Obsah (4)

§ 175§ 193§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi G.B kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel teade G.B kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 14.12.
2. a määrusega välja G.B pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohtu 19.11.2021 määrusega lõpetati G.B pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus 08.12.
3. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,
4. juunil ja
5. detsembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal
6. novembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 6401,95 (II järgu nõuded).
7. Võlgnik on menetluses esitanud kohtule aruandeid 23.09.2022, 28.02.2023, 03.07.2023, 15.08.2024 ja lõpparuande 09.09.
9. Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse esimesel poolel lapsehoolduspuhkusel ning alates 01.04.2024 töötab ettevõttes sihtasutus XXX. Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, vanemahüvitis, peretoetus, töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, lapse elatis ja elatisabi, kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei ole teostanud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele väljamakseid.
10. Seoses seadusest tuleneva menetluse tähtaja lühenemisega ning senises menetluses võlgniku sissetulekutelt nõuetekohaste eraldiste tegemata jätmisega korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks 10.11.2025 istungi. Sama päeva hommikul esitas võlgnik kohtule teatise, et on haigestunud ning ei saa istungile tulla. Kohtunik kuulas võlgniku samal päeval ära telefoni teel. Võlgnik selgitas, et ta ei ole tasunud võlausaldajatele makseid ja hetkel pole tal selleks ka võimalusi. Võlgnik pakkus, et hakkab nüüd tegema igakuiseid makseid 50 euro kaupa. Võlgnik selgitas, et kasutas pensionisamba raha uue elu alustamiseks, üüris korteri ja elas selle raha eest ning ei saanud mingitki raha eraldada väljamakseteks. Kohus selgitas, et loovutuskohustuse rikkumise korral ei ole võlgnikul võimalik võlgadest vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
11. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (08.12.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 193

³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates

1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
2. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. G.B ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 2/5 Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse esimesel poolel lapsehoolduspuhkusel ning alates 01.04.2024 töötab ettevõttes sihtasutus XXX. Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada väikelapse hooldamist mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik menetluse esimesel poolel ei töötanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt väikelapse hooldamise vajadusest ning enda tervislikust seisundist rikkunud kohustust tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded alles kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Hilinenult esitatud aruannetes on olemas olnud aruanded kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta, mistõttu kohus leiab, et võlgnik on teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

10.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, vanemahüvitis, peretoetus, töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, lapse elatis ja elatisabi, kohustusliku pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei ole teostanud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgniku sissetulekud kuni

1. aasta novembrini ületasid mittearestitava sissetuleku määra vaid kahel korral ning seda vähesel määral. Alates
2. aasta detsembrist on seoses kohustusliku pensionisamba väljamakse, töötasu ning lähedaste rahalise abiga võlgniku sissetulekud sageli ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust ja ülalpeetavate hulka menetluse kestel, on võlgniku loovutuskohustus menetluses kokku vähemalt 5124,99 eurot. Kohus on 22.08.2024 ekirja teel juhtinud võlgniku tähelepanu loovutuskohustuse rikkumisest tulenevale võlgnevuse suurusele ning hoiatanud, et loovutuskohustuse täitmata jätmise korral ei saa võlgnikku menetluse lõppemisel varasematest kohustustest vabastada. Võlgnik ei ole käesoleva ajani teostanud võlausaldajatele väljamakseid mingilgi määral. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust vaatamata kohtu poolt edastatud teabele. 3/5 11. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtu hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt hooletu ning rikkunud seega süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale

§-st 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule 22.08.2024 e-kirjas selgitanud, et loovutuskohustuse võlgnevus tuleb menetluse lõpuks kindlasti tasuda, vastasel juhul ei saa menetluse lõppemisel võlgnikku varasematest kohustustest vabastada. Võlgnikule laekunud kohustusliku pensionisamba väljamakse, töötasud ning lähedaste rahaline abi on olnud piisavalt suured, et rahuldada 80% võlausaldajate nõuetest, ent võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid mingilgi määral. Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on loovutuskohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue mingiski ulatuses rahuldatud. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine. Võlgnik lahkus kohustuslikust pensionisambast ning sai sellega seoses

1. aasta jaanuaris pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete suurust arvestades märkimisväärse väljamakse. Samuti on võlgnik saanud viimasel aastal regulaarselt nii töist tulu kui abi lähedastelt, mille suurusest tulenevalt oleks ta pidanud eraldama rahalisi vahendeid võlausaldajatele, ent võlgnik kasutas kõiki rahalisi vahendeid enda tarbeks. Võlgnikul on menetluse kestel võlausaldajatele jäänud eraldamata summa, mis moodustab ligikaudu 80% kõigist võlausaldajate nõuetest ning võlgnik ei ole teostanud nelja aasta jooksul ühtegi väljamakset. Kohus leiab, et võlgnik on seeläbi olulisel määral kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ütles 10.11.2025 telefoni teel läbi viidud ärakuulamisel, et on valmis edaspidi tasuma 50 eurot kuus. Kohus märgib, et võlgniku loovutuskohustuse võlgnevus on niivõrd suur, et ka maksimaalselt pikendatud menetluse kestel ei ole võimalik selliste väljamaksete korral võlgnevust oluliselt määral vähendada, täielikust tasumisest rääkimata.
2. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et G.B tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 15. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 4/5 vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud jätta G.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka G.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 09.09.2025 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab G.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G.B vabastada ka usaldusisiku kohustustest G.B kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5