurendamist.

§ 194

lubab kohaldada

§-e 140–143 vaid „niivõrd, kuivõrd see on kohaldatav“. Tegutseva osaühingu puhul on oluline vaid see, et sissemakse on tegelikult tehtud ja dokumentaalselt tõendatud, mitte selle vormiline viis. Äriseadustik ei keela sularahasissemakseid, kui need on reaalselt tehtud, juhatus on need vastu võtnud ja kinnitanud kirjalikult (käesoleval juhul on olemas juhatuse 7. novembri 2025. a kinnitus).

ega ükski EL õigusakt ei keela sularaha kasutamist kapitali sissemaksena, kui see on korrektselt deklareeritud ja raamatupidamises arvestatud.

§ 192

¹ p 4 nõuab vaid, et otsuses oleks märgitud „osa eest tasumise aeg ja koht“ – see on otsuses selgelt olemas: sularahas osaühingu kassasse.

§ 196

lg 1 sätestab, et juhatus esitab avalduse, kui osakapital on täielikult sisse makstud. Juhatuse

1. novembri
2. a kirjalik kinnitus on seaduse mõttes piisav tõend. Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt C-212/97 Centros, C-167/01 Inspire Art) keelab riikidel takistada ettevõtlusvabadust formaalsete põhjenduste alusel. Eitava määruse tegemine pelgalt makseviisi tõttu, ilma kahtluseta raha tegeliku laekumise suhtes, on proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine (Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 16 – ettevõtlusvabadus). Eesti riik ei tohi sisuliselt keelata sularahasissemakseid, kuna EL õigus lubab kapitali moodustamist nii pangatehingute kui ka sularaha teel, kui on tõendatav finantseerituse tegelikkus (nt direktiiv (EL) 2017/1132, art 45–46). Käesolevas asjas esitatud dokumendid (otsus, juhatuse kinnitus, põhikiri) vastavad seaduse vorminõuetele ja on digitaalselt allkirjastatud. Seega on rikutud

§ 41lg-t 1.

Kohtunikuabi viide Tartu Ringkonnakohtu määrusele on ebaõige ja kontekstist välja rebitud, sest selles määruses käsitleti mitterahalist sissemakset ja asutamisfaasi, mitte tegutsevat ühingut, kus sularahasissemakse on reaalselt üle antud.

1. Registripidaja jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
2. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub registripidaja määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
4. Vastusena määruskaebuses esitatud väitele selgitab ringkonnakohus järgmist. Registripidaja on õigesti viidanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-251046, mis puudutas osakapitali suurendamisel rahalise sissemakse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

§-s 141 ja §-s 194 sätestatut tuleb ka osakapitali suurendamisel tasuda rahalised sissemaksed ühingu nimel olevale pangakontole. Osakapitali suurendamise korral sissemakse tegemisel pangakontole tekkiv erinevus võrreldes ettevõtte asutamisel sissemakse tegemisega saab tuleneda sellest, et erinevalt asutamisest ei ole sissemaksete osas kontol siis blokeeringut (K. Saare jt (koost). Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 272, äärenumber 1348).

§ 196

lg 1 kohaselt esitab ettevõtte juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks pärast seda, kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiv

§ 196

lg 1 p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise avaldusele lisatakse osakapitali suurendamisel uute sissemaksetega krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta siis, kui sissemakse on üle 50 000 euro. Seletuskirja kohaselt on nimetatud muudatusega soovitud vähendada ettevõtja halduskoormust, kuna iga väiksema sissemakse puhul ei ole enam vaja esitada tõendit sissemakse tegemise kohta, samas säilib see suuremate sissemaksete puhul, millel on suurem mõju, seega ei vähene muudatusega õiguskindlus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud muudatusega soovitud aktsepteerida sularaha sissemakseid ning see kinnitab seda, et rahaline sissemakse tuleb kanda osaühingu nimel olevale pangaarvele ka osakapitali suurendamise korral. Eeltoodust tulenevalt jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata. 8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)