Obsah (16)

§ 371§ 4§ 5§ 75§ 79§ 83§ 99§ 363§ 122§ 124§ 125§ 136§ 340§ 477§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-20018 Tsiviilasi Q.I taotlus G.J v

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses avaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivu tõttu.

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmast, kui nõue ei ole selge. 3. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi 1 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4.

§ 75

lg 1-2 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohtualluvus on kas üldine (kostja elukoha järgi,

§ 79

) valikuline (

§ 83

-98) või erandlik (

§ 99-103 1).

Samuti on võimalik teataud juhtudel sõlmida kohtualluvuse kokkulepe. 5. Arvestades hagis esitatud nõuete ebaselgust ning nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaselgust ei ole kohtul võimalik esitatud hagi kohtualluvust kontrollida. Samuti ei ole kohtul võimalik hagi pinnalt asuda seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule, täpsemalt Pärnu Maakohtule. 6.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning

§ 363

lg 1 p 2 alusel märgitakse avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus). Avalduse resolutsioon (nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu 03.04.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).
2. Hagiavalduses esitatud nõuded ei ole selged/arusaadavad, samuti on ebaselged hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Esitatud dokument koosneb suures osas seosetustest lausetest ja lausekatketest ning loeteludest, mis on segamini erinevate lühenditega. Lisaks sisaldab dokument pikka loetelu planeeritavatest ümberkorraldustest kehtivates regulatsioonides. Ühtegi selgelt väljendatud nõuet avaldus ei sisalda. Avalduse sisu ja esitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi menetlusosalisteks on märgitud hageja, kostja ja iseseisva nõudega kolmas isik, ei ole dokumendi sisust võimalik aru saada, millise vaidlusküsimuse lahendamiseks Q.I kohtu poole pöördub ning kuidas on asjaga seotud kostjaks ja kolmandaks isikuks märgitud isikud. Kohtule 24.11.2025 esitatud menetlusdokumendis pole hageja esitanud ühtegi arusaadavat faktilist asjaolu (hagi alus) ega nõuet (hagi ese). Kohtute infosüsteemi andmetel on Q.I esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid arusaamatuid avaldusi. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi esitamise eesmärki.
3. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 122

lg 1 ja 2 tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinna suurusele.

§ 122

lg 1 ja 2 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ning hagihind hagiasjas on hagis taotletu harilik väärtus. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi selget nõuet, jääb kohtule arusaamatuks ka hagihinna kujunemine. 9. Lisaks pole hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti (maksekorraldus vms). Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu riigilõivu tasumist. Hageja on küll märkinud hagi hinna, kuid hagilt tasutava riigilõivu suurus on hagihinnaga, ehk nõutava raha summa suurusega, otseses seoses vaid rahaliste nõuete puhul (

§ 124

). Hagist ei selgu kas hagejal on kostjate vastu rahaline nõue või mõni muu nõue, millisel juhul toimub hagihinna määramine mõnel muul

sätestatud alusel (

§ 125-132).

Hageja nõuete ebaselgusest ja nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaselgusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hagi hinda ja seega ka tasutava riigilõivu suurust ise hinnata (

§ 136). 10.

Seega esinevad hagiavalduses niivõrd ulatuslikud puudused (ebaselged nõuded, asjaolud, hagihind ning tasumata riigilõiv), milliste kõrvaldamiseks peaks hageja koostama uue hagiavalduse, mistõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Esitatud avaldus ei 2 vasta sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Praeguses avalduses esinevate puuduste kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui avaldus on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2019 määruse nr 2-19-9416, p 6). 11. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. 12.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagis välja toodud faktiliste asjaolude ebaselgusest ja nõuete ebaselgusest tulenevalt ei ole hagist võimalik tuvastada, et kostjad oleksid hageja õiguseid rikkunud või, et hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või, et hagi on esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et praegusel kujul esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna hageja eesmärk ei ole hagist tuvastatav. 13. Eeltoodust tulenevalt esinevad kohtu hinnangul alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka

§ 371lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiavaldusest ei selgu hagi eesmärk.

14. Arvestades Q.I 24.11.2025 avalduses esinevaid puuduseid ei ole kohtul võimalik välistada, et isik soovib esitada hagita menetluses menetletavat avaldust.

§ 477

lg 1 alusel kohalduvad

§ 75

lg 1-2, § 363 lg 1 p 1 ja 2, § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2 ka hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel. Samuti tuleb ka hagita asja esitamisel reeglina tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 5, 7, 8, 10. Kohtul on küll hagita menetluses aktiivsem roll kui hagimenetluses, kuid kohus ei saa ka hagita menetluses sisustada avaldaja nõuet ega avalduse alust. 15.

§ 372

lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus hagiavalduse hagejale pärast kohtumääruse jõustumist. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldust ei ole olnud kohtu menetluses. 16.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3