← Eesti

3-25-4090/4

Obsah (5)§ 121§ 133§ 165§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4090 Määruse kuupäev 26. november 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise ka

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas
  2. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks talle
  3. a augusti väljasõidu jaoks ostetud bussipiletite maksumuse 15 eurot. Mitte kuskil ei ole märgitud, et kaebajat ei tohi avavanglast ajutiselt koju lasta. Kaebajale ei ole karistusena määratud koju mineku või lühiajalise kokkusaamise keeldu. Lisaks soovib kaebaja moraalse kahju eest kompensatsiooni 1000 eurot.
  4. Tartu Vangla jättis
  5. oktoobri
  6. a otsusega nr 1-9/2-25/420-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 2.
  7. Kaebajale anti
  8. augusti
  9. a käskkirja nr 6-1/2-25/439 alusel luba lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikus
  10. august kuni
  11. august 2025 eesmärgiga veeta aega perega. Eelnimetatud käskkiri tunnistati
  12. augusti
  13. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks kaebaja toime pandud õigusrikkumistest tulenevalt. Kaebaja suhtes oli
  14. augusti
  15. a seisuga alustatud lühiajalise vahega kaks distsiplinaarmenetlust ning vangla ei pidanud kaebaja lubamist lühiajalisele väljasõidule enam põhjendatuks. Vanglal puudus kindlustunne kaebaja õiguskuulekuses. Samuti peatas vangla
  16. augusti
  17. a käskkirja nr 6-1/2-25/451 3-25-4090 alusel ajutiselt kaebaja soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks olevate haldusaktide kehtivuse ning piiras ka muid kaebaja vanglaväliseid liikumisi. Eelnimetatud käskkirjad on õiguspärased. Pärast esimese rikkumise toimepanemist (liikumiseeskirjade vastu eksimine, s.o kaebaja liikus töölt lubatud sihtkohta varem) ei kohaldatud kaebaja suhtes vanglavälise liikumise piiranguid. Soodustuse korras väljaspool vanglat liikumiste aluseks olevate haldusaktide kehtivus peatati pärast kaebaja teist rikkumist. Tartu Vangla
  18. augusti
  19. a ettekandest nr 2-25-2389 nähtub, et pärast töölt naasmist avastati läbiotsimise käigus kaebaja ülahuule alt kaks mokatubaka patja. Tartu Vangla
  20. augusti
  21. a käskkirja nr 62/2-25/148 kohaselt oli kaebajal keelatud väljaspool vanglat töötamisel ja liikumisel omada tubakatooteid, v.a oma isiklikke, vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti on Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.1 kohaselt väljaspool vangla territooriumi töötavatel kinnipeetavatel keelatud töölt vanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud kaasas tööle minnes. Kaebajale anti võimalus Tartu Vangla
  22. augusti
  23. a käskkirjade nr 6-1/2-25/452 ja 6-1/2-25/451 osas esitada oma arvamus ja vastuväiteid, kaebajal vastuväiteid ei olnud. Käskkirjade andmisel ei rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. 2.
  24. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlused lõppesid talle distsiplinaarkaristusena kahe noomituse määramisega. Vangla paigutas
  25. augusti
  26. a käskkirja nr 6-1/2-25/488 alusel kaebaja ajutiselt Tartu Vangla kinnisesse vangla eluosakonda kuni lõpliku Viru Vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemiseni. Edasi paigutati kaebaja
  27. septembri
  28. a käskkirja nr 6-1/2-25/492 alusel
  29. septembril 2025 ümber Viru Vanglasse. 2.
  30. Kodukülastuse ärajäämine võib tekitada küll pahameelt, kuid puudub õigusvastane tegevus, mida vanglale ette heita. Kaebajale on jätkuvalt tagatud suhtlusvõimalused lähedastega teiste kanalite kaudu. Kodukülastuseks vajaminevad bussipiletid saatis kaebajale tema õde. Vanglale ei ole täpselt teada, kes bussipiletid ostis või nende eest tasus, kuid kaebaja ei saanud bussipileteid osta. Seega ei saanud kaebaja varalises sfääris muutust toimuda ning talle ei ole saanud varalist kahju tekkida.
  31. Kaebaja esitas
  32. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kokku summas 15 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Vangla rikkus kaebaja eraelulist suhtlust, keelates kaebajal oma perega aega veeta. Vangla peab hüvitama kaebajale bussipiletite raha, kuna kaebaja on kulutuse kandnud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
  33. Tartu Vangla esitas
  34. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda

§ 133lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 15 eurot ning seega ei ületa varalise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Kuigi kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses nõutava mittevaralise kahju hüvitise summat määratlenud ja nõuab kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, siis on ta kohtueelses menetluses 2 3-25-4090 leidnud, et talle on tekitatud moraalset kahju summas 1000 eurot, millest saab järeldada, et kaebaja hinnangul ei ületa ka mittevaralise kahju puhul hüve väärtus 1000 eurot. Samuti ei saanud vangla tegevus põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kuigi vanglavälist suhtlemist saab pidada kaebaja jaoks oluliseks, siis on vaidluse all üksnes ühe lühiajalise väljasõidu ärajäämine. Kaebajale oli jätkuvalt tagatud lähedastega suhtlemine teistel viisidel.

  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 7.
  4. Vaidlus puudub selles, et vangla ei võimaldanud kaebajale ajavahemikul
  5. august kuni
  6. august 2025 lühiajalist väljasõitu eesmärgiga veeta oma perega aega ning seetõttu jäid kasutamata ka väljasõidu jaoks soetatud bussipiletid. Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevust õigusvastaseks pidada. Kohus nõustub Tartu Vangla
  7. oktoobri
  8. a otsuses nr 1-9/2-25/420-2 (dtl-d 15-18) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (

§ 165lg 2 ja § 178 lg 3).

Tartu Vangla lubas kaebaja lühiajalisele väljasõidule

  1. augusti
  2. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/439, kuid tunnistas eelnimetatud käskkirja
  3. augusti
  4. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/452 kehtetuks. Samuti peatas vangla
  5. augusti
  6. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 alates samast päevast ajutiselt kaebaja suhtes välja antud järelevalveta väljaspool vanglat soodustuse korras liikumiseks väljastatud load. Seega ei lubanud vangla kaebajat
  7. a augustis lühiajalisele väljasõidule kehtivate haldusaktide alusel. Kohtule ei ilmne, et Tartu Vangla
  8. augusti
  9. a käskkirju nr 6-1/2-25/452 ja 6-1/2-25/451 saaks pidada õigusvastaseks. Vanglal ei olnud võimalik lubada kaebajal liikuda väljaspool vangla territooriumi järelevalveta, kui tuvastamisel oli võimalike distsiplinaarrikkumiste toimepanek ning puudus kindlustunne kaebaja õiguskuulekuses. Väljaspool vanglat järelevalveta liikumine ja lühiajaline väljasõit on soodustused, mida võimaldatakse üksnes kinnipeetava vastu usalduse olemasolul. Lühiajalise väljasõidu ärajäämine oli tingitud kaebaja enda tegevusest. 7.
  10. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole vangla kaebajale varalist ega mittevaralist kahju tekitanud. Bussipiletid saatis kaebajale tema õde, kaebaja ei ole bussipileteid soetanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks bussipiletite eest tasunud. Seega ei ole kaebaja varaline sfäär kahjustada saanud. Samuti ei saanud vangla tegevus põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid intensiivseid kannatusi, mis oleks saanud talle põhjustada hüvitatavat mittevaralist kahju. 3 3-25-4090
  11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.