← Eesti

4-25-2551/12

Obsah (13)§ 2§ 38§ 156§ 155§ 29§ 74§ 123§ 133§ 69§ 31§ 15§ 9§ 30

4-25-2551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus 03. september 2025.a., Paide 4-25-2551 (2630,25,001876) Tambet Graube

§ 2, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Jätta Arti Luha kaebus rahuldamata.

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti poolt 17.06.2025.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,25,001876 muutmata.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud jätta Arti Luha enda kanda. 5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal 1

(6)4-25-2551 kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 24.09.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Väärteoasjas on 17.06.2025 koostatud väärteootsus, selle kohta, et Arti Luha on 19.05.2025 kell 20:53 XXX, Järva maakond, PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt 90. kilomeetril juhtinud mootorsõidukit kiirusega 127 ± 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Antud teoga rikkus Arti Luha Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. kohtuvälise menetleja poolt on väärteootsusega määratud Arti Luhale väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kaebuse sisu Menetlusaluse isiku A. Luha kaitsja esitas väärteootsusele kaebuse. Esmalt leiab kaitsja, et vaidlus esineb LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise tuvastatuse osas kahel põhjusel. Asjas esinevad tõendamislüngad ning väärteootsus on puudulik, sest kaitsja seab kahtluse alla kiirusmõõturi lugemi väärtuse, mis annab kogumis aluse väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Samuti leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramisel, sest karistus on ebaproportsionaalne, mistõttu taotleb kohtult alternatiivselt karistuse muutmist või vähendamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse sisu ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel seotud teokirjeldusega. Väärteoprotokollis märgitakse plokis väärteo kirjeldus rikkumise aeg, koht, rikkumise kirjeldus, õigusnorm ning väärteo kvalifikatsioon. Need andmed on ka kõnealuse väärteoasja väärteoprotokollis märgitud. Samad andmed on olemas ka kohtuvälise menetleja otsuses. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele sätestab

§ 74ning antud nõudeid kohtuväline menetleja rikkunud ei ole.

Kohtuväline menetleja on veendunud, et rikkumise koht on nii väärteoprotokollil kui ka otsuses õigesti märgitud. Arti Luha ületas lubatud suurimat sõidukiirust 53 km/h, mis LS § 227 lg 3 mõistes on keskmine, kuid arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et karistusregistri andmetel on isikul 2 kehtivat karistust LS § 227 rikkumiste eest. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistus mõjutaks isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kohtul Arti Luha kaitsja vandeadvokaat K.J esitatud kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. 2. Antud väärteoasjas on koostatud 17.06.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001876 selle kohta, et 2

(6)4-25-2551 Arti Luha on 19.05.2025 kell 20:53 XXXas PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt
  1. kilomeetril juhtinud mootorsõidukit kiirusega 127 ± 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h, ületades mitte vähem kui 53 km/h. Arti Luha rikkus LS § 15 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Väärteootsusega on LS § 227 lg 3 alusel määratud Arti Luhale väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.
  2. Kaitsja on leidnud, et väärteootsus on puudulik, sest otsuses ei ole märgitud, millist mootorsõidukit (mudel, mark, reg. nr) A. Luha juhtis. Samuti ei selgu, millise mootorsõiduki kiirust liiklusjärelevalves kontrolliti ja tuvastati.

§ 74

lg 1 on märgitud kohtuvälise menetleja otsuse sisu nõuded, seejuures näeb punkt 6 ette otsuses väärteo lühikirjelduse esitamise. Väärteoasjas on otsuse tegemise aluseks

§ 69

lg 1 ja 2 sätestatud väärteoprotokolli kajastatud menetlusalusele isikule tehtud etteheide. 19.05.2025 koostatud väärteoprotokollist selgub, et A. Luha juhtis 19.05.2025 BMW M4 registrinumbriga x , seega ei ole kohtuväline menetleja otsusele ettenähtud nõudeid rikkunud.

  1. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajana üle kuulatud politseiametniku F K ütlustega, mille kohaselt teostas ta 19.05.2025 liiklusjärelevalvet Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 91km, kasutades kiiruse mõõtmiseks LaserCam4 LE0991 mõõteseadet. Maanteel lähenes kl 20:52:14 sõiduauto BMW registrimärgiga x, mille suurimaks kiiruseks fikseeriti lubatud 70km/h alas 82km/h. Tunnistaja F. K ütluste järgi tundis ta ära nimetatud sõiduki juhi, kelleks oli menetlusalune isik Arti Luha. Eemalduva sõiduki kiirus oli 127km/h lubatud 70km/h alas. Menetlusaluse isik A. Luha ei ole soovinud väärteoasjas ütluseid anda. Kaitsja seab kahtluse alla, et F. Kt võis A. Luha ära tunda, sest tegelikult hakkasid politseiametnikud toiminguid tegema alles kl 21:11 paiku, kui nad läksid A. Luha elukohta menetlustoiminguid tegena. Kohus leiab, et tunnistaja F. K ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, sest F. K on selgitanud, et ta teab menetlusalust isikut seoses varasemate tööalaste kokkupuudetega, samuti tundis tunnistaja A. Luha ära väliste tundemärkide, s.o vuntside ja tumeda jaki järgi. Lisaks eelnevale on F. K teinud foto kõnealusest BMW-st, millel on tagumises allosas pidurituli, mis nähtub ka liiklusjärelevalve videosalvestuselt. Kohus leiab, et eeltooduga on asjas tõendatud F. K poolt sõiduki BMW registrimärgiga X juhtimine.
  2. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

§ 31

lg 1 1 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele. Asjas on 19.05.2025 koostatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll kiirusmõõturi tulem 127 km/h (tl 25).

  1. Kohus, vaadanud kiirusmõõturi protokolli ja kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva. Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 19.05.2025.a kella 20.53 ajal. Salvestisel on näha, et mootorsõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdetud 127 km/h. Salvestise lõpu osas on tuvastatav, et sõiduk, mille kiirust mõõdeti on valget värvi BMW M
  2. Kaitsja leiab esiteks, et väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt pandi väärtegu toime Pärnu-Rakvere3

(6)4-25-2551 Sõmeru mnt 90 kilomeetril, kuid LaserCam 4 salvestiselt (LE0991_250519_205214_075388), nähtub et mootorsõiduk paikneb 91 kilomeetriposti kõrval. Kohus tutvunud nimetatud salvestusega tegi kindlaks, et kiiruse mõõtmine on toimunud
  1. kilomeetril, millele leiab kinnistust F. K ütlustega. Kui sisestada Maa- ja ruumiameti kaardirakendusse kiiruskaamera LaserCam 4 sn: LE0991 19.05.2025 kl 20:53 asukoha koordinaadid, siis selgub ca 987 meetri kaugusel asunud BMW lähenes ringteele, seega oli sõiduk kilomeetripostide
  2. ja
  3. vahel, mis kinnitab asjaolu, et kiirust mõõdeti
  4. kilomeetril.
  5. Kaitsja on leidnud, et kohtuväline menetleja pole usutavalt tõendanud, et kiirusmõõturi lugemil esitatud väärtus on seotud konkreetse mootorsõiduki kiirusega. Vabariigi Valitsuse määrus § 9 lg 3 punktide 1 ja 2 kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku abil ning lisaks ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. LaserCam 4 kasutusjuhendi (versioon v3.007) kohaselt on kriitilise tähtsusega ja oluline kogu mõõtmisintervalli jooksul selge vaateväli sihtsõidukile. LaserCam 4 salvestiselt (LE0991_250519_205323_075390) nähtub, et kell 20:53:24 – 20:53:25 kuvatakse ekraanile järgmised kiirused – 126, 127, 125,
  6. Seda kõike ühe sekundi jooksul, milline seab kaitsja hinnangul kahtluse alla mõõtetulemuse. Samal ajal mõõtmise hetkel liigub patrullpolitseinike poole tume mootorsõiduk, lisaks on kaadris liiklusmärgid, valgustuspostid ja tähispostid. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud, millise mootorsõiduki kiirust mõõdetakse. Salvestiselt on näha, et laserkiir sai pihta mõlemale mootorsõidukile, seejuures kaotatakse kontakt mootorsõidukitega ning mõõtetulemus on katkendlik. Teiseks, eemalduva mootorsõiduki pidurituli terve salvestise ajal põleb ehk aeglustub. Selliselt ei ole eluliselt usutavad kiirused 125-127km/h. Kohus tutvunud salvestisega leiab, et kiirusmõõturi LaserCam 4 ja mõõtesignaali sihtmärgi vahele ei jäänud teisi sõidukeid, samuti ei olnud teisi kiirusemõõtmist takistavaid objekte. Videolt on näha teine tume sõiduk, kuid kiirusmõõturi ning sihtsõiduki vahel ei ole teise objekte. Hetkeliselt on kiirusemõõtmise signaal katkendlik, kui laserkiir kaldub BMW-st kõrvale, kuid videolt on näha, et mõõtmise ajal oli kuulda ühtlast signaali, seega kohus leiab, et mõõdeti sõiduauto BMW registrimärgiga x liikumiskiirust. Salvestiselt on näha, et 0 km/h oli näit juhul, kui laserkiir ei olnud sel hetkel suunatud sõiduki peale. Asjaolu, et BMW pidurituled põlesid ei väära kohtu järeldust, sest sõiduauto sõitis väga suurel kiirusel kurvi suunas, mistõttu pidi juht kiirust kohandama, samuti ei ole kiiruse muutumine 125-127 km/h oluliseks erinevuseks. Menetleja mõõtis sõiduki kiirust nõuetekohaselt.
  7. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Arti Luha juhtis
  8. mail 2025 kella 20:53 paiku XXXas PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt
  9. kilomeetril mootorsõidukit BMW registrimärgiga X teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 70 km/h kiirusega 127 km/h +- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Järelikult on Arti Luha tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 53 kilomeetrit tunnis. 9.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on väärteo subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Arti Luha on pannud väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. F. K2-20-14215 ütluste kohaselt nägi ta esmalt lähenevat menetlusaluse isiku juhitud sõidukit, mis kohandas politseiametnikega lähedusse jõudes kiiruse lubatu piiresse, kuid politseinikest eemaldudes lisas kiirust. Kaugenev BMW mootor tegi lärmi, mis oli kohtu hinnangul taotluslik, st A. Luha tahtis oma liiklusrikkumisega politseiametnike tähelepanu tõmmata. Seega A. Luha sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas oluliselt sõiduki kiirust suurendada. Arvestades lisaks süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 53 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik ka kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest 4

(6)4-25-2551 jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse esitaja oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. 10. Käesolevalt on väärteootsuses menetlusalusele isikule ette heidetud õige normi rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; XXX, Kesklinna linnaosa, XXX) Lääne prefektuuri KeskEesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupp eriasjade uurija Piret Pesti, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Karistus 11. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud LS § 227 lg 3 alusel väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest raskema, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole jäävas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes. 12. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega A. Luha süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 13. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad 5

(6)4-25-2551 ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Kaitsja leidis, et karistus on ebaproportsionaalne, sest menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõtte kohaselt on viimasest rikkumisest 10 kuud möödas, seejuures on tegemist üksnes kiiruse ületamistega. Samuti ei ole kaitsja hinnangul põhjust arvata, et rahatrahv on end karistusena ammendanud, sest LS § 227 lg 3 võimaldab määrata rahatrahvi maksimaalselt 1600 eurot, mis on suurem, kui varem määratud sarnase kahe rikkumise eest määratud rahatrahvid vastavalt summades 800 eurot ja 200 eurot. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole diskretsioonipiire ületanud. Esmalt tuleb võtta arvesse, et A. Luha on varem pannud toime järgmised väärteod: 14.07.2024 LS § 227 lg 4, mille eest karistati 200 trahviühikut (800€) ja 13.09.2024 LS § 227 lg 2 eest 50 trahviühikut (200€). Seega 10 kuud hiljem, on A. Luha pannud tahtlikult uue rikkumise, ning vähema, kui aasta jooksul pannud toime 3 samaliigilist väärtegu. A. Luha ületas viimati lubatud suurimat sõidukiirust 53 km/h, mis on LS § 227 lg 3 mõistes keskmine. Tuleb võtta arvesse A. Luha varasemaid õigusrikkumisi ja rikkumise asjaolusid, st ta kiirendas tahtlikult piirkiirust, mis ületas oluliselt lubatud kiirust, mis osutab üheselt vähesele normikuulekusele liiklusreeglitest kinnipidamisel. Varasemad rahatrahvid ei ole positiivseid muudatusi tema liikluskäitumises kaasa toonud, seega tulebki sel korral menetlusalust isikut karistada oluliselt rangemalt. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistanud A. Luha keskmisest määrast ülespoole jääva karistusega – 7 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab erinevalt kaitsjast, et rahatrahv ei ole rikkumise asjaolusid ja menetlusaluse isikut arvestades piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kiiruse ületamine ei ole ebaoluline rikkumine, sest kiiruse ületamisega võivad kaasnevad väga rasked tagajärjed, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja väitega, et selline rikkumine ei kujuta endast ohtu kaasliiklejate elule ja tervisele. Võttes arvesse A. Luha vähest karistustundlikkust, siis aitab juhtimisõiguse äravõtmine teda paremini õiguskuulekale käitumisel suunata. Kohtu hinnangul on keskmisest määrast kõrgem karistus, s.o 7 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on sobiv ja ei ületa A. Luha süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Menetluskulud 15.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.