← Eesti

5-25-7/29

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-7 18. detsember 2025 Eesistuja V

) § 35 lg 1 p 9 kohaselt õigus ja kohustus piirata vaatlejate juurdepääsu nendele aruteludele, kus arutatakse hääletamissedelite turvaelementidega seostuvat ja langetatakse seda puudutavaid otsuseid. Ka Riigikohus on öelnud, et valimiskomisjonil on kohustus kaitsta teavet, mis juhul, kui see saab teatavaks kõrvalistele isikutele, võib ohustada valimissüsteemi korrapärast toimimist ja turvalisust. Turvaelementide eesmärk on välistada võimalus, et sedeleid võltsitakse. Kui sedeli kujundus, värvilahendus ja turvaelementide kirjeldus muutub enne valimisi avalikult kättesaadavaks, tekib reaalne oht, et kolmandad isikud võivad valmistada sedeleid, mida on keeruline visuaalselt ametlikest sedelitest eristada. See võimalus seaks ohtu valimiste usaldusväärsuse, salajasuse ja ka valimistulemuste kehtivuse. Asjaolu, et valijad ei tea hääletamissedelite turvaelemente, ei takista neil kõrgemat riigivõimu teostada.

  1. Kuna VVK töövormiks on koosolek, ei ole võimalik juurdepääsupiiranguga teavet arutada väljaspool koosolekut. Koosolekul füüsiline kohalolek ei tähenda, et isikul on õigus vaadelda juurdepääsupiiranguga teabe arutelu. Kaebajad teadsid enne koosolekut, et kõnealuse päevakorrapunkti arutelu on kinnine. See oli nähtav nii valimised.ee veebilehelt kui ka
  2. juunil
  3. a saadetud e-kirjas, kus teavitati, et koosoleku avalik osa toimub kohapeal, kuid
  4. päevakorrapunkti arutelu vaatlemine ei ole võimalik. Vaatlejatel oli õigus pärast kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti arutelu koosoleku vaatlemist jätkata. K. Kartanase kaebus (koosoleku salvestamise keelu õigusvastasus)
  5. Kaebaja palub Riigikohtul tühistada VVK
  6. juuni
  7. a otsus, millega tal keelati koosolekut salvestada. Samuti palub kaebaja kohustada VVK-d avalikustama
  8. juuni
  9. a istungi salvestise.
  10. Tulenevalt vaatleja ülesandest tagada valimisprotsesside läbipaistvus peab vaatlejal olema võimalik jäädvustada valimiste korraldajate toiminguid. Kaebaja teavitas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 11 lähtuvalt koosoleku salvestamise kavatsusest. Keelu õigusliku alusena ei ole käsitatav Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 56, kuivõrd kaebaja ei kavatsenud salvestamise teel hääletamistulemusi avaldada. Koosoleku salvestamine ei oleks riivanud kellegi õigusi, kuna VVK istung on avalik ja seda salvestas ka VVK ise. Vaatlejate salvestamisõiguse regulatsioon on selgusetu ning põhjustab konflikte, kuivõrd ühelt poolt soovivad vaatlejad tõendada valimisprotsesside usaldusväärsust ning teisalt piirab VVK salvestamist. VVK vastus kaebusele (koosoleku salvestamise keelu õigusvastasus)
  11. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Keeld koosolekut salvestada oli seotud andmekaitsenõuetega ega rikkunud kaebaja vaatlejaõigust. Vaatlejal ei ole seadusest tulenevat õigust VVK koosolekut jäädvustada ega selle läbiviimisse sekkuda. Vaatleja ülesandeks on valimistoiminguid, sh koosolekut, sõltumatult jälgida ning see oli kaebajale tagatud. Kaebajal oli hiljem võimalik saada koosolekuga seotud infot avalikustatavast protokollist.
  12. VVK liikmed ei olnud koosoleku salvestamisega nõus. IKS § 11 ei anna igaühele õigust mis tahes avalikku sündmust omal äranägemisel salvestada. VVK koosolek ei ole meelelahutuslik ega üldsusele suunatud avalik üritus, mille salvestamiseks piisab sellest, kui täidetakse teavitamiskohustust. 3

(9)5-25-7 Tegemist on töövormiga. Koosolekul tuleb tagada osalejate töörahu ja järgida andmekaitsenõudeid. VVK töö avalikustamiseks koosoleku protokoll avaldatakse. VVK salvestab enda koosolekuid selleks, et koostatav protokoll oleks täpne. Pärast protokolli allkirjastamist salvestis kustutatakse. Seetõttu VVK koosoleku salvestist ei avalikustata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  1. Riigikohus palus menetlusosalistel oma arvamuses selgitada, kas põhiseadusega on kooskõlas kehtivad õigustloovad aktid (eeskätt RKVS) osas, milles need võimaldavad või ei võimalda kuulutada VVK koosolekut osaliselt või täielikult kinniseks ja keelata vaatlejatel neid salvestada.
  2. Riigikogu hinnangul ei ole põhiseadusvastane see, et RKVS,

ja haldusmenetluse seadus (HMS) koostoimes võimaldavad VVK-l kuulutada koosoleku teatud päevakorrapunktide arutelu kinniseks. VVK koosolekute avalikkuse piirangul on õiguslik alus ja see on proportsionaalne. 15. VVK koosolekute avalikkuse nõue tagab valimiste läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli. Vaatamata sellele ei ole avalikkuse piirangud välistatud üksikjuhtudel, kus on kaalul avalikud huvid, eelkõige valimiste usaldusväärsus ja turvalisus. Hääletamissedeli turvaelemente kui turvakriitilist teavet sisaldavat VVK otsuse eelnõu ei saa arutada avalikul istungil, sest selle avalikustamine võib kahjustada valimiste usaldusväärsust ja turvalisust. Piirangu eesmärk kaalub üles avalikkuse põhimõtte. RKVS § 12 lg-t 3 tuleb tõlgendada koostoimes

§ 35lg 1 p-ga 9 ja HMS § 7 lg-ga 3.

Vaatamata sellele võiks õigusselguse huvides reguleerida VVK koosolekute kinniseks kuulutamise võimaluse RKVS-is.

  1. Asjaolu, et RKVS § 12 lg 3 kohaselt on VVK koosolekud avalikud, ei tähenda õigust neid helivõi videosalvestada. VVK koosolekute salvestamisel töödeldakse isikuandmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  2. aprilli
  3. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 6 lg 1 näeb ette, et isikute hääle või kujutise jäädvustamiseks on tarvis õiguslikku alust. VVK koosoleku vaatlejat tuleb käsitada igaühena, kellel ei ole eristaatust, mis annaks õiguse talletada koosolekut omal äranägemisel. Koosoleku salvestamise keeld aitab vältida koosoleku häirimist ja salvestiste väärkasutamist, samuti tagab see isikuandmete kaitse. Ka VVK koosoleku salvestamise keeld on seaduslik ja proportsionaalne ega riku PS § 44 lg-s 1 ega §-s 10 tagatud õigusi.
  4. VVK leiab, et kehtiv kord on põhiseadusega kooskõlas. Vaidlusalusel juhul täitis VVK KOVVS § 43 lg-st 1 tulenevat kohustust kehtestada hääletamissedeli vorm. Selle ülesande täitmise raames saavad VVK-le teatavaks hääletamissedeli turvaelemendid. Sarnaselt teabega käibel oleva raha või isikut tõendavate dokumentide turvaelementide kohta ei ole ka informatsioon hääletamissedeli autentsust tuvastada võimaldavate abinõude kohta vabalt kättesaadav. VVK-l ei ole samal ajal võimalik pidada koosolekul sisukat arutelu hääletamissedeli oluliste elementide üle ning kaitsta seda teavet koosoleku vaatlejate eest.
  5. VVK koosolekute avalikkuse piiramist õigustab vajadus tagada riigi julgeolek ja kaitsta valimiste usaldusväärsust. Kui inimesed saaksid teada, et hääletussedeli turvaelemente puudutav teave on avalik, vähendaks see valimiste usaldusväärsust, mitte vastupidi. Hääletamissedeli vormi kehtestamisest saab avalikkus teavet VVK koosoleku protokollist. Siiski tuleb möönda, et VVK koosoleku kinniseks kuulutamise alused võiksid olla sätestatud RKVS-s. See looks avalikkuse esindajatele (sh vaatlejatele) selgema arusaama VVK koosoleku avalikkuse piirangutest ning aitaks vaidlusi vältida. 4

(9)5-25-7
  1. Kuivõrd VVK koosoleku salvestamisel töödeldakse isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, saab see toimuda andmesubjekti nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. Valimisseadused VVK koosoleku salvestamise õigust ette ei näe. Riigikohtu praktika kohaselt võib haldusmenetluses siiski isik ilma teist isikut teavitamata salvestada isiklikuks kasutamiseks ning enda õiguste kaitseks vestlusi ning telefonikõnesid, milles ta ise osaleb (RKHKo 06.06.2019, 3-17-842/44). Kuna vaatlejad koosolekul aktiivselt ei osale, ei salvestaks nad iseenda vestlust, mistõttu on neil salvestamiseks vaja luba. VVK liikmed
  2. juuni
  3. a koosoleku salvestamisega nõus ei olnud. Olenemata sellest on vaatlejatel võimalik talletada koosolek, tehes märkmeid, mida saab võrrelda protokollis kajastatuga.
  4. Oluline on ka see, et koosolekuruumis viibijate materjalid, märkmed ja arvutikuvari pilt võib jääda salvestisele ning saada seetõttu avalikuks. Komisjoni liikmed võivad seeläbi muutuda avaliku kriitika, väleväidete ning isiklike rünnakute sihtmärgiks. On oht, et koosolekute salvestamine võib pärssida komisjoni liikmete vaba arutelu ja seisukohtade väljendamist. Lisaks võimaldavad tehnilised vahendid salvestist töödelda ja avalikustada viisil, mis ei kajasta VVK tööd tegelikkusele vastaval viisil. Salvestamise kontekstis tagatakse koosoleku avalikkus avaldatava protokolli kaudu. Salvestamisõiguse jaatamine seaduses sätestatud õigusliku aluseta oleks ülemäärane ja vastuolus isikuandmete kaitse nõuetega. Siiski võiksid õigusaktid olla selles küsimuses täpsemad ja selgemad.
  5. Õiguskantsler on seisukohal, et hääletamissedeli teksti värvi ja turvaelemente puudutavale teabele juurdepääsu piiramise eesmärk on vältida valimispettusi. Seeläbi suurendatakse valimiste usaldusväärsust. Samuti kaitstakse sellega valimiste ühetaolisuse põhimõttest tulenevat põhiõigust ehk seda, et iga valija saab anda vaid ühe hääle. Kui kõnealuse teabe (s.o teabe hääletussedeli värvi ja turvaelementide kohta) avaldamine tõepoolest võimaldab eelnimetatud valimispõhiõigust tõsiselt riivata ning valimispettuste ohtu ei ole piisavalt maandatud muude meetmetega, on põhiseadusega vastuolus selliste normide puudumine RKVS-is, mis võimaldavad piirata teabele juurdepääsu ja kuulutada sellega seoses VVK koosolek kinniseks. Vastuolu on PS § 156 lg-ga 1 koostoimes PS § 13 lg-s 1 sätestatud üldise kaitsepõhiõigusega.
  6. Esinduskogu valimisi reguleerivaid seadusi ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust saab PS § 104 lg 2 p-de 2, 4 ja 6 kohaselt muuta vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kõnealusele teabele juurdepääsu piiramise õiguslik alus ehk

§ 35lg 1 p 9 on aga lihtseadus.

Seda olenemata asjaolust, et eelnõu poolt, millega

§ 35lg 1 p 9 kehtestati, hääletas 76 Riigikogu liiget.

On küsitav, kas PS § 104 lg-s 2 sätestatud menetlusnõuet saab lugeda täidetuks pelgalt sellega, et ükskõik millise pealkirjaga seaduse poolt hääletab Riigikogu koosseisu häälteenamus. Hääletamisel peaksid Riigikogu liikmed teadvustama, et nad hääletavad PS § 104 lg 2 loetelus toodud seaduste reguleerimisalas olevate ehk riigi põhikorra seisukohast olulisimate riigielu küsimuste üle. PS § 104 lg 2 kohaldamisalas olevate küsimuste reguleerimiseks ei piisa üksnes sellest, et vastav muudatus tehakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastu võetud seaduses. 23. Valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamine on väga oluline. Valimistega seotud teabele ei saa põhiseaduspäraselt juurdepääsu piirata mistahes üldise sätte alusel, mis kohustab tunnistama turvameetmetega seotud teabe asutusesiseseks kasutamiseks. See, kas ja milline valimiste korraldamisega seotud õigusakt või selle eelnõu on juurdepääsupiiranguga, on valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse ning ka valimispõhiõiguste kasutamise seisukohalt oluline küsimus. Seega tuleb reguleerida sellega seostuv ammendavalt valimisseadustes, täpsemalt RKVS-is, kuivõrd selles seaduses on sätestatud VVK tegevust reguleerivad normid. Õiguslünka RKVS-is kui PS § 104 lg-s 2 nimetatud seaduses saab täita lihtseaduse abil vaid tingimusel, et seda tehakse põhiõiguste kaitseks. 5

(9)5-25-7
  1. VVK koosoleku salvestamise keeld riivab PS § 19 lg-s 1 sätestatud üldist vabaduspõhiõigust. Põhiõiguste piiramiseks peab olema õiguslik alus. Kui seadus ei näe ette võimalust VVK koosoleku salvestamist keelata, peab see järelikult olema lubatud. Vaatlejad täidavad valimiste läbipaistvuse ja õiguspärasuse tagajatena erilist rolli. Keeld salvestada VVK koosolekuid on valimiste korraldamise seisukohalt sedavõrd oluline küsimus, et see peab olema reguleeritud RKVS-is ja seda ei saa põhiseaduspäraselt lahendada isikuandmete töötlemise üldreeglitega. Keeld VVK koosolekut salvestada ei ole iseenesest põhiseadusvastane. Riigikogul tuleb otsustada, kas kehtestada salvestamise keeld, kaaludes mh koosolekul osalejate vajadust kaitsta enda isikuandmeid ning eesmärke, mille täitmiseks võib salvestamine olla vajalik. Mõistlik oleks regulatsioon, mille kohaselt tuleb koosoleku salvestamine korraldada VVK-l endal.
  2. Justiits- ja digiministri hinnangul tuleb kaebused jätta rahuldamata. VVK-l on võimalik asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsu piirata. Selleks on olemas õiguslik alus. VVK koosoleku vaatlejaid tuleb käsitada igaühena avaliku teabe seaduse tähenduses. Seega ei ole neil eristaatust, mis annaks õiguse nõuda juurdepääsu asutusesisesele teabele.
  3. Kuigi RKVS § 12 ei näe otsesõnu ette võimalust kuulutada VVK koosolek osaliselt või täielikult kinniseks, tuleneb VVK-le PS § 44 lg-st 2 õigus ja kohustus mitte väljastada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet.
  4. juuni
  5. a koosoleku
  6. päevakorrapunkti raames arutatud hääletussedelite värvi ja turvaelementide kirjeldust saab kahtlemata käsitada asutusesisese teabena, kuivõrd selle teabe avalikustamine ohustaks valimiste turvalisust. Pole põhjust kahelda, et VVK oleks jätnud juurdepääsu piiramise vajaduse nõuetekohaselt hindamata. Ka kaebajad ei ole osutanud, et juurdepääsupiirangu seadmine oleks ülemäärane.
  7. Lisaks tuleneb VVK koosoleku osaliselt või täielikult kinniseks kuulutamise õigus kohustusest korraldada valimisi põhiseaduses sätestatud valimispõhimõtteid järgides. Seejuures peavad valimised olema turvalised ehk valimiste korraldajal tuleb rakendada meetmeid, mis tagaks valimiste seadusliku korraldamise ja välistaks võimalikud valimispettused. Koosoleku kinniseks kuulutamise võimalus tuleneb ka HMS-ist. ÜLDKOGU SEISUKOHT
  8. Üldkogu analüüsib esmalt, kas kaebajate eemaldamine VVK
  9. juuni
  10. a koosolekult oli õiguspärane (I). Seejärel antakse hinnang VVK keelule koosolekut salvestada (II). Lõpetuseks osutab üldkogu kahele VVK töökorraldust puudutavale teemale, mis vajavad seadusandja tähelepanu ja täiendavat läbimõtlemist (III). I
  11. VVK kuulutas
  12. juuni
  13. a koosoleku osaliselt kinniseks, tuginedes

§ 35

lg 1 p-le 9, s.o arvestades, et koosolekul tuleb arutamisele dokument, milles sisalduvale teabele on viidatud sätte alusel kehtestatud enne koosoleku toimumist juurdepääsupiirang. Puudub vaidlus selle üle, et otsus tunnistada kõnealune teave (hääletamissedeli teksti värv ja turvaelemendid) asutusesiseseks kasutamiseks oli õiguspärane. Praegusel juhul on keskne küsimus, kas õiguspärane oli VVK otsus kuulutada VVK koosolek kinniseks ja eemaldada kaebajad seetõttu koosolekult, et kaitsta juurdepääsupiiranguga teavet. 30. Valimiskomisjonide töö avalikkuse põhimõte sisaldub Eesti õiguskorras juba alates 1992. aastast (vt Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse (RT 1992, 13, 201) § 18 teine lause). Kehtiva RKVS § 12 lg 3 kohaselt on VVK koosolek avalik ja see protokollitakse. 6

(9)5-25-7
  1. VVK koosoleku päevakorrapunkti arutelu kinniseks kuulutamine ning seetõttu kaebajate koosolekult eemaldamine kaldub kõrvale RKVS § 12 lg-st 3 tulenevast VVK kohustusest pidada koosolekuid avalikult. VVK ülesanne on tagada, et rahva tahe väljenduks valimistel seaduslikult ehk avalikku võimu kandvate esinduskogude koosseisud kujuneksid korrakohaselt ja läbipaistvalt. VVK koosolekute avalikkuse nõue täidab seetõttu demokraatlikus riigikorras kaalukat eesmärki (vt ka RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 25). Avalikkus suurendab valijate usaldust valimistulemuste õigsuse vastu ja selle vastu, et valimiste korraldamisel on järgitud PS § 156 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1 nimetatud valimispõhimõtteid, sh vabade valimiste põhimõtet. Viimati nimetatu nõuab mh, et nii hääletajad kui ka kandidaadid oleksid piisavalt informeeritud valimiste korraldusest (vrd viidatud 5-25-3/5, p 19). Samuti pärsib avalikkus valimistulemuste moonutamist pettuse teel.
  2. VVK otsus kuulutada koosoleku päevakorrapunkti arutelu kinniseks riivab ka kaebajate kui vaatlejate seadusest tulenevat õigust VVK tegevust ja toiminguid jälgida (KOVVS § 234, vt RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Eestis võib kehtiva seaduse järgi olla vaatleja igaüks (vt KOVVS § 234 lg 1). Vaatlejatel kui avalikkuse esindajatel on oluline roll selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud (vt RKPJKo 13.11.2025, 5-25-65/2, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
  3. PS § 104 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi saab Riigikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse valimise seadust vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Üldkogu on seisukohal, et valimiskomisjonide töö avalikkuse põhimõte, sh erandid sellest, on riigi põhikorra seisukohalt oluline küsimus, mis kuulub olemuslikult PS § 104 lg 2 p-des 2 ja 4 nimetatud seaduste reguleerimisvaldkonda (vt ka RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15, p 46).
  4. RKVS ega KOVVS kui konstitutsioonilised seadused ei näe ette erandit VVK koosoleku avalikkusest, st võimalust kuulutada VVK koosolek osaliselt või täielikult kinniseks ning seetõttu vaatlejad koosolekult eemaldada.
  5. VVK kaldus RKVS § 12 lg-s 3 sätestatud koosoleku avalikkusest kõrvale, tuginedes

§ 35lg 1 p-le 9.

Viimati nimetatud norm kehtestati riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2007, 68, 420) §-ga

  1. Kõnealuse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget (vt Riigikogu XI koosseisu
  2. detsembri
  3. a stenogramm, päevakorrapunkt 1). 36.

§ 35

lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks. Selline otsus on haldusakt (vt nt RKHKo 18.04.2022, 3-20-1265/25, p 24 ja seal viidatud praktika). Teabe asutusesiseseks tunnistamine muudab vastavat teavet sisaldava dokumendi avalik-õiguslikku seisundit. Pärast seda peavad kõik inimesed, kes selle dokumendiga kokku puutuvad, arvestama seadustes sätestatud piirangute ja kohustustega (vt nt

§ 12

lg 41, § 23 lg 1 p 1, § 541; avaliku teenistuse seadus (ATS) § 55; vrd ka RKHKm 07.05.2003, 3-3-1-31-03, p 16). Lisaks eelmainitule kaasneb teabe asutusesiseseks tunnistamisega teabevaldaja kohustus kaitsta teavet soovimatu avalikuks tuleku eest (

§ 43lg 1 p 3 ning HMS § 7 lg 3).

37. Üldkogu on seisukohal, et sõltumata sellest, millise häälteenamusega on

§ 35

lg 1 p 9 kehtestatud (vt eespool otsuse p 35), ei loo see üksi ega koostoimes eelnevalt nimetatud

-i, ATS-i ja HMS-i normidega õiguslikku alust, et kuulutada VVK koosolek kinniseks. 38.

§ 35

lg 1 p 9 ei ole kehtestatud selleks, et RKVS § 12 lg-s 3 sätestatut täiendada ega sellest erandlikult kõrvale kalduda (vrd RKPJKo 27.02.2015, 3-4-1-54-14, p 51).

ei reguleeri VVK koosoleku avalikkust, vaid seda, millist teavet sisaldav dokument tuleb tunnistada asutusesiseseks 7

(9)5-25-7 kasutamiseks.

§ 35

lg 1 p-st 9 ei tulene VVK-le õigust kohaldada mis tahes meetmeid, et kaitsta avalikuks tuleku eest asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, mida VVK peab koosolekul arutama, et täita talle seadusest tulenevaid ülesandeid (

§ 43lg 1 p 3 ning praegusel juhul KOVVS § 43 lg 1).

VVK-l ei ole RKVS § 12 lg-st 3 tuleneva ühemõttelise keelu tõttu võimalik tunnistada koosolekut kinniseks, et kaitsta juurdepääsupiiranguga teavet soovimatu avalikustamise eest. Kehtiv õigus kohustab VVK-d leidma lahenduse, kuidas pidada koosolekut avalikult ka juhul, kui selle nõudega põrkub vastassuunaline avalik huvi, mis tingib VVK kohustuse kaitsta koosolekul arutatavat teavet soovimatu avalikuks tuleku eest.

  1. Eeltoodule tuginedes leiab üldkogu, et VVK otsus kuulutada
  2. juuni
  3. a koosoleku
  4. päevakorrapunkti arutelu kinniseks ja seetõttu kaebajate koosolekult eemaldamine oli õigusvastane. II
  5. VVK keelas kaebajal
  6. juuni
  7. a koosolekut salvestada (vt eespool p 2). Kaebaja vaidlustab keelu, tuginedes IKS §-le 11 (vt eespool p 10). Üldkogu sellise käsitlusega ei nõustu.
  8. IKS § 11 näeb ette õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks avalikus kohas. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Üldkogu on seisukohal, et VVK tööruumid, kuhu igaühel ei ole piiramatut juurdepääsu, ei ole selle sätte mõttes avalik koht. Samuti ei ole VVK koosolek avalik kogunemine (koosolek või üritus) KorS § 58 mõttes.
  9. VVK-l on õigus töödelda koosolekul osalejate isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks IKÜM art 6 lg 1 punkti e alusel (vt ka IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3). Avaliku koosoleku salvestamine riivab kohalviibijate (sh VVK liikmete) õigust isikuandmete kaitsele, mis hõlmab isiku tuvastatavuse korral mh näiteks tema välimust, suulist kõnet, esitatavaid hinnanguid ja seisukohti, võimalik, et ka salvestisele jäänud telefoni- või arvutiekraanil kuvatud teavet jms. VVK-l on õigus salvestada koosolekut ja töödelda selle käigus koosolekul osalejate isikuandmeid ulatuses, viisil ja määral, mis on vajalik, et täita RKVS § 12 lg-s 3 sätestatud protokollimise kohustust (vt ka RKPJKo 03.10.2025, 5-25-48/2). Kui VVK viib avaliku ülesande täitmise raames läbi avalikku koosolekut, peab ta IKÜM art 5 lg-st 2 ja art-st 24 tulenevalt tagama, et mitte vaid ta ise, vaid ka teised kohalviibijad järgiks isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh seaduslikkus, eesmärgipärasus ja minimaalsus (IKÜM art 5 lg 1 p-d a, b ja c). Nende normide koostoimest tulenevalt on VVK-l olukorra asjaolusid arvestades õigus keelata teistel koosolekul kohalviibijatel, sh vaatlejatel koosolekut salvestada (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-306/21 – Koalitsia „Demokratichna Bulgaria – Obedinenie", p-d 57 ja 58).
  10. Salvestamise keeld ei riiva vaatleja seadusest tulenevat õigust VVK koosolekut jälgida (KOVVS § 234), kuid piirab vaatleja võimalust tõendada väidetavaid rikkumisi koosolekul (vt ka RKPJKo 24.10.2025, 5-25-54/2, p 13). Samas oht, et VVK avalikust koosolekust tehtud salvestist võidakse kasutada edaspidi piiramatult massi- või sotsiaalmeedias, sh väljendatut kontekstist välja rebides või moonutades, riivab koosolekul osalejate õigust isikuandmete kaitsele intensiivselt. Seetõttu, arvestades eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid koostoimes andmesubjektide õiguste riivega, oli keeld salvestada VVK
  11. juuni
  12. a koosolekut ja seeläbi kaebaja kui vaatleja seadusest tuleneva õiguse riive õiguspärane.
  13. Kaebaja taotleb, et Riigikohus kohustaks VVK-d avalikustama
  14. juuni
  15. a istungi salvestist. Üldkogu leiab, et VVK-l puudub seadusest tulenev kohustus koosoleku salvestist avalikustada (vt menetlusosalisele juurdepääsu andmise kohta ka viidatud 5-25-48/2, p-d 12 ja 13). Selle asemel 8

(9)5-25-7 teeb VVK koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavaks, täites enda kohustust koosolekut protokollida ning see avalikustada (RKVS § 12 lg-d 3 ja 4).
  1. Eeltoodust tulenevalt oli VVK otsus keelata kaebajal
  2. juuni
  3. a koosolekut salvestada õiguspärane. Vastavas osas jätab üldkogu K. Kartanase kaebuse PSJKS § 46 lg 1 p-le 2 tuginedes rahuldamata. III
  4. RKVS § 12 lg 3 kohustab VVK-d alati lähtuma koosoleku avalikkusest. Selline lähenemine ei võta arvesse, et võib esineda vastassuunaline kaalukas huvi, mis räägib koosoleku osalise või tervikuna kinniseks kuulutamise kasuks. Samuti ei ole kehtiva seaduse järgi tähtsust küsimusel, kas ja kuivõrd üldse saab pidada avalikul koosolekul sisulist arutelu juurdepääsupiiranguga teavet sisaldava päevakorrapunkti üle. Üldkogu hinnangul vajab teema seadusandja tähelepanu, et leida põhiseaduspärane lahendus võimalikule konfliktile, mis võib VVK töö käigus vastandlike õiguste ja huvide vahel ilmneda.
  5. Õigusselguse huvides oleks seadusandjal mõistlik kehtestada ka täpsem regulatsioon, kas, kellel ja millistel tingimustel on lubatud VVK koosolekut salvestada või otse üle kanda. Seejuures tuleb leida kohane tasakaal ühelt poolt isikuandmete kaitse ja vaba sisulise mõtete vahetuse ning teisalt vaatlejate õiguste ja avalikkuse huvi vahel. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.