Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 97§ 217§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3439

) § 101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale I makstavast lapsetoetustest (40 eurot) ja veerand kostjale I langevast osast lasterikka pere toetusest (28,13 eurot). 1.2. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest 29.02.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 16.07.2028 hagejalt kostja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

§ 101lg 3 alusel.

Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale II makstavast lapsetoetustest (40 eurot) ja veerand kostjale II langevast osast lasterikka pere toetusest (28,13 eurot). Selliselt saadud summat vähendada alates 29.02.2024 kuni 16.11.2026 (kostja I täisealiseks saamiseni) 15% võrra. 1.3. Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-1324260 kostjale III makstavat elatist ja mõista alates hagi esitamisest 29.02.2024 kuni kostja III täisealiseks saamiseni 30.11.2030 hagejalt kostja III ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ja elatisest võetakse maha pool kostjale III makstavast lapsetoetustest (50 eurot) ja veerand kostjale III langevast osast lasterikka pere toetusest 2 2-24-3439 (28,13 eurot). Selliselt saadud summat vähendada alates 29.02.2024 kuni 16.07.2028 (kostja II täisealiseks saamiseni) 15% võrra.

1. Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega muudeti 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt kostjate I ja II kasuks välja elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (
2. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2026). Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates
3. a maist (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema
4. aastaseks saamiseni (lahend jõustus 02.06.2024).
5. 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused, mis koosmõjus vähendasid oluliselt elatise alammäära. Kuni 31.12.2021 kehtinud elatise alammäär ületas oluliselt laste igakuiseid vajadusi ega olnud juba mitmeid aastaid vastavuses elukalliduse üldise tasemega. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 3 sätestab, et elatis ühele lapsele arvestatakse baassumma alusel, millele lisatakse 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast ja millest arvestatakse maha pool lapsetoetusest ja veerand lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kõik kostjad saavad lapsetoetust. Kostjatele I ja II makstavad lapsetoetused on 80 eurot kuus ja kostjale III makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lisaks makstakse kostjatele lasterikka pere toetust. Igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot jaguneb 4 lapse vahel. Ükski laps ei viibi hageja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset ööpäeva kuus. Käesoleval ajal on elatise baassumma 249,78 eurot ja 3% 2022 keskmisest palgast 50,55 eurot. Selle arvestuse alusel on kostja I elatise suurus käesoleval ajal 232,20 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50)). Kostja II elatise suurus on käesoleval ajal 197,37 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50) – 15%). Kostja III elatise suurus on 188,87 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 50 – (¼ x 112,50) – 15%). Maksete suurust mõjutavad õiguslikud asjaolud on muutunud alates 01.01.2022 ja viidatud kohtulahendid jõustusid enne 01.01.2022. Seega on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist

§ 2172lg 2 alusel.

Kostjate vastuväited

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, mis takistused vms asjaolud segavad temal jätkamast samas ulatuses elatiste maksmist. Hageja kirjeldab ennast tsiviilasjades nr 2-12-36546 ja nr 2-09-67823 eduka ja jõuka ärimehena. Kostjad (lapsed) on oma elu seadnud ning arvestavad senini laekunud elatise määraga. Summa vähenemisega väheneb nende areng oluliselt võrreldes eelnenud perioodidega. Laste vajadused on suuremad (kui ema suudab panustada koos elatistega), mis tuleneb nende tervisest, huvialast (eelkõige korvpall) ning seal juba saavutatud tasemest, koolikohustuste täimisest jms. Laste ema kaotas koondamise tõttu
2. a sügisel sissetuleku ja tal puudub samaväärse panustamise võimalus. Lisaks eeltoodule on laste ema osalise töövõimega. 3 2-24-3439 Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostjate 19.06.2024 taotluse, et kohus mõistaks nende kasuks elatise välja

§ 97p-is 2 nimetatud ajani.

5.1. Maakohus muutis Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja elatise alates 29.02.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 16.11.2026 232,21 eurot kuus, mis on arvestatud vastavalt

§ 101

lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost). 5.2. Maakohus muutis Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja II välja elatise alates 29.02.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 16.07.2028 197,38 eurot kuus, mis on arvestatud vastavalt

§ 101

lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost) ning mida on vähendatud 15% võrra (s.o 34,83 eurot)

§ 101lg 7 kohaselt.

5.3. Maakohus muutis Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-24260 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja III kasuks välja elatise alates 29.02.2024 kuni kostja III täisealiseks saamiseni 30.11.2030 188,88 eurot kuus, mis on arvestatud vastavalt

§ 101

lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 50 eurot (½ lapsetoetust 100 eurost) ning mida on vähendatud 15% võrra (s.o 33,33 eurot)

§ 101lg 7 kohaselt.

5.

1. Kohus määras, et elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 5.

1. Samuti määras kohus kindlaks igakuise elatise tasumise korra, mille kohaselt on hageja kohustatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks H.Y (H.Y) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, näidates makse selgituses ära lapse nime ning kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse.
3. Hagejal on õigus esitada elatise muutmise hagi tulenevalt

§ 2172 lg-st 2.

Kohtu hinnangul esineb alus elatise muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 29.02.2024. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. 4 2-24-3439 7. Sõltumata

§ 101

01.01.2022 jõustunud muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt

§ 99

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostjad on esile toonud igakuiste kuludena kostja I osas 721,50 eurot, kostja II osas 650,50 eurot ja kostja III osas 564,50 eurot. Antud juhul ületavad kostjate igakuised kulud

§ 101sätestatud miinimumsummat.

Seega pidid kostjad enda igakuiste kulude suurust tõendama. Kostjad jätsid kohtunõude täitmata, mistõttu leidis kohus, et kostjate kulud vastavad eelduslikult kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale. 8.

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

sätestatud määra tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Kostjate emal tuvastati osaline töövõime perioodil 22.12.2023–21.06.

1. Kostjate ema koondati 03.09.
2. Kuigi kostjate ema on kuni 21.06.2025 osalise töövõimega, nähtub kohtule esitatud tõendist, et tegemist on tõenäoliselt paraneva terviseseisundiga. Kostjate seaduslik esindaja omab AS-is LHV Pank kontot, millest nähtuvalt on kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks 10 092,94 eurot. Tõendamist ei ole leidnud, et kostjate seaduslik esindaja ei suudaks kostjaid üleval pidada võrdselt hagejaga.
3. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt võimekas, et tasuda oma lastele elatist määras, mida ta eelneval teinud on. Seda eelkõige laste elukvaliteedi langemise vältimiseks. Hagejale kuuluvad kinnisasjad XXX-i, Harjumaa ja LLL, X küla, Kiili vald, Harjumaa. Hagejaga on seotud OÜ Q, milles hageja on juhatuse liige. Hageja Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks 38 200 eurot. Hageja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks 5035,81 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja peavad kandma ülalpidamiskulud võrdselt. Apellatsioonkaebus
5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Sealhulgas paluvad kostjad mõista kostjate kasuks välja elatis kuni

§ 97p-is 2 nimetatud ajani.

12. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjuse, milleks on antud juhul kostjate ema osaline töövõimetus. Kostjate ema tervis on olnud meedikute hinnangul niivõrd halb, et tema töövõime on olnud piiratud ca 10 viimase aasta vältel.

1. Maakohus pole teinud hageja kohta kogutud andmetest üheselt arusaadavat järeldust. Maakohus on tuvastanud hageja kulutused kindlustustele, liikluskindlustustele ja kindlustusmaksete tagastustele. Puudub järeldus, miks peaks eraisik tegema igapäevaselt 5 2-24-3439 liikluskindlustusmakseid ning saama kindlustusmaksete tagastusi. Seda veel olukorras, kus välja nõutud dokumentide kohaselt ei kasuta hageja ühtegi sõidukit. Kostjatele teadaolevalt sõidab hageja igapäevaselt luksklassi sõiduautodega, mis eeldatavasti on seotud tema ettevõttega.
2. Hageja arveldusarvete kreeditkäive ühes kalendrikuus on 43 235,81 eurot, mis ei korreleeru kuidagi tema legaalse sissetulekuga. Kirjeldatud laekumine võimaldab katta elatisest puudu jääva osa. Maakohus on jätnud hindamata hageja materiaalse võimekuse.
3. Maakohus hindas ebaõigesti kostjate ema sissetulekuid. Sularaha sisse maksmist ja pensionisamba väljavõtmist ei saa pidada sissetulekuks, kuna need on ühekordsed tehingud.
4. Kostjate soov ja tahe on saada seadusega muudetud olukorras minimaalsest määrast suuremat elatist. Jättes kehtivad kohtulahendid jõusse, suureneks elatiste kogusumma ca 180 euro võrra, võrreldes hetkel kehtiva minimaalse määraga. Elatise vähendamata jätmisel saavad lapsed säilitada oma endise väljakujunenud elustiili (käia trennides, õppida jne) ilma oluliste muutusteta. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ning teha tuleb uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kostjate esitatud uute tõendite kogumise taotlused. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses järgmised taotlused: teha päringud mootorsõidukite registrisse (ilmselt silmas peetud liiklusregistrit) ja Eesti krediidiasutustesse, et selgitada O.A kaudu hageja kasutusse jõudnud raha ja materiaalsed väärtused; teha päringud Leedu Vabariigi krediidiasutustesse, et selgitada välja hagejale kuuluvad materiaalsed väärtused. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1); asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas esitatud ja kogutud piisavalt tõendeid hageja sissetuleku ja varade kohta ning ringkonnakohus saab nende tõendite pinnalt lahendi teha, mistõttu puudub vajadus täiendavalt hageja vara ja sissetuleku kohta tõendeid koguda. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostjate taotlused rahuldamata.
8. Pooled ei vaidle, et kostjate kasuks on varasemalt välja mõistetud elatis järgmiselt:  Harju Maakohtu 14.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 mõistis kohus hagejalt kostja I ülalpidamiseks välja igakuise elatise 3000 Eesti krooni alates 01.06.2009 kuni kostja I täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti 14.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0967823 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja 6 2-24-3439 alates 25.05.2016 kuni kostja I täisealiseks saamiseni igakuine elatis kostja I kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale;  Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kinnitas kohus kompromisskokkuleppe tsiviilasjas nr 2-12-36546, millega hageja kohustus tasuma igakuiselt kostja II ülalpidamiseks 180 eurot alates
9. a jaanuarist (kaasa arvatud) kuni kostja II täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui
10. aastaseks saamiseni. Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti 02.01.2013 (lahendis ekslikult märgitud 20.12.2012) otsusega tsiviilasjas nr 2-1236546 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja alates 25.05.2016 kuni kostja II täisealiseks saamiseni igakuine elatis kostja II kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale;  Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates
11. a maist (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema
12. aastaseks saamiseni. 21.

§ 2172lg 1 kohaselt, kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus selgitas, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus (RKTKo 20.11.2022, 2-20-9571, p 13). Hageja esitas kohtule hagi eelpool märgitud 15.05.2014 ja 14.07.2016 lahendites hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus leidis õigesti, et

§ 2172annab hagejale õiguse elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda. Ts

MS § 459 lg 1 kohaselt võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15 p 12). 22. Maakohus järeldas, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja peavad kandma ülalpidamiskulud võrdselt. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus arvestamata aga selle, et erineva sissetuleku ja varalise seisundi tõttu võivad vanemad osaleda laste ülalpidamises erinevas ulatuses ning jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 102lõike 3.

Maakohtu poolne materiaalõiguse ebaõige kohaldamine tingib maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise. 22.

1. Riigikohus on varasemates lahendites asunud seisukohale, et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt nt RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 13) ning et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad lahendid). Riigikohus selgitas alates
2. a
3. jaanuarist kehtiva

§ 101

lg 1 osas, et võrreldes varasemaga on erinev ka see, et

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja 7 2-24-3439 mõista

§ 101

alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). 22.

1. Maakohus selgitas 03.04.2024 pooltele, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile ning et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut. Maakohus kogus selle kohta tõendeid ja tuvastas, et kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks on 10 092,94 eurot. Tulenevalt mõlema vanema varalise seisundi kindlaks tegemise vajadusest pidi maakohus asja lahendamiseks tegema lisaks ka kostjate isa (hageja) sissetuleku ja varalise seisundi. Maakohus seda tegigi ja tuvastas, et hagejale kuuluvad kinnisasjad XXX-i, Harjumaa ja LLL, X küla, Kiili vald, Harjumaa (dtl 98). Samuti tuvastas maakohus, et hageja Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja keskmise sissetuleku suuruseks perioodil alates 14.11.2023 kuni 14.05.2024 38 200 eurot (hagejale on laekunud 10.05.2024 hagejale kuuluvast OÜ-st Q 217 000 eurot, mida hageja kasutas endale kinnisasja ostmiseks) (dtl 138–159) ning hageja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks 5035,81 eurot (dtl 187–194). Samas jättis maakohus hageja sissetulekust ja varalisest seisundist tulenevalt edasised järeldused tegemata. Maakohus oleks pidanud hindama kummagi vanema varalise seisundi erinevust ja seda elatise suuruse arvutamisel arvesse võtma. Ehkki maakohus tuvastas hageja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuva hageja igakuise keskmise sissetuleku ebaõigesti (10 071,62 eurot jagatuna 6 kuu peale ei ole mitte 5035,81 eurot, vaid 1678,50 eurot), siis on sellele vaatamata hageja igakuine keskmine sissetulek (hageja 6 kuu keskmine sissetulek oli 38 200 eurot) ja varaline seisund (hageja on kahe kinnisasja omanik) oluliselt parem kostjate ema sissetulekust (kostjate ema 6 kuu keskmine sissetulek oli 10 092,94 eurot) ja varalisest seisundist. Seega tuleb käesoleval juhul hageja paremat varalist seisundit arvesse võtta. 22.
2. Varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kuigi

§ 102

lg 3 võimaldab elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas, tuleb miinimumelatis esmalt välja arvestada

§ 101alusel (vt nt Trt

RnKo 07.09.2022, 2-21117241). Riigikohus selgitas, et kui ülalpidamiseks õigustatud isik soovib ka pärast 1. jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva

§ 101

alusel tema kohta arvutatud elatise suuruse, peab ülalpidamiseks õigustatud isik tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.2). Praegusel juhul ei ole kostjad tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad kui

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatis, kuid kohus saab varasemate otsustega väljamõistetud elatise suurust arvestades eeldada, et kostjate vajadused on vähemalt sama suured. 22.4.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta kostjatele riiklike toetuste maksmist. Lapsetoetuse määr on 80 eurot lapse kohta. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Hageja kohustuse suuruse 8 2-24-3439 hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, s.o kostjate I ja II osas 40 eurot ning kostja III osas 50 eurot. Lasterikka pere toetuse määr on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi 4 lapse vahel, s.o 28,125 eurot.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kostjate II ja III puhul tuleb arvestada mastaabisäästu, kuivõrd nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. 22.5. Arvestades seda, et hageja keskmine sissetulek on oluliselt suurem keskmisest brutopalgast, tuleb temalt välja mõistetava miinimumelatise arvutamise aluseks võtta tema tegelikku keskmise sissetuleku suurust. Sellisel juhul, lähtudes hageja sissetulekust ning arvestades lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, oleks kostja I elatise suurus alates hagi esitamisest 29.02.2024 1381,66 eurot kuus. Arvestades lisaks mastaabisäästu oleks alates 29.02.2024 kostja II elatise suurus 1174,41 eurot kuus ja kostja III elatise suurus 1165,91 eurot kuus (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/). Kuna

§ 2172lg 1 kohaselt on enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt elatise suurus 292 eurot kuus, ei esine seega käesoleval juhul alust hagejalt kostjate kasuks 15.05.2014 ja 14.07.2016 kohtulahenditega väljamõistetud elatise vähendamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, ei ole vaja hinnata kostjate väiteid selle kohta, et kostjate ema on osalise töövõimega.
3. Kostjad leiavad, et neile tuleks elatis välja mõista kuni 21.aastaseks saamiseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjatele käesolevas asjas võimalik sellises viisil elatist välja mõista. Kuigi kostjad ei ole käesolevas asjas vastuhagi esitanud, ei saaks kohus ka sellise vastuhagi esitamise korral mõista elatist välja aja eest pärast laste täisealiseks saamist (vt nt RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja III osas poleks see vajalik, kuna tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest kehtib endiselt tsiviilasjas nr 2-13-24260 Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates
4. a maist (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema
5. aastaseks saamiseni. Eeltoodu tingib apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise.
6. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest tulenevalt TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9