← Eesti

3-23-1789/6

Obsah (6)§ 15§ 27§ 29§ 30§ 23§ 291

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1789 Haldusasi X. Xi kaebus Sotsiaal

) §-st 291 on X. Xi parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks 75% Riigikogu liikme palgast. Sama seaduse § 15 punkti 2 alusel ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Riigikogu XIV koosseisu liikmete volitused lõppesid 31.03.

  1. Riigikogu Kantselei 03.04.2023 käskkirja alusel makstakse seoses Riigikogu liikmete volituste lõppemisega X. Xile hüvitist kuue kuupalga ulatuses ja pärast hüvitise maksmise perioodi lõppemist makstakse parlamendiliikme vanaduspensioni.
  2. X. X esitas SKA 16.05.2023 otsuse nr E13069-1 resolutsiooni punktile 2 vaide, mis jäeti SKA 17.07.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/19151-4 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkvõtlikult järgmised. Vaide esitaja puhul ei kohaldata

hetkel kehtivaid §-e 14 ja 27, vaid enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud ehk enne 14.03.1999 (Riigikogu IX koosseisu volitused kehtisid 14.03.1999 – 21.03.2003) kehtinud redaktsiooni, mille kohaselt on õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni 60-aastaseks saanud mehel, kel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus selle koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest ning vanaduspension on 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast.

§ 15

sätestas enne 14.03.1999 piirangu, et töötamise ajal Riigikogus riiklikku parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta täpselt nii nagu vaide esitaja on välja toonud. Vaide esitajal on õigus parlamendiliikme vanaduspensionile lähtuvalt

§-st 29 1 ning seaduse § 14 kehtiva redaktsiooni alusel tal veel pensionile õigust ei tekiks (vaide esitaja ei ole jõudnud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka (§ 14) ehk riigis üldiselt kehtestatud vanaduspensioni ikka (

§ 27

), milleks on 65 aastat (RPKS § 7 lg 1)).

§ 29

1 esimese lõike lõpus on viidatud §-dele 14, 26 ja 27 (§ 14 ja § 27 reguleerivad pensioniõigusi, § 26 sotsiaalseid tagatisi). Selles sättes ei viidata §-le 15 või mõnele muule seaduse paragrahvile, mistõttu kohalduvad ülejäänud paragrahvid kehtivas redaktsioonis.

§ 15

täiendati alates 22.03.2003 punktiga 2, millest tulenevalt ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni lisaks punktis 1 sätestatule (töötamise ajal teatud ametikohtadel, sh 2

(7)3-23-1789 Riigikogu liikmena) ka ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu koostamisel on lähtutud seisukohast, et Riigikogu liikme volituste lõppemisel seaduse §-s 26 ettenähtud hüvitist on kõigil Riigikogu liikmetel põhjendatud saada ühtsetel põhimõtetel, olenemata Riigikogu liikme staatuslikust õigusest saada vanadus- või töövõimetuspensioni. Kuna aga nii parlamendiliikme vanaduspensioni kui ka töövõimetuspensioni ei maksta töötamise ajal Riigikogu liikmena, siis on põhjendatud, et neid pensione ei maksta ka sellel perioodil, millal Riigikogu liikmele säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk tema volituste lõppemisel.

§ 15muudeti viimati alates 01.01.2018.

Seletuskirjast Perehüvitiste seaduse eelnõu teise lugemise juurde (217 SE II) võib leida alljärgneva selgituse: „Punktis 2 toodud muudatuse eesmärgiks on viia § 15 punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007.a jõustunud Riigikogu liikme staatuse seadusega. Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel töö otsimise või ümberõppe ajaks isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või 6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse seadusega asendati palga säilitamine ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i § 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt sarnased, ei ole õiglane maksta isikutele, kes on saanud Riigikogu liikme staatuse alusel hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest makstakse ühekordset hüvitist. Nii on seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist alustatakse siis, kui on möödunud periood, mille ulatuses isikule hüvitist maksti. Pensioni maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.“ Hetkel kehtib

§ 15

p 2 sõnastuses, mille kohaselt ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Vaide esitajale on makstud seoses volituste lõppemisega hüvitist kuue kuupalga ulatuses, mistõttu ei ole võimalik maksta vaid esitajale pensioni alates 01.04.2023 kuue kuu jooksul. SKA määrab ja maksab parlamendiliikme pensioni alates 01.01.2018 ning enne seda kuulus see Riigikogu Kantselei pädevusse. Seoses vaidemenetlusega on SKA pöördunud 26.05.2023 Riigikogu Kantselei poole päringuga varasema praktika kohta

rakendamisel. 31.05.2023 vastuses nr 9-1/23-8/2 on Riigikogu Kantselei kinnitanud, et nad kohaldasid

§ 15

kehtivat redaktsiooni ning Riigikogu Kantselei parlamendipensionide määramise komisjoni praktika on kogu aeg lähtunud topelttasude maksmise vältimise põhimõttest.

  1. X. X esitas 11.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.05.2023 otsuse nr E13069-1 resolutsiooni punkti 2 ning 17.07.2023 vaideotsuse nr 5,2-3/19151-4 tühistamise ja SKA kohustamise nõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt määranud kaebajale pensioni pärast hüvitise maksmise perioodi lõppemist. 7.1.

§ 30kohaselt kohaldatakse Riigikogu liikme pensionile RPKS.

Pensioni maksmise edasi lükkamine on vastuolus RPKS § 32 lg-ga 2 ja § 36 lg-ga

  1. Seadus ei näe võimalust pensioni määramise otsustamisel määrata muid täiendavaid tähtaegu, mis mõjutavad pensioni maksmist. 7.
  2. Vaidlusalune otsus on ebaselge ja sisult vastuoluline. Otsuse resolutsiooni punktis 1 on määratud pensioni suurus ja pensioni saamise õiguse kuupäev 01.04.
  3. Kuigi vaidlusaluse 3

(7)3-23-1789 otsuse ja vaideotsuse põhjendustest võib järeldada, et vastustaja on pidanud silmas seda, et kaebajal ei ole õigust saada pensioni 6-kuulise perioodi eest alates 01.04.2023, siis otsuse punktide 1 ja 2 sõnastusest see selgelt ei nähtu. Vaidlusaluse otsuse punktidest 1 ja 2 ei ole võimalik aru saada, millisel hetkel alustatakse pensioni väljamaksmist. Otsuses viidatud hüvitise suuruseks on 6 kuupalga summa, kuid tegemist ei ole hüvitise perioodiga ega selle maksmise perioodiga. 7.3. Vaidlusalune otsus ja vaideotsus on sisuliselt vastuolus seadusega. Alates 01.01.2018 kehtiva

§ 15

kohaselt ei maksta parlamendiliikme pensioni: 1) töötamise ajal Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena; 2) aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Käesoleval juhul viidatud normid ei kehti (vt parlamendiliikme pensioni seadus § 291). Enne IX Riigikogu volituste algust (s.o 13.03.1999) kehtinud parlamendiliikme pensioni seaduse § 15 sätestas ühe välistuse, millisel juhul ei kuulu parlamendiliikme vanaduspension maksmisele – s.o töötamise ajal Riigikogu liikmena. 13.03.1999 seisuga kehtinud parlamendiliikme vanaduspensioni maksmise tingimused ei sätestanud piirangut, et pensioni ei maksta perioodil, mille eest makstakse Riigikogu liikme volituste lõppemisega seoses makstavat hüvitist. Seega puudus õiguslik alus keelduda kaebajale pensioni maksmisest. Hüvitise maksmine seoses Riigikogu liikme volituste lõppemisega ei ole õiguslikult käsitatav ega võrdsustatav Riigikogu liikmena töötamisena. 7.

  1. Kaebajal on õigus saada pensionit alates 01.04.2023 ning kuna vastustaja ei ole pensionit alates 01.04.2023 välja maksnud, siis on kaebajal õigus nõuda vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p 2 tühistamisel vastustaja kohustamist pensioni väljamaksmiseks perioodi eest alates 01.04.
  2. 7.
  3. Kaebaja on nõude piire kitsendanud ning taotleb vastustaja kohustamist välja maksma pensioni perioodi 01.04.2023-30.09.2023 eest.
  4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 8.
  5. Pensioni määramine ei tähenda ainult pensioni maksmist. Pensioni määramine annab pensioni saajale pensionäri staatuse, mille kohta väljastatakse pensionitunnistus (RPKS § 35). Pensionitunnistuse olemasolul võib saada soodustusi pankadest, transpordifirmadest, meelelahutusasutustest, muuseumidest, apteekidest jne. Samuti on Eestis riiklikku pensioni saavad isikud ravikindlustatud (ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 p 3). Seetõttu on otsusega kaebajale pension määratud, kuid pensioni väljamakseid ei toimu. 8.
  6. Parlamendiliikme vanaduspensioni määratakse eelkõige

alusel ning tulenevalt

§-st 30 kohaldatakse RPKS sätteid, arvestades

erisusi.

§ 15

p 2 kohaselt ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Selle sätte alusel otsustas vastustaja jätta kaebajale parlamendiliikme vanaduspensioni maksmata (mitte määramata). 8.3. Riigikogu Kantselei 03.04.2023 käskkirja nr 16 (vt kaebuse lisa 1) alusel maksti kaebajale tulenevalt Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32 lg-st 3 Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitist 6 kuupalga ulatuses. Tulenevalt

§ 15

p-st 2 ei ole kaebajale võimalik alates 01.04.2023 6 kuu jooksul maksta pensioni, sest 6 kuu ulatuses on kaebajale makstud ühekordset hüvitist. 8.4.

§-s 291 ei viidata §-le 15 või mõnele muule seaduse paragrahvile, mistõttu kohalduvad ülejäänud paragrahvid kehtivas redaktsioonis. Alates 22.03.2003 täiendati

§ 15punktiga 2, millest tulenevalt ei maksta parlamendiliikme pensioni lisaks punktis 1 4

(7)3-23-1789 sätestatule ka ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu koostamisel on lähtutud seisukohast, et Riigikogu liikme volituste lõppemisel seaduse §-s 26 ettenähtud hüvitist on kõigil Riigikogu liikmetel põhjendatud saada ühtsetel põhimõtetel, olenemata Riigikogu liikme staatuslikust õigusest saada vanadus- või töövõimetuspensioni. Kuna aga nii parlamendiliikme vanaduspensioni kui ka töövõimetuspensioni ei maksta töötamise ajal Riigikogu liikmena, siis on põhjendatud, et neid pensione ei maksta ka sellel perioodil, millal Riigikogu liikmele säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk tema volituste lõppemisel. 8.5.

§ 15muudeti viimati alates 01.01.2018.

Seletuskirjast Perehüvitiste seaduse eelnõu teise lugemise juurde (217 SE II) võib leida alljärgneva selgituse: „Punktis 2 toodud muudatuse eesmärgiks on viia § 15 punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007a jõustunud Riigikogu liikme staatuse seadusega. Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel töö otsimise või ümberõppe ajaks isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või 6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse seadusega asendati palga säilitamine ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i §-i 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt sarnased ei ole õiglane maksta isikutele, kes on saanud Riigikogu liikme staatuse alusel hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest makstakse ühekordset hüvitist. Nii on seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist alustatakse siis, kui on möödunud periood, mille ulatuses isikule hüvitist makstakse. Pensioni maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.“ 8.6. SKA määrab ja maksab parlamendiliikme pensioni alates 01.01.2018. Enne seda kuulus see Riigikogu Kantselei pädevusse (

§ 23redaktsioonid enne ja pärast 01.01.2018).

SKA pöördus 26.05.2023 Riigikogu Kantselei poole küsimusega varasema praktika kohta

rakendamisel ning oma 31.05.2023 vastuses nr 9-12/23-8/2 on Riigikogu Kantselei kinnitanud, et nad kohaldasid

§ 15

kehtivat redaktsiooni ning Riigikogu Kantselei parlamendipensionide määramise komisjoni praktika on kogu aeg lähtunud topelttasude maksmise vältimise põhimõttest. 8.7. Kaebaja tõlgendus, et pensioni arvestamisel ja maksmisel tuleb kohaldada 13.03.1999 kehtinud tingimusi ja suurust ei ole korrektne juba seetõttu, et nüüdseks on muutunud parlamendipensioni taotlusi vastu võttev ning pensioni määrav, arvutav ja väljamaksev asutus (

§-d 22-23). KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale parlamendiliikme vanaduspensioni maksmisest alates 01.04.
  4. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
  5. Kaebaja leiab, et pensioni maksmise edasi lükkamine on vastuolus RPKS § 32 lg-ga 2 ja § 36 lg-ga 1 (vt

§ 30

). Kohus sellise kaebaja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd

§ 291

on erisäte RPKS suhtes, mistõttu tuleb lähtuda eelkõige

-s sätestatust. 13. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd kehtiv

§ 15kaebajale ei laiene.

Kaebaja leiab, et enne IX Riigikogu volituste algust (s.o 13.03.1999) kehtinud

§ 15sätestas ühe välistuse, millisel juhul ei kuulu 5

(7)3-23-1789 parlamendiliikme vanaduspension maksmisele – s.o töötamise ajal Riigikogu liikmena. 13.03.1999 seisuga kehtinud parlamendiliikme vanaduspensioni maksmise tingimused ei sätestanud piirangut, et pensioni ei maksta perioodil, mille eest makstakse Riigikogu liikme volituste lõppemisega seoses makstavat hüvitist. 14. Vaidlusaluse otsuse õiguslike alustena on märgitud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 2 p 1 ning

§ 15ja § 291.

15. Tulenevalt

§ 291

lg-st 1 säilib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude liikmeks, õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27). Sama paragrahvi viimane lõige sätestab, et isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas

§-s 15 tähendatud ametikohal ja kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist. Seega nähtub eeltoodust, et seadusandja on soovinud välja tuua, millistest tingimustest ja suurusest lähtutakse ning teinud viite

§ 291lg-s 1 sama seaduse §-dele 14, 26 ja 27.

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes ei ole kohaldatud kehtiva seaduse §-e 14 ja 27, vaid enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud ehk enne 14.03.1999 (Riigikogu IX koosseisu volitused kehtisid 14.03.1999 – 21.03.2003) kehtinud redaktsiooni, mille kohaselt on õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni 60-aastaseks saanud mehel, kel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus selle koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest ning vanaduspension on 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast (vt SKA 17.07.2023 vaideotsus, lk 3; kaebuse lisa 3). Asjaolu, et seadusandja mõte oli, et hüvitise maksmise aja eest pensioni ei maksta, nähtub ka perehüvitiste seaduse eelnõust (217 SE), mille II lugemisel täiendati eelnõu uue paragrahviga 64 ning millega mh muudeti ka

§ 15

punkti 2 järgmises sõnastuses: „aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist“1. Nimetatud eelnõu II lugemise seletuskirjas on märgitud

§ 15

punkti 2 osas järgmist: „Punktis 2 toodud muudatuse eesmärgiks on viia § 15 punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007a jõustunud Riigikogu liikme staatuse seadusega. Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel töö otsimise või ümberõppe ajaks isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või 6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse seadusega asendati palga säilitamine ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i §-i 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt sarnased, ei ole õiglane maksta isikutele, kes on saanud Riigikogu liikme staatuse alusel hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest makstakse ühekordset hüvitist. Nii on seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist alustatakse siis, kui on möödunud periood, mille ulatuses isikule hüvitist maksti. Pensioni maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.“2 17. Sellest johtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kohaldamisele kuulus kehtiva

§ 15

, mille punkti 2 kohaselt ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Siinkohal ei oma tähtsust, et hüvitis makstakse välja korraga, millele viitab ka

§ 15p 2 sõnastus, vaid oluline on määratleda, millise perioodi eest hüvitist maksti.

Vaidlus puudub, et kaebajale maksti hüvitist 6 kuupalga ulatuses (vt kaebuse 1). Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et nimetatud ajal vanaduspensioni ei maksta. 1 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4 6

(7)3-23-1789
  1. Kohus nõustub SKA 17.07.2023 vaideotsuses nr 5.2-3/19151-4 märgituga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).
  2. Kohus nõustub kaebajaga osas, et vaidlusalune otsus oleks võinud olla selgemini sõnastatud ning otsuse resolutsiooni punktis 2 ka kuupäevaliselt välja arvutatud, mis hetkest hakatakse pensioni maksma. Küll aga ei ole tegemist sellise puudusega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Ka kaebuses on kaebaja märkinud, et ilmselt on vastustaja pidanud silmas, et kaebajal ei ole õigust saada pensioni 6-kuulise perioodi eest alates 01.04.
  4. Asjassepuutumatud on väited muudest hüvedest, kui määratakse vanaduspension ning kohus jätab need väited tähelepanuta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud seda, et tal ravikindlustus perioodil 01.04.2023-30.09.2023 puudus, mistõttu väljub see käesoleva vaidluse raamest.
  5. Olukorras, kus tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue. Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.