← Eesti

2-25-848/8

Obsah (4)§ 101§ 80§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-848 Tsiviilasi U.G ja L.A ha

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni nende täisealiseks saamiseni.

Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (

§ 80lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

Kostja on vanemana kohustatud hagejaid ülal pidama ja seda ka olukorras, kus kostjalt on laste hooldusõigus ära võetud. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises. Hagejad võivad seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 1. aprillil 2026.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus (

§ 101lg 5).

Hagejate eestkostja on kinnitanud, et hagejad ei saa lapsetoetust. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist 3 ööpäeva kuus (

§ 101lg-d 6).

Hagejad elavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kostjalt on laste hooldusõigus ära võetud.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd hageja ja kostja vanusevahe on vähem kui 3 aastat, siis tuleb elatise arvestamisel lähtuda

§ 101

lg-st 7 sätestatust.

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: Hagi esitamisest 1.

jaanuar 2025 kuni 31. maini 2025 on elatis viie kuu eest hageja I kohta 1666 eurot 64 senti (3 x 327 eurot 72 senti + 2 x 341 eurot 74 senti). Arvestades

§ 101lg-s 7 sätestatut on elatis alates 1.

jaanuarist 2025 kuni

  1. maini 2025 hageja II kohta 1416 eurot 64 senti (3 x 278 eurot 56 senti + 2 x 290 eurot 48 senti). Alates
  2. juunist 2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni on elatis 341 eurot 74 senti kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillist 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja
  5. Alates
  6. juunist 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni on elatis 290 eurot 48 senti kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta
  7. aprillil (esimest korda
  8. aprillist 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, vähendades seda summat 15% võrra). Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud. Elatis tuleb tasuda hagejate arveldusarvele iga kuu

  1. kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
  2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.