← Eesti

3-24-2173/6

Obsah (4)§ 65§ 64§ 66§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-2173 Haldusasi PCG OÜ kaebus Põllumajandus

-s (asjakohased

§ 65lg 4 p 1, § 64 lg 4 p 1 ja § 123) ning meetme määruse § 18 lg-d 3 ja 4.

PRIA on välja toonud, et heidab kaebajale ette toetuslae ületamist. 9.

  1. PRIA on nii otsuses kui ka vaideotsuses selgitanud, et valitsevat mõju sisustatakse laiemalt, kui seda näeb ette vähese tähtsusega abi määrus. Kaebaja viidatud „üheks ettevõtjaks“ lugemine puudutab vähese tähtsusega abi andmist, nt kumuleerimisreeglid ei luba erinevate määruse alustel antud abi anda rohkem kui piirmäär ette näeb, ning nimetatud reeglid kehtivad ka ettevõtete puhul, kes loetakse üheks kaebaja viidatud komisjoni määruse alusel. Eraldiseisevalt on määruses reguleeritud toetuslagi maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetme määruse alusel samal programmperioodil toetuse andmisel ning sel puhul loetakse valitseva mõju kaudu seotuks vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule (määruse nr 25 § 8 lg 3). Taolise piirangu eesmärk on tagada aus konkurentsikeskkond ning toetuse ühtlasem hajutamine enama arvu erinevate ettevõtjate vahel. Vaatamata PRIA korduvatele selgitustele on kaebaja menetluses järjepidevalt jätnud kõrvale nimetatud sätte ning rõhutanud üksnes vähese tähtsusega abi määrust. 9.
  2. PRIA ei nõustu kaebaja käsitlusega, et määruse nr 25 § 8 lg 3 koosmõjus TuMS § 8 lg-le 1 antava tõlgendusega tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega. Vähese tähtsusega abi määrusest tuleneb rangem käsitlus, millal loetakse isikud üheks ettevõtteks. Konkreetse meetme ja konkreetse programmperioodi osas isikute seotuks lugemine oleks vastuolus vähese tähtsusega abi määrusega. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus teist ettevõtjat mis iganes viisil otseselt või kaudselt mõjutada. Sättes on välja toodud küll mõned võimalused, kuidas mõjutamine võib avalduda, mis aga ei tähenda, et mõjutamine ei võiks avalduda teistsugusel, sättes välja toomata viisil. Kohtupraktikas ei ole nähtud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad. Keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku otstarbekuse varjus ei saa kalduda kõrvale meetme määruses sätestatust. Kaebaja ärakuulamisel, otsuses ja vaideotsuses väljatoodud asjaolude pinnalt on tuvastatud kaebaja ja ProfitOne OÜ seotus: äriühingud tegutsevad samas valdkonnas ühes asukohas, neil on omavahelised tehingud ning kaup liigub läbi üksteise tegutsemisala; äriühingute juhatuse liikmetel on isiklik seotus, kuna nad on vennad. Isikute seotust näitab ka asjaolu, et äriühingus Ringi Arendus OÜ on nad mõlemad juhatuse liikmed ja võrdsed osanikud. 9.
  3. Isikuid seob ühine majanduslik huvi. Kaebaja ja ProfitOne OÜ tegevus on üksteisele vahetult eelnev või järgnev ning nende teenuse pakkumine moodustab kliendi vaates nn ühtse terviku. Seega tegutsevad nad küll kahe juriidilise keha kaudu, kuid ühise majandusliku huviga. PRIA-le jääb arusaamatuks, kui kaebaja teostas väidetavalt alltöövõttu üksnes teatud ulatuses, siis millisele suures ulatuses materjali transportimisele kaebaja viitab. Lisaks jääb arusaamatuks, missuguse rolli täitmisele viitab kaebaja, kui tema sõnul on kummalgi ettevõtjal oma klientuur. 9.
  4. Toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida ja rikkumise avastamisel toetus tagasi nõuda. Kui isik soovib toetust saada, peab ta ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele (praegusel juhul määrus nr 25). Nõuetele vastavuse eest vastutab toetuse saaja. Teadmatus, lohakus ega asjaolude kokkulangevus ei vabasta toetuse saajat vastutusest. 5

(12)3-24-2173 Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et mittevastavuse tuvastamisel jäetakse temalt toetus tagasi nõudmata. 9.
  1. PRIA tutvus põhjalikult ärakuulamise vastusega ning käsitles seal esitatud argumente ka osuses, selgitades, miks see seisukoht ei muuda PRIA hinnangut kaebaja ja ProfitOne OÜ seotuse osas. Kaebaja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et ärakuulamise kohustust oleks rikutud. 9.
  2. Oluline on eristada kahte erinevat meetme määruse tingimust – toetuse maksimaalset suurust (määruse nr 25 § 8 lg 2 ja 3) ning vähese tähtsusega abi maksimaalset suurust (määruse § 4 lg 4 ja § 8 lg 4–6). KOHTU SEISUKOHT
  3. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PRIA
  4. aprilli
  5. aasta otsuse nr 1330.3/24/778 osas, millega PRIA tunnistas kehtetuks enda
  6. novembri
  7. a. otsuse nr 1330.3/22/1662, millega kaebajale oli määratud toetus 106 251,21 eurot, jättis kaebajale välja maksmata maksetaotluse nr 13-30.3/24/133 ja 13-30.3/24/648 alusel taotletud toetuse 50 585,75 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 45 065,91 eurot. Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse, millega PRIA jättis rahuldamata kaebaja vaide eelnimetatud otsuse peale, ning taotleb tema taotluse kohta uue otsuse tegemist.
  8. Vaidluse tinginud toetus on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” raames antav maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus, mille andmise ja kasutamise täpsem kord on kehtestatud põllumajandusministri
  9. märtsi
  10. a määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (meetme määrus või määrus nr 25). Kaebaja taotles toetust olemasoleva hoone (küün) rekonstrueerimiseks metallide töötlemise tootmishooneks.
  11. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (

) § 64 lg 4 p-le 1, § 65 lg 4 p-le 1, § 66 lg-tele 2, 3 ja 4, §-le 123 ning määruse nr 25 § 8 lg-tele 1-3 ning § 18 lg-tele 3 ja 4. 13.

§ 64

lg 4 p 1 kohaselt jäetakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 65

lg 4 kohaselt võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks selles lõikes loetletud asjaoludest, sh kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud (p 1). PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused (

§ 66lg 3).

Kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse tõttu alusetult, võib võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi ning toetuse tagasinõudmise otsuse teeb PRIA (

§ 123lg-d 1 ja 4). 6

(12)3-24-2173
  1. Määruse nr 25 § 8 lg-s 1 on sätestatud toetuse määr. Määruse § 8 lg 2 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 200 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Määruse § 8 lg 3 kohaselt ei saa ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. PRIA on kaebajale toetust osaliselt välja maksmata jätmist ja osaliselt tagasi nõudmist põhjendanud kokkuvõtvalt asjaoluga, et kaebaja koos temaga seotud ettevõtjaga on juba saanud toetust ulatuses, mis ületab määruse nr 25 § 8 lg-s 2 sätestatud piirmäära. Kaebajaga seotud ettevõtjaks on vastustaja pidanud ProfitOne OÜ-d. Vaidlust pole selle üle, et ProfitOne OÜ on saanud sama meetme raames ning samas toetusvoorus toetust
  2. aastal 142 982,19 eurot.
  3. Vaidluse põhiküsimuseks on, kas kaebajat ja ProfitOne OÜ-d saab ühise majandusliku huvi kaudu lugeda seotud ettevõteteks eelpool viidatud sätete tähenduses, kellele antud toetust saab lugeda määruse §-s 8 sätestatud määra ületanuks. Pooled vaidlevad nii seotud ettevõttena määratlemisel kohaldatava õiguse kui ka tuvastatud asjaoludel ja kogutud tõenditel põhineva järelduse põhjendatuse üle.
  4. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kaebaja etteheidetega vastustaja poolt põhjendamiskohustuse ebapiisava täitmise kohta. Kohtu hinnangul on vastustaja täitnud piisava põhjalikkusega haldusakti põhjendamise kohustust, esitades juba vaidlustatud otsuses toetuse osalist maksmata jätmist ja osalist tagastamist tingivad asjaolu, neist tehtud järeldused ja kohaldatavad õigusnormid. Vastustaja on oma põhjendusi veelgi täiendanud kohustusliku kohtueelse menetluse tulemusena tehtud vaideotsuses. Kohtupraktika on pidanud igati õiguspäraseks põhjenduste sellist täiendamist (nt Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-20-755, p 21).
  7. PRIA on toetustaotluste halduskontrolli käigus tuvastanud järgmised asjaolud, millele ta tugineb vaidlustatud haldusakti ja vaideotsust tehes ning kohtumenetluses: 1) PCG OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Vallo Loob; 2) PCG OÜ tegevusala on metallitööstus. PCG OÜ on saanud varem samast meetmest toetust 43 724 eurot (
  8. aprilli
  9. a taotlustoimik nr 664015670073); 3) samast meetmest on varem toetust 142 982,19 eurot saanud ka samal katastriüksusel tegutsev ProfitOne OÜ (
  10. septembri
  11. a taotlustoimik nr 64001800036), mille ainuosanik ja juhatuse liige on Avo Loob. ProfitOne OÜ tegevusala on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine; 4) Vallo Loob ja Avo Loob on vennad; 5) PCG OÜ esitas
  12. septembril 2023 PRIA-le toetustaotluse 64002300066, millega taotles 50 021,16 eurot toetust kahe sildkraana soetamiseks ning paigaldamiseks tootmishoonesse Pärnu maakond, Pärnu linn, Ahaste küla, Tööstuse, katastriüksus (katastritunnus 62401:001:0753). Toetustaotluse halduskontrolli käigus selgus, et tegevuseks samal katastriüksusel on varem samast meetmest toetust saanud ka ProfitOne OÜ. PRIA rahuldas PCG OÜ
  13. novembri
  14. a pöördumise taotluse nr 64002300066 tagasivõtmiseks; 6) PCG OÜ kasutab nimetatud hoonet
  15. septembril 2022 kümneks aastaks seatud tasuta hoonestusõiguse lepingu alusel. Lisaks on hoonestusõiguse alusel sama hoone kasutajaks Kolm Tigu OÜ. ProfitOne OÜ kasutab hoonet
  16. augustil 2020 OÜ-ga SA2 sõlmitud rendilepingu alusel. Lepingute lisadeks olevatelt plaanidelt nähtub, et ruumid asuvad samas hoones kõrvuti. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ kasutavad sama tootmishoonet ühiselt; 7
(12)3-24-2173 7) V. ja A. Loob on seotud veel erinevate ettevõtetega, sh Ringi Arendus OÜ, kus nad on võrdsetes osades osanikud ning juhatuse liikmed. Neile kuuluvates ettevõtetes jagatakse sama sõidukit ning kaetakse tegevuskulusid; 8) PCG OÜ majandusaasta andmetest nähtuvalt maksis ProfitOne OÜ maksis PCG OÜ-le töösõitudeks määratud sõiduauto BMW 319 renti
  1. a jaanuar kuni juuli ning MERCEDES-BENZ S 350 D renti august kuni detsember 2021 eest. PCG OÜ
  2. ja
  3. majandusaasta pearaamatute andmetest selgub, et töösõitudeks määratud auto MERCEDESBENZ S 350 D kulud jagatakse võrdsetes osades ettevõtete Metalboss OÜ; OÜ SA2; ProfitOne OÜ; Kolm Tigu OÜ ning Plekikoda OÜ vahel. Sõiduki kasutamiskulud kajastatakse müügituluna. Kütust ostetakse Metalboss OÜ vahendusel; 9) lisaks PCG OÜ-le, kes taotles seitsmendast taotlusvoorust toetust 50 021,16 eurot, taotles toetust ka Trans-Bool OÜ, mille juhatuse liige ja osanik on Avo Loob. Trans-Bool OÜ taotles toetust 199 9448,19 eurot (taotlustoimiku nr 64002300086), kuid taotlus jäeti rahuldamata, kuna ProfitOne OÜ oli juba samast meetmest toetust saanud.
  4. PRIA on tuvastatud asjaolude pinnalt teinud järelduse PCG OÜ ja ProfitOne OÜ ühisest majanduslikust huvist ja majanduslikust seotusest määruse nr 25 § 8 lg 3 tähenduses kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: äriühingud tegelevad samas valdkonnas ühes asukohas, neil on omavahelised tehingud, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub läbi üksteise tegutsemisala; Vallo Loobile ja Avo Loobile kuuluvate ettevõtete vaheline tegevuskulude jagamine algas juba enne toetustaotluse 64002200092 esitamist – tegemist ei ole juhuslike tehingutega, vaid jätkuva ühistegevuse ja tegevuskulude jagamisega; tagatud ei ole erinevate ettevõtete iseseisev majandustegevus (silmas pidades sh erinevate ettevõtete tootmisressursse ning toodangu liikumist); seotud ettevõtete (lisaks ka Trans-Bool OÜ (juhatuse liige ja osanik A. Loob; Tigu OÜ ja Osaühing Plekikoda, mille juhatuse liige ja ainuomanik on V. Loob) majandustegevus toimub samade füüsiliste isikute juhtimisel, samas piirkonnas, samal tegevusalal.
  5. Pooled on erineval seisukohal selles, millistele õigusnormidele tuginedes sisustada äriühingute seotust, mis on praegusel juhul tinginud kaebajalt talle määratud toetuse tagasinõudmise ning osaliselt taotletud toetuse väljamaksmisest keeldumise. 19.
  6. Vastustaja on tuginenud vaidlustatud otsuse tegemisel määruse nr 25 § 8 lg 1 p-dele 1-3 ning p-s 3 viidatud KonkS § 2 lg-le 4 ning kujunenud kohtupraktikat arvesse võttes kohaldanud ka TuMS §-s 8 sätestatut. 19.
  7. Kaebaja arvates on kohaldatav ja määrav nn vähese tähtsusega abi määrus – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 – ning selle art 2 lg-s 2 sätestatud „ühe ettevõtja“ määratlus. Kaebaja peab isikute seotuse üle otsustamisel ebaõigeks tuginemist TuMS §-le
  8. Kaebaja arvates on määruse nr 25 § 8 lg 3, mida kohus tõlgendab koosmõjus TuMS §-ga 8, vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning tuleb seetõttu jätta kohaldamata. 19.
  9. Vastustaja ei ole oma otsuses tuginenud määruse nr 25 § 8 lg-le 4, mis viitab vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatavatele normidele. Kohus ei nõustu kaebaja lähenemisega, et seotud isikute määratlemine määruse nr 25 kontekstis on piiratud vähese tähtsusega abi määruse art 2 lg-s 2 sätestatuga. Nagu märgib põhjendatult ka vastustaja, tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest rangem ja konkreetsem ühe ettevõtte määratlus, kus ettevõtete seosed on kitsamalt organisatsioonilist ja ühinguõiguslikku laadi. Kohus nõustub vastustajaga, et samas on tegemist suurema üldistuse astmega määrusega, mis ei välista konkreetse programmiperioodi ja meetme raames 8
(12)3-24-2173 täiendavate kriteeriumite sätestamist ja kohaldamist, mis aga ei tähenda vastuolu vähese tähtsusega abi määruses sätestatuga. Iga toetusmeetme puhul tuleb silmas pidada ka selle eesmärki, millele vastustaja on viidanud ka vaidlustatud otsuses. Määruses nr 25 käsitletud toetusmeetme puhul on maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse eesmärk luua toetuse abil maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit
  1. Toetuse piirmäära eesmärk on vältida toetuse koondumist omavahel seotud ettevõtjate kätte, tagades õiglase konkurentsiolukorra (määruse nr 25 § 8 lg 3). 19.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et maksimaalse toetuse suuruse arvutamisel määruse nr 25 § 8 lg 3 tähenduses peetakse silmas kas ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, aga ka seda, et kujunenud kohtupraktika järgi on ettevõtjate seotuse hindamisel asjakohane arvesse võtta ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatut. 19.
  3. KonkS § 2 lg 4 kohaselt peetakse valitsevaks mõjuks võimalust ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viivõi kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või ka 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Riigikohus on
  4. märtsi
  5. a otsuses asjas nr 3-18-1287 (p 24) selgitanud, et valitseva mõju all konkurentsiseaduse tähenduses tuleb silmas pidada mõju avaldamise võimalust, mille esinemisel ei ole vaja tõestada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama, kuid mõjutamise võimalus peab olema tõeline. Selleks, et teha kindlaks, kas ettevõte määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb üldjuhul võtta arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda, mistõttu ei saa neid ammendavalt loetleda (viidatud lahendi p 25.5 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). 19.
  6. Kohtupraktikas on põllumajandustoetustega seotud vaidustes korduvalt leitud, et KonkS § 2 lg 4 sisustamisel ja seotud isikute määratlemisel on asjakohane võtta analoogia korras arvesse ka TuMS §-s 8 sätestatud kriteeriumid (vt nt Tartu Halduskohtu
  7. mai
  8. a otsus asjas nr 3-22-2311 p14 ja seal viidatud praktika; Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-191474, p 24). Viidatud kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku eripära, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad.
  9. TuM § 8 lg 1 p 1 kohaselt käsitletakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otsevõi külgjoones sugulasi ning isikud juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Käesoleval juhul on PRIA tuvastanud, et äriühingute (PCG OÜ ja ProfitOne OÜ) ainuosanikud ja ainsad juhatuse liikmed on vennad, kelle puhul näeb vastustaja ühise majandusliku huvi olemasolu vastavalt käesoleva otsuse põhjenduste p-des 15 ja 16 loetletud asjaoludele ja nende pinnalt tehtud järeldustele. 1 https://www.pria.ee/toetused/maapiirkonnas-majandustegevuse-mitmekesistamise-investeeringutoetus2023#s21683 9
(12)3-24-2173 Kohtu hinnangul on ka käesoleva vaidluse lahendamisel, sarnaselt ülal viidatud lahenditega isikute seotust ja omavahelist mõju hinnates asjakohane arvestada nende majanduslikke, organisatsioonilisi ja isikulisi tihedaid seoseid ning tegevust kogumis. Vastasel korral ei teeniks piirmäära kehtestamine meetme eesmärki.
  1. Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud vastustaja poolt tuvastatud asjaolusid, kuid ei nõustu neist tehtud järeldustega. Kohus möönab, et tuvastatud asjaolud üksikuna võttes ei pruugi luua veendumust isikutevahelisest seosest, mida on võimalik käsitada ühtse ettevõttena või valitseva mõju olemasoluna. Kohus on aga samas arvamusel, et isikutevahelisi seoseid käesoleva vaidluse kontekstis tuleb hinnata asjaolusid kogumis arvestades (vt ka Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-2659, p 17.7).
  2. Tegutsemine samas valdkonnas (metallitööd) ega ka samal katastriüksusel või seal asuvas tootmishoones ei viita iseenesest valitsevale mõjule. Kaebajal ettevõtjana on vaieldamatult võimalus valida enda tegevusala ja sellel ka võimalikult optimaalsete kulutustega ning kasumlikult tegutseda. Ka ei välista kehtiv õigus ettevõtjate vastastikust koostööd erinevatel lepingulistel alustel. Küll aga omavad need asjaolud tähendust koosmõjus muude tuvastatud ning eelpool kirjeldatud asjaoludega. Kaebaja lühike selgitus tööprotsesside ja detailide ning toodete liikumise kohta (vastus päringule p-d 2.2 ja 2.5, dtl 67) ei veena, et samas tootmishoones ProfitOne OÜ-ga ja SA2 OÜ-ga toimuv tootmine on eraldatud sel määral, et välistada kaebaja ning ProfitOne OÜ vastastikune mõju ja ühine majanduslik huvi. Tootmisprotsessi kirjeldusest ilmneb, et selle erinevad etapid on üksteisele järgnevad ning tööoperatsiooni eripärast sõltuvalt toimuvad vastavalt erinevas järjestuses ning erinevate detailide liikumine erinevate äriühingute vahel sõltub tööoperatsioonist. Vastupidiselt kaebajale (vt kaebuse p 33.) ei välista kohus, et järjestikuste tööoperatsioonide puhul samade toodete tootmisel on tootmisega tegelevatel äriühingutel ka ühine huvi lõpptulemuse vastu.
  3. Vastustaja on põhjendatult pidanud isiskutevahelise seose hindamisel oluliseks ka A. Loobi ja V. Loobi ühist tegevust kolmandate äriühingute juhtimisel ning nendega kujunenud seoste kaudu. Vastustaja on tuvastanud ka kaebaja ning tema esindaja või esindaja vennaga seotud äriühingute koostöö ning lepingulised suhted sõidukite kasutamisel ning kütuse ostmisel (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 16 alapunktid 8) ja 9)). Kolm Tigu OÜ ja Osaühingu Plekikoda juhatuse liige ja ainuomanik on kaebaja ainus juhatuse liige Vallo Loob, kusjuures Kolm Tigu OÜ kasutab sarnaselt kaebajaga sama tootmishoonet hoonestusõiguse lepingu alusel. Kolm Tigu OÜ ja Osaühingu Plekikoda on aga äriühinguteks, kellega kaebaja sarnaselt ProfitOne OÜ-ga sõidukite kulu jagab.Veendumust tihedatest omavahelistest seostest kinnitab ka asjaolu, et V. Loob töötab omakorda tootmishoone omanikuks olevas Metallboss OÜ-s, kellega jagatakse sõidukite kulu ning kelle vahendusel ostetakse sõidukitele kütust. Kaebaja argumendid sõidukite ja nende kasutamise kulude jagamise kliimasõbralikkuse ja majandusliku otstarbekuse kohta on iseenesesest asjakohased, kuid kohus nõustub vastustajaga, et omanike ringi kaudu seotud äriühingute tegevuse läbipõimumine viitab ühisele majanduslikule eesmärgile.
  4. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu poleks võimalik, et vennad erinevate äriühingute ainsate juhatuse liikmetena ei võiks omada ühist majanduslikku huvi, sh soovi parandada ettevõtete majandusseisu toetuse abil. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega nagu ei saaks äriühingute vastustaja poolt tuvastatud läbipõimunud tegevus omada vastastikust mõju üksteise hinnapoliitikale, tootmis- ja turustustegevustele, müügieesmärkidele, müügikulule, rahavoogudele, laoseisule või turustamisele (kaebuse p 34). 10
(12)3-24-2173
  1. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud KonkS § 2 lg 4 kohaldamisel alusetult arvestamata, et seadusandja on rõhutanud olulisuse kriteeriumit nii valitseva mõju kui ka teise ettevõtja vara kasutamise või käsutamise võimaluse hindamisel. Kuigi vastustaja selliseid selgesõnalisi järeldusi tõepoolest välja ei too, näitab vastustaja lõppjäreldus, et seoseid kogumis hinnates on ta pidanud äriühingute vahelist mõju oluliseks. Vastsutaja ei ole otsustamisel silmas pidanud, et A. Loobil oleks valitsev mõju teise füüsilise isiku (V. Loob) üle (nagu leiab kaebaja kaebuse p-s 27), vaid et isikutevahelised seosed mõjutavad äriühingute toimimist.
  2. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult jõudnud järeldusele kaebaja ning ProfitOne OÜ ühise majandusliku huvi osas ning tuvastatud asjaolude pinnalt saab neid toetuse taotlemise kontekstis käsitada ühtse ettevõttena, kelle puhul kohaldub määruse nr 25 § 8 lg-s 3 sätestatud toetuslagi, mis oleks praegusel juhul ületatud. Vaidlustatud otsuses (lk 4, kuues lõik; dtl 37) on vastustaja selgitanud, et toetustaotluse 64002200092 esitamise ajaks oli kaebajale koos temaga seotud ettevõttega määratud toetust juba 186 706,06 eurot, mistõttu oleks vaba toetuse jääk 13 293,40 eurot (200 000 – 186 706,60 eurot). Seega saaks toetuseks määratav summa olla väiksem kui määruse nr 25 § 8 lg-s 1 sätestatud piirmäär, mille kohaselt antakse toetust vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
  3. Kohtu hinnangul on vastustaja asjaolusid, millel põhineb tema järeldus isikute seotusest läbi valitseva mõju, piisava põhjalikkusega välja selgitanud ning neid ka tõendanud. Kohus ei nõustu seega kaebaja etteheitega asjaolude välja selgitamata jätmisest ja ebapiisava ning eksliku teabe põhjal otsustamisest.
  4. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega tema vastuväidete arvestamata jätmisest. Seejuures on vastustaja taganud kaebajale võimaluse selgitada enda arvamust haldusmentluses tuvastatud asjaolude kohta ning esitada vastuväiteid vastustaja õiguslikele argumentidele ning tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldustele. Vastustaja on esmalt teinud kaebajale
  5. oktoobri
  6. a kirjaga nr nr 13-30.3/23/1550-1 järelepärimise, milles märkis, et toetustaotluse läbivaatamisel ja nõuetele vastavuse hindamisel on ilmnenud puudused, vastuolulised andmed või vajadus lisainformatsiooniks (dtl 65-66). Vastustaja on andnud taotlejale võimaluse täpsustada taotluses märgitud töötajate arvu ning palunud selgitada kaebaja koostööd teiste ettevõtetega (sh investeeringu asukohas tegutsevatega), investeeringu kasutamist teise ettevõtte poolt, kaebaja ja tema venna isikutevahelisi ning ettevõtlussuhteid. Kaebajal tuli esitada asendiplaan ja tehnoloogiline skeem, kus on näha millist hoone osa kasutavad investeeringu asukohas tegutsevad ettevõtted ning kas ja kuidas liigub hoones toodang, kui pakutakse detailide eel ja järelpuhastust; ettevõtte kõigi pangakontode filtreerimata väljavõtted 01.01.2022- 31.12.2022, pearaamat
  7. majandusaasta kohta ning
  8. majandusaasta müügiarved. Projekti senise majandustegevusega teenitud omavahenditega finantseerimise tõendamiseks tuli esitada ka pangakonto andmed ajavahemiku 04.09.2023- 05.10.2023 kohta. Kaebaja on päringus küsitule vastanud ja nõutud dokumendid esitanud (dtl 67). Enne vaidlustatud otsuse andmist on vastustaja teavitanud taotlejat kavandatavast otsusest, andes võimaluse ja tähtaja arvamuse ning vastuväidete esitamiseks (dtl 60-63). Vastustaja on seega taganud haldusmentluses põhjalikult kaebaja ärakuulamise HMS § 40 tähenduses ning kaebaja on saanud oma seisukohti esitada täiendavalt veel vaidemenetluses. 11
(12)3-24-2173
  1. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustaja on kohaldanud õigesti otsustamisel aluseks võetud õigusnorme, tõlgendades neid kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga, ning ei esine vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks. Rahuldamata jääb ka kaebaja nõue toetustaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks, kuna pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6).
  2. Kaebus jääb eeltoodut arvestades tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.