← Eesti

4-25-2197/24

Obsah (5)§ 15§ 227§ 51§ 50§ 52

4-25-2197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2197 (263025001537) Kohtunik Endla Ülviste Koht

) § 227 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Ivo Kolts; isikukood: 35702072718; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX-i; e-post: XXX. Kaitsja: advokaat XX , Advokaadibüroo Advocatus; epost: XXX . Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Ivo Koltsi kaebus rahuldamata.
  2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 20.05.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
  3. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1, 2 alusel jääb valitud kaitsjale makstud tasu Ivo Koltsi kanda ja mõista Ivo Koltsilt välja tunnistaja sõidukulud 15,55 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 20.05.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohtuotsuse ärakiri edastada Ivo Koltsile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni 1

(8)4-25-2197 esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. 24.04.2025.a koostatud väärteoprotokollis tuvastati, et Ivo Kolts juhtis 24.04.2025.a kell 15.30 Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril mootorsõidukit VW Touareg reg. märgiga xxx kiirusega 138 ± 9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h rikkus Ivo Kolts

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 20.05.2025.a otsusega tunnistati Ivo Kolts süüdi

§ 227

lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h ning temale määrati karistuseks rahatrahv 672 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 24.04.2025.a kell 15.30 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril juhtis Ivo Kolts mootorsõidukit kiirusega 138±9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, Ivo Kolts ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 4.

§ 227

lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. 800 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lgs 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

  1. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja - raskendavad asjaolud puuduvad.
  2. Ivo Kolts saatis 28.04.2025 menetlejale seletuskirja, kus selgitab, et liiklusrikkumine leidis aset ootamatu liiklusohtliku olukorra tõttu. Alustades poolhaagisest möödasõitu selgus, et sõiduki ees on veel teinegi sõiduk, mida polnud möödasõidu alustamisel näha. Kohtuväline menetleja leiab, et just Ivo Kolts oli see, kes liikluses ohtliku olukorra lõi. Vastavalt

§ 51

lg 4 tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Liiklusseaduses ei ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta möödasõidul. Möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest sõidukist siiski mööda sõita, siis tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud sõidukiirust).

§ 50

lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. 7. Karistust raskendavaid asjaolusid (Kars § 58 mõistes) kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 2 järgi, kuid sellele vaatamata jätkab I.

Kolts õiguskorra rikkumist. Isiku käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. 2

(8)4-25-2197
  1. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et kuna Ivo Kolts pani kõigest 1 kuu jooksul toime vähemalt 2 kiiruseületust, siis ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist juhusüüteoga ning Ivo Koltsi ei ole võimalik seekord karistada üksnes rahatrahviga. On ilmselge, et varasem rahatrahv ei olnud piisav mõjutamaks Ivo Koltsi uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Kuna Ivo Kolts võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, siis tuleb ta lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 04.06.2025.a esitas Ivo Kolts eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub kohtul väärteootsus tühistada ja menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda.
  3. Kaebuses leitakse, et isegi kui väärteo toimepanemine on tõendatud, ei olnud Ivo Koltsi tegu õigusvastane, tegemist oli hädaseisundiga (KarS § 29). Ivo Koltsi juhitud auto tegi möödasõitu eesliikuvast poolhaagisest. Möödasõidu ajal selgus, et poolhaagise ees liikus ka teine poolhaagis. Seejuures oli kahe poolhaagise pikivahe liiga väike, et möödasõitu esimesest poolhaagisest oleks saanud ohutult lõpetada. Avarii ärahoidmiseks pidi Ivo Kolts sõitma mööda ka teisest poolhaagisest. Avarii tulemusena oleksid saanud kannatada sõidukid ja/või inimesed. Seega, täiendav möödasõit kui valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist olulisem.
  4. Isegi kui väärteokoosseis on tõendatud, siis on Ivo Kolts seisukohal, et karistuse mõistmisel ei ole järgitud seadust.

§ 227

lõige 2 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Ivo Koltsi karistati 84 trahviühikuga, s.o ulatub 84% maksimaalmäärast. Ivo Koltsi hinnangul ei vasta see tema väidetavale süüle, seda enam, et Ivo Koltsi karistati ka lisakaristusega, mille ulatus on

§ 227lõikes 5 toodud maksimummäärast tervelt 75%.

Riigikohus on asunud seisukohale, et isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (3-1-1-59-15). Ivo Koltsi puhul ei ole neid põhimõtteid järgitud. Kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse mõistmist sellega, et tegemist on korduva rikkumisega ja et Ivo Kolts võib uuesti rikkumisi toime panna. Riigikohus on asunud seisukohale, et korduvalt rikkumise toime pannud isikule ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav (3-1-1-122-13). Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtt iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (3-11-122-13). Ivo Kolts elab Häädemeestel. Ta on taastusravi arst ja töötab OÜ-s Biodesign, võttes vastu nii Tallinnas kui ka Pärnus. Juhtimisõiguse äravõtt võtab talt kaheks kuuks võimaluse operatiivselt Häädemeeste, Pärnu ja Tallinna vahel liikuda. Liikumisvõimalused hakkavad sõltuma bussigraafikutest, samuti lisandub aeg sõiduks praksisest bussijaama ja tagasi. Hinnanguliselt väheneb Ivo Koltsi võimalus patsiente teenindada ja oma tööga tulu teenida kahel kuul ca 1/2 võtta. Seega ei mõjuta juhilubade äravõtt rasket mitte ainult Ivo Koltsi sissetulekutele, vaid ka tema patsientide ravivõimalustele ja heaolule. Menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil 3

(8)4-25-2197
  1. Menetlusalune isik selgitas, et eessõitja vähendas kiirust ja siis jälle kiirendas, vahepeal 60ne peale. Talle see ei sobinud, tekkis pikk sirge, aega lubatud möödasõiduks oli palju. Kui jõudis umbes poole peale, nägi põhjust, miks kiirus kõikus - ees oli veel haagisveok, ilmselt püüdis tagumist mööda lasta. Möödasõitu lõpetada ei saanud, kuna pikivahet ei olnud. Ei osanud arvestada, et kulub rohkem aega, kui ühe veoki jaoks planeeris. Oli nagu õudusfilmis, kas tuleb laupkokkupõrge või lõpetada manööver. Lisas kiirust, lõpetas manöövri kokkupõrketa ja tagumisi sõitjaid ohustamata. Ei saanud ka pidurdades manöövrit lõpetada ja tagasi oma sõiduritta minna, teadis, et taga oli veel üks Audi, oleks tekitanud üliraske liiklusõnnetuse. Möödasõitu planeerides oled võimalikult vasakul ja eessõitja võimalikult paremal, ei saa näha, et ees on veel üks rekka. Tal on 50 aastat juhtimise staaži, see oli ainuõige lahendus.
  2. Kaitsja hinnangul selgus Ivo Koltsile möödasõitu tehes üllatusena, et lisaks rekkale on seal teine rekka veel ja ta oli sunnitud äkilisena kiirust lisama. Oli tegemist hädaseisundiga, alustas möödasõitu teadmata ja nägemata, et ees on veel üks rekka. Kui nad hoiaks pikivahet, oleks saanud sinna vahele minna, aga seda võimalust polnud. Ivo Koltsi ei peaks karistama, et rekkad sõitsid seal nagu sõitsid. Jah, ta vajutas kiiruse põhja, kui teine rekka oli ees, sest see tundus kõige mõistlikum lahendus. Tavaolukorras peaks sellises olukorras manöövri katkestama, kuid praegu oleks tekitanud see ohtlikuma olukorra. Kaitsja viitab KarS § 29, kuidas olukorda kõige vähemalt hüve kahjustavalt lahendada ja oma arust Ivo Kolts seda just tegigi. Isegi, kui inimene ise alustas toimingut, mis lõpuks jõudis hädaseisundini, isegi kui ta ise rikub sealjuures midagi, siis see ei tähenda, et hädaseisundi situatsioon ei tekiks. Kui kohus leiab, et tegu oli õigusvastane, siis selline karistus olla ei tohiks. Rahaline karistus ja juhtimisõiguse äravõtmine on ebaproportsionaalne. Ivo Koltsile on juhtimisõigus väga oluline seoses tööga.
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus on õiglane ja vastab süü suurusele. Hädaseisundiga ei nõustu, sest kaebaja ütles, et sõitis suure veoki järgi umbes pool tundi. Tallinna-Pärnu-Ikla mnt ei ole üks pikk sirge, on käänuline ja erinevate tasapindadega tee. Ei ole usutav jutt, et veel üks eessõitev rekka tuli üllatusena. Möödasõitu alustades pidi kaebaja seda arvestama, et rekka ees võivad olla teised sõidukid. Tegemist oli suure sõidukiga, millest möödasõitu hakati tegema.

§ 51

on sätestatud, milline peab möödasõit olema, p 4 kohaselt tuleb takistuse ilmnemisel möödasõit katkestada. Kaebaja ei ole seda sätet järginud. Ivo Kolts ületas sõidukiirust

227 lg 2 järgi peaaegu maksimaalselt. Kui talle oleks üksnes rahatrahvi pidanud määrama, oleks see trahv pidanud olema oluliselt suurem, kui praegu. Kuidagi ei saanud lisakaristust määramata jätta, kuna vähem kui üks kuu enne seda pani ta toime samasuguse rikkumise, kus talle rahatrahv määrati. Lisakaristus pole määratud maksimummääras. Karistus määrati, võttes arvesse varasemat karistust, manööver oli ohtlik, ei olnud kohustuslik, maantee on väga tiheda liiklusega. Mis puudutab seda, et menetlusalune isik on hinnatud raviarst, taastusraviarst, juhtimisõigus on talle väga oluline, kuid on ilmselge, et igapäevane juhtimisõiguse vajadus ei saanud talle tulla üllatusena, see pidi olema tal varasemalt teada ja meeles. Kuna on toime pandud väikeses ajavahemikus kaks liiklusrikkumist, siis karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht 15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 4

(8)4-25-2197 16. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud

§ 227lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Ivo Koltsi poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas Kar

S § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 17. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Ivo Koltsile süüks

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega

§ 227

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 90 km/h, ületamist vähemalt 39 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Ivo Kolts juhtis 24.04.2025.a kell 15.30 Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, asulavälise tee 75-l kilomeetril, mootorsõidukit VW Touareg reg. märgiga xxx kiirusega 138 ± 9 km/h. Ivo Koltsi ütluste kohaselt ületas ta kiirust, et lõpetada möödasõit kokkupõrketa ja teisi sõitjaid ohustamata ning ei saanud ka pidurdades möödasõitu lõpetada ja tagasireastuda.

  1. 24.04.2025.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Ivo Koltsi juhitud sõiduki VW Touareg reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker II MDR nr AS005417 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli Ivo Koltsi juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 138 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 84 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturiga vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-9 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 129 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 39 km/h. Kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Liikumisviisi täpsustuse kohaselt sooritas möödasõidu kahest ees liikunud rekkast. Tagasireastumine oli rakendatud kuna rekkad ei hoidnud pikivahet. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, Ivo Koltsil avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 11 pöördel-12).
  2. Ivo Koltsi poolt 28.04.2025.a politseile saadetud seletuskirja kohaselt tunnistab ta rikkumist, kuid see toimus ootamatu liiklusohtliku olukorra tõttu. Ta soovis sooritada poolhaagisest ohutu möödasõidu. Alustas möödasõitu ja olles jõudnud mööda enam kui poolest veoautost, selgus, et poolhaagiseid kellest mööda tuleb minna on kaks, mitte üks, nagu ta möödasõitu alustades arvestas. Esimesena liikunud poolhaagis paiknes võimalikult teepeenra ääres, mistõttu teda polnud möödasõidu alustamisel näha. Olles möödunud esimesest poolhaagisest selgus, et veoautod sõidavad olematu pikivahega ja ta ei saa möödasõidu lõppedes reastuda paremasse sõiduritta. Tekkis väga liiklusohtlik olukord - ta oli vasakus sõidureas, vastu tulevad sõidukid ja paremasse sõiduritta tagasi ei saa. Olukorra lahendamiseks suurendas järsult sõidukiirust ja möödus ka teisest poolhaagisest vastutulevaid sõidukeid ohtu seadmata.
  3. Tunnistaja XX kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostasid nad 24.04.2025.a Margit Härmiga liiklusjärelevalvet Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ilka maanteel, vastu sõitis Ivo Kolts ja paarimees fikseeris kiiruseks 138 km/h. Tagasireastumine oli ilmselt raskendatud, rekkade pikivahe hoidmine ei olnud päris korrektne. Mingit hädaseisundit antud olukorras tema ei tajunud.
  4. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Ivo Kolts ületas 24.04.2025.a kell 15.30 Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, mootorsõidukit VW Touareg reg. märgiga xxx juhtides tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. Ivo Kolts tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et soovis peale ligemale poole tunnist ebaühtlase kiirusega ja kohati liiga aeglaselt sõitvast poolhaagisega autost mööda sõita. Peale möödasõidu alustamist selgus, et ohutu manöövri lõpetamiseks on 5

(8)4-25-2197 ainus võimalus maksimaalselt kiirendada. 22. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja selgitust, kes enda sõnul kogenud autojuhina ei saanud lahendada tekkinud olukorda muul viisil kui kiirust ületades. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et Ivo Kolts lõi ise ohtliku olukorra möödasõitu sooritada otsustades. Möödasõit Tallinn-Pärnu-Ikla maantee suurtel kiirustel on äärmiselt ohtlik manööver.

§ 51

lg 3 p 3, 4, 5, 6 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba; sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga; tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.

§ 52

lg 1 p 1 sätestab möödasõidukeelu, mille kohaselt vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita kui ei ole täidetud

§ 51lõikes 3 nimetatud tingimused.

Ivo Kolts ei veendunud enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ja eiras käesoleval juhul möödasõidukeeldu. Lisaks

§ 52

lõige 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Ivo Kolts ei katkestanud ka peale takistuse ja ohu ilmnemist möödasõitu, vaid lisas hoopis kiirust. Selline tegevus ei ole kooskõlas liiklusreegliga, Ivo Kolts ei ole vaatamata oma pikale sõiduki juhtimiskogemusele saanud aru liiklusohutuse põhinõuetest ning selle asemel on asunud enda tegevust õigustama. 23. Ivo Koltsi teo õigusvastasus ei ole välistatud KarS § 29 kohase hädaseisundi tõttu. Hädaseisundi esinemist kontrollides tuleb eristada hädaolukorda (oht õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (päästetoiming), mida oli vaja toime panna ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Esmalt Ivo Kolts tekitas ise tahtlikult, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel möödasõidukeeldu eirates ja möödasõitu sooritades ohtliku olukorra, mistõttu võiski olla põhjust tõsiselt karta tema enda ja/või teiste kaasliiklejate õigushüvede kahjustumist. Seevastu tema kiiruse ületamine, täites

§ 227

lg 2 koosseisu, ei olnud ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt sobiv ja vajalik, vastupidi, kiiruse suurenedes suurenes ka oht. Üldteada on asjaolu, et suurema kiirusega tekkinud kokkupõrke tagajärjed on raskemad. Tegemist ei olnud väljapääsmatu olukorraga. Maksimaalse kiirendamise asemel oli Ivo Koltsil võimalus otsustada möödasõidu katkestamine koos suunatulemärguande ja vajadusel sõidukiiruse pidurdamisega, siis tekkinuks teistel juhtidel kohustus anda teed, suurendada pikivahet, vähendada samuti vajadusel sõidukiirust ja Ivo Koltsil olnuks võimalus ohutult naasta tagasi oma sõidurajale. 24. Ivo Kolts pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Ivo Koltsi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et Ivo Koltsile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas Kar

S §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 25.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 26. Kohus leiab, et Ivo Koltsi teosüü on üle keskmise, sest kiiruse ületamine

§ 227lg 2 kontekstis oli suur, peaaegu maksimaalne. Ületades möödasõidul lubatud sõidukiirust vähemalt 6

(8)4-25-2197 39 km/h tunnis pani Ivo Kolts toime raske liiklussüüteo. Ivo Kolts pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel autode kolonnist möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Ivo Kolts seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. 27. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 84 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmise määra ja lisakaristus, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, vastavad Ivo Koltsi süü suurusele. Karistusregistri teatisest nähtub, et Ivo Kolts omab ühte kehtivat väärteokaristust

§ 227lg 2 järgi.

Olles 27.03.2025.a karistatud

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga (karistus täidetud 28.04.2025.a), pani Ivo Kolts vähem kui ühe kuu jooksul pärast eelmist tegu ja isegi enne eelmise karistuse täitmist taas toime liiklussüüteo

§ 227lg 2 järgi.

Seega ei täitnud temale 27.03.2025.a määratud rahatrahv eripreventiivseid eesmärke ega mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodut arvestades ei ole rahatrahv karistusena üksinda piisav ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

  1. Ivo Koltsi selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning see, et kiiruse ületamine oli tema hinnangul ohutu, näitavad, et vaatamata pikale sõiduki juhtimiskogemusele puudub temal arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib Ivo Kolts oma liikluskäitumiselt olla liikluses ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  2. Ivo Kolts oli süütegu toime pannes teadlik, et tal on tööalaselt vajadus sõidukit juhtida, ja omandada täiendav autorongi juhtimisõiguse kategooria, kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolud teda järgmist rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise.
  3. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
  4. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2 alusel on menetluskuludeks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja tunnistajale KrMS § 187 lg 1 p 3 alusel hüvitatud sõidukulu. Valitud kaitsjale makstud tasu jääb Ivo Koltsi kanda ja kohus mõistab Ivo Koltsilt välja tunnistaja sõidukulud 15,55 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(8)4-25-2197 kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.