← Eesti

3-25-4264/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4264 Haldusasi Z.T riigi õigusabi taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määrus Taotleja Z.T Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Z.T määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu
  5. novembri
  6. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-
  8. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  9. novembri
  10. a määrus haldusasjas nr 3-25-4264 muutmata.
  11. Määruse avaldamisel asendada Z.T nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 235 lg 1, § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Z.T esitas
  13. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada Tallinna Halduskohtu määrust. Taotlejal puudub oskus määruskaebuse vormistamiseks ning ta ei valda eesti keelt. Taotluse juurde on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  14. oktoobri
  15. a korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12505270049-
  17. Tallinna Halduskohus jättis
  18. novembri
  19. a määrusega Z.T riigi õigusabi taotluse rauldamata. 2.
  20. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustamiseks. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on taotleja puudutatud isik haldusasjas nr 3-25-1588 (taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses). Nimetatud haldusasjas on kohtulahend jõustunud
  21. oktoobril 2025 ning selles asjas oli taotlejal riigi õigusabi korras määratud esindaja. Samuti oli taotleja menetlusosaline haldusasjas nr 3-25-1148 ja ka selles asjas on menetlus lõppenud ning kohtulahend jõustunud
  22. juulil
  23. Seega ei nähtu kohtule, et taotleja vajaks riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustamiseks. Kuivõrd taotleja on asja juurde lisanud ka PPA
  24. oktoobri
  25. a korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12505270049-1, saab eeldada, et taotleja soovib riigi õigusabi nimetatud otsuse vaidlustamiseks. 2.
  26. Kuigi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada riigi õigusabi, ei välista see riigi õigusabi seaduses (RÕS) sisalduvate keeldumisaluste, sh § 7 lg 1 p 5, kohaldamist. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  27. juuni
  28. a direktiivi 2013/32/ EL art 20 lg 3 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et tasuta õigusabi ja/või esindamist ei võimaldata, kui kohtu või muu pädeva asutuse hinnangul ei ole taotleja edasikaebusel menetluses ilmseid eduvõimalusi. Seega võib kohus RÕS-s sätestatud alustel riigi õigusabi andmisest keelduda ka rahvusvahelise kaitse taotlejale. 2.
  29. Taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene ehk PPA
  30. oktoobri
  31. a otsuse nr 12505270049-1 vaidlustamisel ei ole perspektiivi. Viidatud otsusest nähtuvalt on tegu kaebaja kolmanda rahvusvahelise kaitse taotlusega. Esmalt esitas taotleja
  32. juulil 2024 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille PPA jättis
  33. jaanuari
  34. a otsusega nr 12407270008-1 rahuldamata. Taotleja vaidlustas otsuse halduskohtus. Kuivõrd taotleja lahkus kohtumenetluse ajal Rootsi, jättis Tallinna Halduskohus
  35. mail 2025 taotleja kaebuse läbi vaatamata. Taotleja esindaja teatas
  36. mail 2025 kohtule, et tema kontakt taotlejaga katkes
  37. aprillil
  38. Eelnevast saab järeldada, et taotlejal puudus rahvusvahelise kaitse ning professionaalse esindaja abi vajadus. Samas esitas taotleja
  39. aprillil 2025 Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotleja saadeti
  40. mail 2025 Rootsist Dublini määruse alusel tagasi Eestisse. Samal päeval esitas taotleja PPA-le korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA otsusest nähtub, et taotleja kasutas korduvalt piiripunktides erinevaid võltsitud dokumente ning tema eesmärk oli minna Norra Kuningriiki. Rahvusvahelise kaitse taotlused esitas taotleja üksnes põhjusel vältida väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni. 2.
  41. Eelnevaid asjaolusid aluseks võttes on ilmne, et taotleja
  42. mail 2025 esitatud korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu, ning taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. PPA luges asjakohastele normidele tuginedes õigustatult taotleja kolmanda rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Järelikult ei oleks võimalikul kaebusel edulootust, mistõttu kohus keeldub taotlejale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. 2.
  43. Taotlejal on kaebuse koostamiseks võimalik kasutada PPA õigusnõustajate abi nagu riigi õigusabi taotluse esitamisel. Kaebaja saab esitada menetlusabi taotluse enda vabastamiseks tõlkekulude kandmisest. Kuna esineb RÕS §-st 7 tulenev keeldumise alus, ei hinnanud kohus taotleja majanduslikku seisu (RÕS § 6 lg 1). Kohus selgitas taotlejale, mida tuleb kohtule esitatavas kaebuses märkida.
  44. Z.T esitas
  45. novembril 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu
  46. novembri
  47. a määrus, millega keelduti talle riigi õigusabi andmisest. Taotleja palub määrata talle riigi õigusabi. Halduskohtu määrus rikub taotleja õigust tõhusale õigusabile ja õiglasele kohtumenetlusele. Uus rahvusvahelise kaitse taotlus sisaldab asjaolusid päritoluriigi kohta, mis ei olnud varasemate taotluste 2

(3)3-25-4264 esitamise ajal veel kättesaadav. Halduskohus ei ole seda arvesse võtnud. Kohtunik soovitas kasutada PPA juristi abi, kuid PPA jurist on erapoolik, kuna ta esindab asutust, kes tegi keelduva otsuse. Taotlejal on põhiseaduslik õigus erapooletule advokaadile. Taotleja ei valda eesti keelt ega suuda ilma õigusabi osutajata nõuetekohast kaebust koostada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  2. Halduskohtu
  3. novembri
  4. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
  5. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et PPA
  6. oktoobri
  7. a otsuse nr 12505270049-1 vaidlustamisel ei ole perspektiivi. Tegemist on taotleja kolmanda rahvusvahelise kaitse taotlusega. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal taotleja viidatud uusi asjaolusid. Lisaks on taotlejal juba olnud riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid ta otsustas pooleli olnud rahvusvahelist kaitset puudutava kohtumenetluse ajal Rootsi lahkuda. Seetõttu jäi tema kaebus läbi vaatamata. Nagu halduskohus ka välja tõi, ilmestab taotleja käitumine seda, et tegelikult puudus tal rahvusvahelise kaitse ning professionaalse esindaja abi vajadus. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et taotleja
  8. mail 2025 esitatud korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Järelikult tuli keelduda taotlejale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
  9. Taotleja küll märgib, et ei valda eesti keelt, kuid halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et taotlejal on kaebuse esitamisel võimalik taotleda kohtult menetlusabi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Praeguse määruskaebuse on taotleja saanud kellegi abiga eesti keeles koostada ja kohtule esitada. Ka on halduskohus vaidlustatud määruses välja toonud, mida tuleb kohtule esitatavasse kaebusesse märkida. Kohtul on uurimisprintsiibist (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel omal algatusel tõendeid koguda. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.
  10. Eeltoodust tulenevalt jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  11. novembri
  12. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.