Obsah (12)

§ 372§ 3§ 4§ 5§ 363§ 147§ 150§ 122§ 340§ 371§ 477§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-20029 Tsiviilasi A B.I taotlus Menetlusto

) § 371 lg-te 9 ja 10 ning lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kohus jätab hageja esitatud avalduse menetlusse võtmata.

§ 372

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. 3.

§ 3

lg 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt

§ 5

lg-tele 1 ja 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma 2-25-20029 nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4.

§ 363

lg 1 punktide 1-3 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Avalduses peavad nõuded olema sõnastatud nii, et samas sõnastuses kohtuotsuse resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu 03.04.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).
2. B.I kohtule esitatud avaldus koosneb loogiliselt sidumata sõnade jadast ja lausekatketest, isiku-, maailmajagude ja riikide nimede, kuupäevade ja arusaadava sisuta numbrikombinatsioonide loeteludest. Ühtegi selgelt väljendatud nõuet avaldus ei sisalda. Avalduse sisu ja esitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi menetlusosalisteks on märgitud hageja ja kostja, ei ole dokumendi sisust võimalik aru saada, millise vaidlusküsimuse lahendamiseks B.I kohtu poole pöördub, kuidas on kostjaks märgitud isik asjaga seotud. Esitatud avalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on hagimenetluses või hagita menetluses lahendatava asjaga, kas üldse on tegemist tsiviilkohtumenetluses lahendatava asjaga. Puudulike andmete tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, millisele kohtule avalduse lahendamine allub. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid arusaamatuid avaldusi. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi esitamise eesmärki. Seega saab asuda seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
3. Avalduses puuduvad ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist riigilõivu laekumist ei nähtu.

§ 147lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale käte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kohus möönab, et tasumata riigilõiv on kõrvaldatav puudus, kuid praegusel juhul riigilõivu tasumine või tasumata jätmine avalduse menetlusse võtmisest keeldumist ei mõjuta. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest eelkõige sisuliste puuduste tõttu ning kuna tasutud riigilõiv sellisel juhul

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse, ei nõua kohus hagejalt enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist riigilõivu tasumist. 7. Lisaks ei ole kohtul hageja menetlusdokumendi sisuliste puuduste tõttu võimalik kontrollida avalduses märgitud tsiviilasja hinna 8888888888,88 eurot õigsust ega seega määrata ka avalduse esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 122

lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ning RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale. Varaliste nõuetega hagides määratakse tsiviilasja hind hagis taotletu väärtuse alusel, mittevaraliste nõuete puhul on tsiviilasja hind määratud seaduses. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid, avalduse teksti põhjal ei ole samuti võimalik kindlaks teha, milliseid nõudeid ja kelle vastu hagejal võib olla. Seetõttu jääb arusaamatuks ka hageja avalduses märgitud hagihinna kujunemine. 8. Eeltoodud põhjustel ei vasta hageja avaldus sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele. Hageja poolt kohtule 24.11.2025 avaliku e-toimiku kaudu tsiviilasjana nr 2-25-20029 esitatud dokumendis ei ole ühtegi nõuet ega faktilist asjaolu, millest võiks hagejal nõude olemasolu järeldada. Puuduste kõrvaldamiseks tuleks avaldajal vormistada täiesti uus avaldus.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui avaldus on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6). 2

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, või kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmast, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 alusel kohalduvad need normid ka hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel. Eeltoodu alusel kohus jätab hageja avalduse menetlusse võtmata ja tagastab esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. 10.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 11.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Teadaolevalt ei ole asjas tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. 12. Kohus selgitab, et kui hagiavalduselt on siiski riigilõivu tasutud, on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik 3