) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel.
lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga. 3.
lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast ka juhul, kui nõue ei ole selge. 4. Kohus jätab esitatud taotluse menetlusse võtmata, sest esitatust ei ole võimalik aru saada, millise eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on taotleja kohtusse pöördunud ja mis on tema taotluse eesmärk. Esitatud menetlusdokument ei ole menetluskõlbulik, kuna see ei vasta
§-des 338 ja § 363 sätestatud menetlusdokumendi nõuetele. Taotlusest ei ole võimalik aru saada, mis on hageja nõue ja selle aluseks olevad 2-25-20015 asjaolud. Esitatud dokument koosneb kohati täiesti seosetutest sõnade ja tähtede kombinatsioonidest. Samuti ei ole võimalik aru saada, millise õigusvaidluse pidamiseks on hagi esitatud ning millist puutumust omab kolmas isik. Hagilt ei ole tasutud riigilõivu ja kohtul ei ole võimalik selle tasumiseks ka tähtaega määrata, sest esitatust ei ole võimalik aru saada, mis on hageja kohtusse pöördumise eesmärk. 3. Kooskõlas
§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt
lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4. Esitatud avaldus ei vasta sisu osas
§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.
¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TlnRnKm 01.10.2019, 2-19-9416, p 6). Praeguses taotluste puuduste kõrvaldamine eeldab täielikult uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega
5. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest jätab kohus taotluse menetlusse võtmata. 6.
Kuivõrd taotlus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei pea seda hagejale tagastama.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. 7.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud vastavalt
Taotluse menetlusse võtmise staadiumis ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud hüvitatavaid kulusid, seega hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavad kulud puuduvad, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 8.
lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.