Obsah (5)

§ 317§ 307§ 306§ 303§ 301

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16387 Kohtuasi OÜ H&F

) § 303 lg-st 1 tulenevalt oli kostjale esindaja määramise pädevus kostja teisel aktsionäril Frasers. Frasers on volitanud kostjat esindama vandeadvokaadid T. Repp ja L. Pihkva. Kuna hageja on endiste juhatuse liikmete AK ja AA kontrolli all, siis on nad ise tegelikult hagejateks ja

§ 317

lg 8 kohaselt võis õigusvaidluse pidamiseks ja esindaja määramiseks olla lisaks vajalik nõukogu otsus, mis samuti puudub. Nõukogu vajaliku otsuseta AK ja AA poolt sõlmitud esindusleping on

§ 307lg-te 3 ja 4 kohaselt tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. 4.

1. Maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kostjat ei esindanud selleks õigustatud isik ja seega on otsus tehtud õigusliku ärakuulamise põhimõtet rikkudes. Lisaks kohaldas maakohus hagi rahuldades ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja hindas valesti tõendeid. 2
2. Vandeadvokaat Martin Järve teatas 04.02.2025, et vandeadvokaatidel L. Pihkva ja T. Repp ei ole käesolevas tsiviilasjas esindusõigust kostja esindamiseks, mistõttu tuleb nende esitatud apellatsioonkaebus jätta tähelepanuta ja menetlusse võtmata. Kostja juhatus on 04.02.2025 kirjaga kinnitanud, et kostja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas on esindusõigus vandeadvokaatidel E. Vabamets ja M. Järve. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 4 alusel keelduda. võtmisest tuleb
4. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 4 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuigi advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi, peab kohus ka advokaadi puhul kahtluse korral esindusõigust kontrollima. Nii apellatsioonkaebuses eneses kui ka vandeadvokaat M. Järve teatises on käsitletud vandeadvokaatide L. Pihkva ja T. Reppi õigust kostja nimel apellatsioonkaebust esitada. Seega tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks kontrollida, kas apellatsioonkaebuse allkirjastanud isikud olid volitatud kostjat esindama. Kostjat maakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat M. Järve ei ole apellatsioonkaebuse esitamist heaks kiitnud ja on palunud jätta see menetlusse võtmata.
5. Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt.

§ 306lg 1 järgi esindab aktsiaseltsi juhatus.

Maakohtule teatati 20.11.2024, et kostja lepingulisteks esindajateks on käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaadid E. Vabamets ja M. Järve. Äriregistrist nähtuvad kostja juhatuse liikmed AK ja AA on 04.02.2025 kinnitanud, et volitus kostja esindamiseks on antud vandeadvokaatidele E. Vabametsale ja M. Järvele. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kutsuti AK ja AA kostja 20.12.2024 nõukogu otsusega juhatusest tagasi. AK ja AA õigust 20.11.2024 kostjat juhatuse liikmetena esindada (TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2,

§ 306lg 1 ja § 307 lg 1) ning edasivolitust anda (Ts

ÜS § 119 lg 1), ei ole kahtluse alla seatud. Isegi juhul, kui AK ja AA on kehtivalt kostja juhatusest tagasi kutsutud, ei muuda see iseenesest enne 20.12.2024 antud volitust kehtetuks. Nii apellatsioonkaebuses märgitu kui ka 04.02.2025 teatise kohaselt on kostja nõukogu 20.12.2024 otsus vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-24-19277). Tsiviilasjas nr 2-24-19277 ei ole otsust tehtud ega tuvastatud kostja nõukogu 20.12.2024 otsuste puudumist ega tühisust või tunnistatud neid kehtetuks. Seega kehtib menetluslikult jätkuvalt TsMS § 226 lg 1 kolmandas lauses sätestatud eeldus vandeadvokaatide E. Vabametsa ja M. Järve esindusõiguse olemasolu kohta (vt ka RKTKo 16.12.2011, 3-2-1-140-11, p 18). Vandeadvokaadid T. Repp ja L. Pihkva ei ole põhistanud oma väiteid vandeadvokaatide E. Vabametsa ja M. Järve volituste lõppemise kohta. TsMS § 225 lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Praegusel juhul ei ole vandeadvokaadid T. Repp ja L. Pihkva põhistanud, et kostja oleks nimetanud nemad uuteks esindajateks. Kuigi apellatsioonkaebuses märgitud väidete kohaselt on AK ja AA kutsutud kostja juhatusest tagasi, ei ole väidetud ega esitatud tõendeid, et kostja uus juhatus oleks volitanud vandeadvokaate T. Reppi ja L. Pihkvat kostjat esindama. Apellatsioonkaebuses on üksnes väidetud, et kostja aktsionär Frasers on volitanud kostjat esindama vandeadvokaadid T. Repp ja L. Pihkva. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millisel 3 õiguslikul alusel on aktsionäril Frasers õigus kostjat juhatuse asemel esindada. Järeldatav ei ole ka, et volituse oleks andnud Frasersi esindaja, kes on ühtlasi valitud uueks kostja juhatuse liikmeks 20.12.2024 otsuse või mõne muu otsusega. 9. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on õigus käesolevas tsiviilasjas kostjale esindaja nimetada mitte kostja juhatusel, vaid kostja aktsionäril Frasers, kuivõrd kostja teine aktsionär on praeguses asjas hageja, kes on kostja registrijärgsete juhatuse liikmete AK ja AA kontrolli all. Väidetavalt tuleb esindaja määramise õigus Frasersile

§ 303lg-st 1.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 303

lg-st 1 ei tulene, et olukorras, kus aktsiaseltsi vastu on esitatud

§ 301

1 4 või § 302 järgi hagi aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ja aktsiaselts on menetluses kostja, peaks aktsiaseltsi lepingulise esindaja valima aktsionär(id), kes hagi ei esitanud. Isegi kui nõustuda saaks apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevas asjas oli hageja kui kostja juhatuse liikmete kontrolli all oleva isikuga õigusvaidluse pidamiseks vajalik nõukogu otsus (

§ 317lg 8), ei ole sellist otsust esitatud.

Siiski leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei kohaldu

§ 317

lg 8, mistõttu ei olnud ka juhatusel keelatud kostjale esindajat määrata (

§ 307lg 4).

1. Kuivõrd apellatsioonkaebuse esitanud vandeadvokaatide T. Repp ja L. Pihkva esindusõigus on põhistamata, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtta (TsMS § 637 lg 1 p 4).
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb hageja apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 227 lg 6 järgi isikute kanda, kes esitasid kostja nimel apellatsioonkaebuse. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
3. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
4. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus koos lisadega tuleb selle esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
5. TsMS § 638 lg 9 järgi on määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4