S § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. 2. Tühistada tõkend vahistamine ning vabastada Mihhail Lipitin vahi alt. 3.
4. Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 25.02.2025 taotlus ja määrata tema poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 494,10 EUR (405 EUR + 22% s.o. 89,10 EUR). 1 1-24-5503 Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 26.02.2025 taotlus ja määrata tema poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 318,42 EUR (261 EUR + 22% s.o. 57,42 EUR). Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 03.03.2025 taotlus ja määrata tema poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 230,58 EUR (189 EUR + 22% s.o. 41,58 EUR). Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 13.03.2025 taotlus ja määrata tema poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 873,52 EUR (716 EUR + 22% s.o. 157,52 EUR). 5.
lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - ekspertiisitasud kokku 17 185 eurot, - kaitsja I Belugini tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 1856,73 eurot, - kaitsja Andrei Matvejevi tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses kokku 1916,62 eurot.
Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed, samuti ei ole kohtul alust kahelda tunnistajate K Ai (ütlused on avaldatud
Tunnistajate ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistajate L Hi ja J Hi ütlused on kõige adekvaatsed ütlused selle kohta, mis toimus peale nende tulekut sündmuskohale kuni politsei saabumiseni. Tunnistajate S H (ütlused on avaldatud
-1 alusel), J P, V K, A S ütlused on lünklikud ja osaliselt vastuolulised, mis on kohtu hinnangul tingitud pidevast alkoholi tarvitamisest. Sündmuse ajal tarvitasid tunnistajad alkoholi juba mitmete päevade-kuude-aastate jooksul. Nad ise tunnistavad, et jõid alkoholi, magasid, jälle jõid jne. Tunnistajad ajavad asjaolusid ja sündmuseid segamini, kuid kohus leiab, et ütlustele, mis langevad omavahel kokku, võib tugineda kohtuotsuse tegemisel. Samuti kohtu hinnangul ei ole tunnistaja O A´a ütlused usaldusväärsed, tunnistaja N K ütlused 4.07.2024 korteris aadressil xxx, toimunu kohta on vahendlikud ütlused ning ei ole tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otseset tõendit M.Lipitini suhtes. 3 1-24-5503 Riigikohus on varem märkinud ka seda, et isiku süüküsimuse lahendamisel vaid kaudsetele tõenditele tuginedes tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta. Sel põhjusel omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse
Järelikult eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (osutatud otsus asjas nr 3-1-1-55-13, p 7 koos viitega
lg 1 kehtestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Oluline on seejuures märkida, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, küll aga võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus nr 1-18-86/128, p 64 koos viitega 9. märtsi 2010. a otsusele asjas nr 3-1-1-8-10, p 9) – RKKKL 4-19-447 p 11,12. Kohtuistungil
-1 alusel esitas prokurör kohtule tõenditena tunnistajate (O A, ) kohtueelses uurimises antud ütlused – ülekuulamise protokollid. Kohus, kasutades analoogiat
§-dega 290, 291 viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 1-21-7406, mille kohaselt „Olukorras, kus
lg 1 p 2 tingimused on täidetud, võib otsuse rajamine tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustele olla siiski välistatud.
lg 3 näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud kaitsjapoolel võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb
lg 3 mõistes tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (p 12)“, ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 1-17-11682, mille kohaselt „Ka olukorras, kus
lg 1 p 1 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsuse tegemisel välistada
Selle kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Tõend, millele kohtulahend tugineb
lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (vt RKKKo 3-1-1-89-12, p-d 19 ja 20 ning RKKKo 3-1-141-13, p 10). (p 23)“ Kohus leiab, et tunnistaja O A ütluseid ei saa lugeda usaldusväärseteks. Prokurör leidis, et need on usaldusväärsed, kuna O. A tuli politseijaoskonda ütlusi andma ning tema seisund oli siis palju parem. Kohtuistungil selgitas prokurör, et O. Aa toimetasid uurija juurde tema sugulased ning uurijal ei tekkinud kahtlust tema vaimses tervises. Kohtul on aga selline kahtlus tekkinud just tema ja teiste isikute ütlusi kõrvutades. Nimelt avaldas O. A ülekuulamise protokollis (lk 220-223), et tal on probleemid mäluga ja ta ajab segi sündmused, nt, et ta tutvus V Tuga umbes 5 aastat tagasi ja hakkasid koos elama. Samas kinnitasid tunnistajad L H ja J H, et V T oli O Aa elukaaslaseks ligi 20 aastat. Sellest saab kohus järeldada, et O. Aal on tõsised mäluprobleemid. O. A´a ülekuulamise protokollist tuleneb ka, et ta ise alkoholi ei joo, kuid tunnistaja V K kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 4.07.2024 jõi O.A 1 pitsi alkoholi, A.S andis ka ütlusi, et O A jõi 1-2 pitsi viina. Peale selle O.A ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega samuti selles, et teised ülekuulatud isikud kinnitasid, et O. A ei suuda iseseisvalt liikuda, kuid O A seletas protokollis, et „mingi hetk läks ta vaatama, kuhu V kadus“. 4 1-24-5503 Tunnistajad S. H, L. H, J.H, A. S, V.K kinnitasid, et O A on voodihaige, ei saa iseseisvalt liikuda. Perearsti vastusest päringule (lk 218-219) nähtub, et O A on lamav haige, mähkmetes, peab toitma. Vahel tunneb isikuid ära, vahel mitte. Ei ole võimeline ilmuma kohtusse. Patsiendiga kokkupuude puudub, psühhiaatrilisi diagnoose ei ole. Nagu on juba öeldud - O. A avaldas ülekuulamise protokollis, et mingi hetk läks ta vaatama, kuhu V kadus ning leidis ta põrandal toa juures. Kohus pöörab tähelepanu, et O A ütlustest tuleneb, et ta ise ei näinud, kes lõi Vit, vaid toob välja oma mõtte, mis on rajatud tema oletustel – et M.Lipitin oli agressiivselt meelestatud ja tal oli (kui tunnistaja ei eksi) sõnaline konflikt Viga. Vaatamata sellele, et O A ei ole kuriteo toimepanemise pealtnägija, ise ei näinud, et M.Lipitin oleks kasutanud vägivalda kannatanu suhtes, ei pea kohus tema ütlusi usaldusväärseks, sest ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Peale selle kahtleb kohus O A ütluste usaldusväärsuses ka põhjusel, et tunnistaja J H ütles kohtuistungil, et vanaemalt (O A) ei küsinud ta, mis juhtus, kuna ta ei saa ümbritsevast aru. Samuti kinnitas tunnistaja L H kohtuistungil, et emaga (O A) ta juhtunust ei rääkinud, kuna ta on ebaadekvaatne ja tema sõnu uskuda ei saa. Lisaks ütles ka tunnistaja A S kohtule, et O A on dementne. Seega järeldab kohus tunnistajate J. H, L.H ja A.S ütluste ning perearsti tõendist tulenevalt, et O A ei saanud sündmuse toimumise ajal ümbritsevast aru. Kohus arvab O A ütlused tõendite nimistust välja.
lg 2-1 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. Tunnistaja N K ütluste kohaselt käib tema vend V K tihti joomas xxx O ja S juures. Ta kuulis mõrva kohta ema käest. Ta ei tea, kus tema vend mõrva ajal oli. Vend oli ka kinni peetud koos A S ja Mihhail Lipitiniga. Vend oli kinni peetud 4-5 päeva, täpselt ei mäleta. Prokuröri küsimustele: „kas teie teada tuli vend otse vanglast koju? kas ta siis rääkis mis oli juhtunud? millest rääkisite?“ N K vastas, et „peale vanglat tuli ta koju, tapmisest nad ei rääkinud, vend mitte midagi ei rääkinud, tunnistaja üldse temaga ei suhelnud“ .
alusel vastuolude tõttu avaldas prokurör N K eeluurimisel antud ütlusi, mille peale tunnistaja vastas, et vastuolu ei saa ta selgitada, kuid edasi ütles, et „vend rääkis, ei oli tapmine, tapeti Vi“. Tunnistaja seletas, et vend valetas, et kui ta tuli, oli V juba surnud ja tal paluti V välja tirida. Sel päeval ei käinud vend kodus magamas. Edasi prokuröri küsimustele vastas N K: „jutuajamine vennaga, kui ta rääkis, et tassis Vi rõdule oli „vist enne vanglat“, „juba enne vanglat vend rääkis et oli toimunud mõrv“. Küsimusele: „ venda peeti kinni xxx, kuidas ta siis sai enne kinni pidamist mõrvast rääkida?“, vastas tunnistaja: „sellest rääkisid mulle teised inimesed. Vend ütles, et viis üksi laiba verandale peale vanglat… samuti vend rääkis, et Vi tappis Mihhail, pekstes jalgadega“. Kohtu hinnangul on ilmselge, et N K ütlused 4.07.2024 korteris xxx toimunu kohta on vahendlikud ütlused vastavalt
N.K sai asjaoludest teada teiste isikute vahendusel – venna, ema vahendusel ning teiste (nimetamata) isikute kaudu. Kuna N.K ütlused on vahendlikud, siis tuleb ütlusi põhjalikult kontrollida, hinnata tunnistaja 5 1-24-5503 usaldusväärsust. Kohus on toonud tunnistaja N.K ütlused ning leiab, et kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, tunnistaja tihti eksis, kirjeldades toimunut erinevalt. Prokuröri taotlusel olid avaldatud tunnistaja eeluurimise käigus antud ütlused seoses vastuoluga. Seoses tunnistaja vastuoluliste ütlustega kahtleb kohus ütluste usaldusvääruses. Peale selle ei vasta tunnistaja N K ütlused
„Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; Kohtuistungil on üle kuulatud vahetu tõendiallikas, N K vend - V K, kes andis ütlusi, et 4.07.2014 ärkas ta kodus kella 18-19 paiku ja läks tagasi xxx. Seal oli Mihhail, S, S, O ja V. V magas elutoas televiisori ja laua vahel, ta tiris tema eemale verandale välisukse juurde. Vigastusi Vil ei näinud, nägu oli põranda poole. Tiris kättpidi parema käega. Käsi oli soe. Ta püüdis teda äratada, kuid V magas. Läks tuppa ja hakkas jooma Mihhaili, S ja Sga. Ei olnud juttu, et vahepeal oli kellelgi konflikt. Ei näinud kedagi peksmas. Ta on ka varem koos Mihhaili ja Viga alkoholi tarvitanud. Mihhail Lipitin ei ole olnud Vi ega teiste suhtes agressiivne. Mihhail ei öelnud, et lõi Vit. Mihhail tõukas Vit 2 korda, kui ta magas. Ta viis Sga Vi välja. Väljas oli pime ja vigastusi ta ei näinud. Nad lohistasid teda kätest hoides. V K arvas, et ta magab, ei saanud aru, et on surnud, verd ei näinud. Arvestades V K ütlusi, ei lange need kokku N K ütlustega, V.K ei kinnita, et Mihhail Lipitin lõi V T´i surnuks. V.K seletas, et ei näinud peksmist ja ei rääkinud, et Mihhail lõi Vit. Seega N K ütlused ei vasta
N.K ütlused, et mingi info sai ta „emalt ja teistelt isikutelt“ kohus ei analüüsi
mõttes, sest N.K ema ei viibinud kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal aga „teised isikud“ ei ole tuvastatud. „Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud sh kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde“. Kohtu hinnangul ei vasta N K ütlused ka
Määratluse „vahetult“ sisustamine sõltub olukorrast, selleks võib sobida nt mitmete minutiline vahemiktajumise ja rääkimise vahel. Samas erinevad sündmused mõjuvad eri inimestele siiski erinevalt. Pole välistatud, et mingi katastroofiline kogemus hoiab inimest võimuses päevi või kauemgi. Oluline on näha kriteeriume omavahelises seoses. Vahetult kogetu pidi avaldama inimesele sellist mõju, et ta ei suutnud teha rääkides veel kaalutletud valikut, millist versiooni kellele rääkida või kuidas asuda tõde manipuleerima (Heili Sepp, riigikohtunik, Arvamus 31.05.2022) Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et isegi juhul, kui V K kohe peale politseist vabanemist rääkis midagi õele juhtunust, rääkis ta sellest „vahetult“ peale toimunut. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid andmeid, millal V.K toimetati politseisse, millises seisundis ta oli ning millal vabastati, kuid V.K ja teiste tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et V.K tarvitas alkoholi ja politsei pidas teda kinni sündmuskohal öösel vastu 05.07.2024. Ta viibis politseijaoskonnas vähemalt kuni kella 17.20-ni (tl 134-135), kus temaga teostati uurimistoimingud ja kuulati ka üle. Seega ei saa rääkida, et õega jutt toimus „vahetult“ peale kuriteosündmust. Samuti ei viinud kohtu hinnangul V Tu peksmine (tapmine) V.K „sellisse tugevasse psüühilisse seisundisse, et olles kodus, viibis ta veel tajutu mõju all. V.K ütlustest 6 1-24-5503 tuleneb (ta ütles sellest kaks korda), et ta isegi ei saanud aru, et V on surnud – „purjus olime, arvasime, et ta magab; ei saanud aru, kas elus või surnud“. Politseisse viidi ta ära tugevas alkoholijoobes (tunnistajate ütluste järgi), ta isegi ei mäletanud, kuidas neid ära viidi (V K ütlused), 05.07.2024 ülekuulamise ajal oli tal pohmell (V K ütlused); õega võis ta suhelda vähemalt 12 tundi pärast sündmust. Arvestades ülalnimetatud asjaolusid on väga kahtlane, et sündmus tõi V.Kle mingi katastroofilise kogemuse, et osutas V.Kle nii suure ja tugeva mõju, et ta viibis tajutu mõju all järgmisel päeval, olles „pohmelli“ seisundis. „
lg 2-1 p 3,4 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud sh kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega ning tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud“. Kohtu hinnangul ei vasta N K ütlused ka
V.K andis kohtuistungil ütlusi, et „Mihhail ei öelnud, et lõi Vit“, samuti ei rääkinud ta kunagi, et ta on kuriteo kaastäideviija (kuritegu on toime pandud ühiselt). Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et N K ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta on saanud teise isiku vahendusel ning ei ole tõendiks käesolevas kriminaalasjas, tema vahendlike ütlustega ei saa tõendada kuriteo toimepanemist Mihhail Lipitini poolt. Tunnistaja V K ütluste kohaselt V T elas O A juures, samuti elas seal S H ja vahel A S. O ja S on invaliidid ja ei saa iseseisvalt liikuda. 04.07.2024 kella 12 ajal läks ta S juurde. Seal olid Mihhail Lipitin, O, V ja J P. Ta oli kaine ja nad Mihhailiga käisid poes, ostsid 2 l viina. Algul V magas teises toas ja siis tuli nende juurde viina jooma. P Ka ta ei tea, korteris teda polnud. Enne elas V ka seal, kuid läks elama xxx. Ta on ka varem seal alkoholi tarvitanud, kui aitas Ot. O võttis 1 pitsi. Nad olid suures toas. V läks algul tahatuppa ja pärast kui viina toodi, siis tuli nende juurde. Tülisid, konflikte ei olnud. Üks kord nimetati Vit pedofiiliks (tema ja Mihhail), tegid nalja. Ta läks koju magama kella 14-15 ajal. O läks enne seda oma tuppa magama, ta viis ta sinna ja läks koju. Ta elab koos õega, õde oli kodus ja ei liigu ise. Ta ärkas 18-19 paiku ja läks tagasi. Seal oli Mihhail, S, S, O ja V. V magas elutoas televiisori ja laua vahel, ta tiris tema eemale verandale välisukse juurde. Vigastusi Vil ei näinud, nägu oli põranda poole. Tiris kättpidi parema käega. Käsi oli soe. Ta püüdis teda äratada, kuid V magas. Läks tuppa ja hakkas jooma Mihhaili, S ja Sga. Ei olnud juttu, et vahepeal oli kellegil konflikt. Ei näinud kedagi peksmas. Ta on ka varem koos Mihhaili ja Viga alkoholi tarvitanud. Mihhail Lipitin ei ole olnud Vi ega teiste suhtes agressiivne. Siis tuli S õde L koos S tütrega. Mihhail ei öelnud, et lõi Vit. Mihhail tõukas Vit 2 korda, kui ta magas. L tahtis, et vabastaksime läbipääsu ja viiksime Vi välistrepile. Ta viis Sga Vi välja. Väljas oli pime ja vigastusi ta ei näinud. Nad lohistasid teda kätest hoides. Ta arvas, et ta magab, ei saanud aru, et on surnud, verd ei näinud. L kutsus politsei ja neid viidi koos Mihhaili ja Sga minema. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-16) ja CD-plaadist (lk 1-17) nähtub, et 05.07.2024 A. xxx, maja terrassiga risti on maas kõhuli meesterahva surnukeha, mille kõrval on kaks värvilist tekki. Surnukeha näopiirkond on verine, jalas mustad teksapüksid ja musta värvi jalatsid. Mõlemal pool seljal sedastatavad küllaltki rohked kaootiliselt paiknevad kahvatulillad ümarovaalsed läbimõõdus 2 cm-3 cm nahaalused verevalumid ning samuti valdavalt vertikaalsed, omavahel paralleelselt paiknevad nahamarrastused/kriimustused, mis rohkem sedastatavad vasakul pool selja ülaosas. Parema kõrvalesta tagapinnal siledate servade, teravate nurkadega vertikaalne haav pikkusega 4 cm. Koolnukangestus kell 03.43 ülajäsemetes ja sõrmedes tugev. Alajäsemetes tugev, kaelalihastes mõõdukas, alalõuas tugev. 7 1-24-5503 Nägu turseline, mõlema silma ümbruses tumelillad verevalumid ja mõlemal ülalaul 1 cm haavad. Küünarvartel marrastused. Terrassist paremal on trepp, mille alumisel astmel on verejälg (foto 10). Esikus ukse kõrval põrandal on verejälg (fotod 14, 16-18). Elutoa ukse raamiosa pinnal vereloik ja verepritse (fotod 20-22, 27-29). Elutoa põrandal verejälg (fotod 23-24). Kirjutuslaualt võetud ära musta värvi õlakott. Koridori ja vannitoa vahel põrandal on valget värvi kilekott kirjaga „CityAlko“, mille pinnal on verekahtlane määrdumine (fotod 4547). Peale sündmuskoha läbivaatlust viidi V T surnukeha ekspertiisi teostamiseks (Surnuveo akt nr 2945 lk 18) DNA ekspertiisiakti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt proovid, mis võeti trepi pinnalt (B240471), põranda pinnalt (B240472), ukse raami vereloigust (B240473), ukse raami verepritsmelt (B240474), põrandal olevast verejäljest (B240475), ukse põrandaliistul olevast vere pritsmest (B240476) ja kilekoti pinnalt (B240477), on kokku langevad V Tu DNA profiiliga. Siinjuures DNA profiilid (B240471- B240475 – „A“) pärinevalt tõenäoliselt ühelt isikul, DNA profiil, mille üheski lookuses ei ole ilmsiks tulnud üle kahe alleeli; DNA profiilid (B240476- B240477 – „B“) - DNA segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil – segaprofiil, milles ühe isiku alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste isikute) alleelid, st ühe isiku bioloogilist materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise isiku (teiste isikute) bioloogilist materjali. „B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi edastatud teiste isikute proovidega. Proove B240471-B240477 testiti vere kindlakstegemiseks Tetrabase meetodil, tulemus on positiivne „TB+“. Profiilides B240471- B240475 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Profiilides B240476- B240477 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Samuti võeti V Tu küünealused proovid (B240518-B240527), proovis B240522 – „B“ leiti V Tu DNA profiili. „B“ on DNA segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil – segaprofiil, milles ühe isiku alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste isikute) alleelid, st ühe isiku bioloogilist materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise isiku (teiste isikute) bioloogilist materjali. „B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi edastatud teiste isikute proovidega. Proovides B240518-B240521, B240523-B240527) on profiil „A“ pärineb V Tult. Profiilides B240518-B240527 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kiirabikaardist V Tu kohta (lk 32), nähtub, et 05.07.2024 kell 01.24 teatas L H, et xxx, lebab koridoris surnult V T, korteris on 6 joobes isikut. Kiirabi saabudes oli surnukeha õues kõhuli ja kaetud põrandatekiga. Hulgi hematoome, parema kõrva taga lõikehaava, nägu verine. 8 1-24-5503 Ekspertiisiakti nr 24E-AOS00677-01/KJ110 (lk 23-30) kohaselt V Tu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: parema III-XI roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; vasakul I-XII roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; rinnakukeha murd; mõlema kopsu rebendid; nahaalused verevalumid rindkere eespinnal; peaaju pehmekelmealune verevalum vasakul pool oimu-kiirusagaras; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, põrutushaavaad mõlema silma ümbruses ja parema kõrvalesta tagapinnal; ninaluude murd; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja alajäsemetel. Kõik sedastatud kehavigastused on elupuhused, tekitatud lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, mis ei ole täpselt määratav kuid võibolla mõõdetav minutite-kümnete minutitega. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jala ja rusikaga) ja rindkere kompressioonist eest-taha suunas (nt hüppamisel lamavas asendis viibiva kannatanu rindkere peale). On vähetõenäoline, et kannatanu võis peale rindkere trauma saamist sooritada aktiivseid tegevusi. Rindkere tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete murru, rinnakelme vigastuse ja mõlema kopsurebendiga põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Surnukeha asend oli vähemalt 1 korral muudetud enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. V Tu surma põhjuseks oli rindkere tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete murru ja mõlema kopsu rebendiga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südamepuudulikkus. Kannatanu surm võis saabuda 6-8 tundi enne läbivaatust sündmuskohal. Surnukeha verest leiti 3,00 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,65 mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Saab välistada, et rindkere tömp trauma võis tekkida kukkumisel oma kasvu kõrguselt. Jäljeekspertiisi akti nr 24E-TR00016-01 (lk 55-65) kohaselt ekspertiisiks esitatud fotodel tuvastati: tilkumisplekid trepiastmel ja selle ees oleval taimelehel (vt lisa 1 foto 1-4), mis on tekkinud gravitatsiooni mõjul langevast veretilgast; ülekandumisjäljed põrandal (vt lisa 1 foto 5-8; 9, 11 ja 12), uksepiidal (vt lisa 1 foto13), kilekotil (vt lisa 1 foto 17), mis on tekkinud verise pinna ja teise pinna vahelise kokkupuute tulemusena; pritsmed põrandal (vt lisa 1 foto 6 tähistatud punaste nooltega), uksepiidal (vt lisa 1foto 13 ja 14 suunad tähistatud punase noolega), põrandaliistul (vt lisa 1 foto 15 ja 16 suunad tähistatud punase noolega), kilekotil (vt lisa 1 foto 17 suunad tähistatud punase noolega), mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel; löögijälg ukse alumisel osal (vt lisa 1 foto 9 ja 10; suunad tähistatud punase noolega), mis tekib vedelasse verre mingi esemega (ka nt käe või jalaga) löömisel. Ekspertiisiks esitatud fotodele jäädvustatud löögijälg ukse alumises osas ja selle lähedal olevad pritsmed uksepiidal on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste tekitamisel, kannatanu paiknemisel lamavas asendis. Seega on kohtu poolt sündmuskoha vaatluse protokolli, kiirabikaardi, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti, DNA ekspertiisi akti ja jäljeekspertiisi aktiga tuvastatud, et V Tu surm saabus xxx asuvas korteris 04.07.2024 kella 19.43 – 21.24 vahel tema peksmise tagajärjel käte ja jalgadega. V Tu surma põhjuseks oli rindkere tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete murru ja mõlema kopsu rebendiga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. Arvestades kohtumeditsiini eksperdi arvamust, et on vähetõenäoline, et kannatanu võis peale rindkere trauma saamist sooritada aktiivseid tegevusi, et surnukeha asend oli vähemalt 1 korral muudetud enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal, tunnistajate L H, V K ütlusi, et V Tu surnukeha lamas korteris nn „veranda“ põrandal koridori ukse juures ja enne politsei ja kiirabi saabumist teda viidi üle õue, ning jäljeekspertiisi järeldust, et ekspertiisiks esitatud fotodele jäädvustatud löögijälg ukse alumises osas ja selle lähedal olevad pritsmed uksepiidal 9 1-24-5503 on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste tekitamisel, kannatanu paiknemisel lamavas asendis, on kohtu hinnangul suure tõenäosusega, et V Tule ekspertiisiaktis märgitud kehavigastused on tekitatud ja ta sai surma antud kohas-koridori/veranda ukse kõrval. Tunnistaja L H ütluste kohaselt 04.07.2024 elas tema ema, O A, xxx koos venna S Higa. Varem elas seal ka ema elukaaslane V T. Seal käidi pidevalt joomas. Ta käis samal päeval kella 11 paiku seal emale toitu ja mähkmeid viimas ning seal olid veel V T, naaber V Ku, A S, P K. Tarvitati alkoholi. Ema ja vend ei saa ise liikuda. Vil vigastusi päeval ei olnud. Kella 23.30 ajal läks ta uuesti sinna koos J Higa. Välistrepil seisis Mihhail Lipitin, kes avas ukse ja ütles, et V magab. J läks sisse ja ütles, et V lamab maas. Ta läks ja katsus teda, oli külm ja näoga põranda poole. Ta läks tuppa, seal kõik jõid, küsis mis juhtus, kuid nad olid ebaadekvaatsed. Toas olid O, S, A S, Mihhail Lipitin, teises toas magas P, P K oli ka, kuid kui teda nägi, siis jooksis majast välja. Ta helistas politseisse. Enne politsei saabumist palus ta meestel keha liigutada, et mööda pääseda. K ja S viisid surnukeha õue trepi ette. Ta pani surnukeha peale mingi vaiba. Vigastusi ega verd ta Vil ei näinud. Politsei viis minema kõik mehed peale S ja ema. Tunnistaja L. H ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis (lk 84-86) vaadeldud häirekeskuse kõnesalvestisega, kus L H teatab, et avastas aadressil xxx, meesterahva laiba. Korteris on 6 inimest, kes tarvitavad alkoholi. Samuti on tunnistaja L.Hi ütlused kooskõlas tunnistaja J Hi ütlustega, mille kohaselt tema isa S H ja vanaema O A elasid 05.07.2024 xxx tänaval. Ta läks kuskil kella 12 paiku öösel koos tädi L Higa isa juurde, kuna nad vanaemaga ei vastanud telefonile ja ta muretses. Tädi oli päeval seal käinud ja kõik oli korras olnud. Nad andsid uksekella ja väljus Mihhail Lipitin. Mihhail ütles, et V lamab maas, ei tea mis temaga on. L puudutas Vit ja ütles, et ta on külm. Ta astus üle Vi esimesse tuppa, et isaga rääkida, kuid isa oli ebaadekvaatne. Peale isa ja vanaema oli toas veel 3-4 inimest, s.h lähedal elav naaber. Ta nägi põrandal verd, kuid Vi nägu ta ei vaadanud, see oli ära pööratud. Ta läks välja ja tädi kutsus politsei. Kuna koridoris oli tugev hais, siis V viidi välja trepi juurde maha. Kaitsja poolt tunnistaja J Hile
lg 9 p 3 alusel näidatud sündmuskoha vaatluse fotode nr 13, 14, 16 kohta selgitas tunnistaja, et surnukeha oli veranda lõpus (foto 13), pea oli pööratud vasakule, akna poole. Jalad oli sisemise veranda ukse poole, uks oli avatud (foto 14). See koht ei olnud valgustatud ja väljas oli pime, kui nad tädiga sisse tulid ja tädi veendus, et V on surnud, lülitasid nad tule sisse. Keha takistas pääsu korterisse.
alusel avaldati tunnistaja K Ai ülekuulamise protokoll (lk 209-210), mille kohaselt oli ta patrullis ja sai väljakutse aadressile xxx, kus oli laip. Sündmuskohal olnud L H andis talle üle kannatanu mobiiltelefoni Huawei koos pangakaardiga V Tu nimele. Tema andis telefoni üle uurijale I Mle. Tunnistaja K. Ai ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis (lk 87-97) vaadeldud vormikaamerate salvestisega, kus naisterahvas (L. H) selgitab, et ta leidis laiba koridoris ja kuna oli juba laiba lõhn, siis palus seal olnud isikutel laip välja viia. Majas on 4 isikut. V K ütleb, et kannatanu kukkus purjus peaga. Seega on kohus tunnistajate L Hi, J Hi ja K Ai ütlustega ning häirekeskuse kõnesalvestisega ja vormikaamera salvestisega tuvastanud, et kui tunnistajad Hid tulid aadressile xxx, lamas V Tu surnukeha koridoris ning tugeva haisu pärast palus L H viia A Sl ja V Kl surnukeha õue. 10 1-24-5503 Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et sündmuskohal xxx viibis vähemalt 6 isikut: O A ja S H, kes elavad antud aadressil ning J P, V K, A S, Mihhail Lipitin. L Hi, V K, A S ja Mihhail Lipitini ütluste kohaselt enne politsei saabumist viibis antud korteris ka P K. J P, V K, A S ja Mihhail Lipitin olid sündmuskohal politseiametnike poolt kinni peetud. J Pil tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 33-39) kohaselt 05.07.2024 vasakul pool rindkere tagapinnal marrastus 1,5 x 0,8 cm, nimmepiirkonnas marrastus 0,8 x 0,4 cm, vasaku küünarliigese sirutuspinnal marrastus 1,8 x 1 cm, vasakul reiel marrastus, paremal küünarvarrel kaks verevalumit 7 x 3 cm ja 5 x 3 cm. J P selgitas kohtuistungil, et fotodel on tema ning fotol 3 ja 8 on fikseeritud marrastused ja sinikas. Joobes ta kukub palju ja ei tea kust need saab. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 107-115) vaadeldi J Pi musta värvi särki, mille välisküljel paremal pool veremäärdumine. Vaadeldi J Pi musta värvi rihma, millelt midagi ei avastatud. Vaadeldi J Pi halli värvi põlvpükse, millel roosat värvi määrdumine; vasaku sääre alumisel poolel veretilk. Vaadeldi J Pi jalanõusid ning riidest esiosa pinnal on veremäärdumine. DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt oli J Pi küünealused proovid B240508, B240510, B240512- B240513, B240516 – profiil „A“ ja pärinevalt tõenäoliselt ühelt isikul, DNA profiil, mille üheski lookuses ei ole ilmsiks tulnud üle kahe alleeli; küünealused proovid B240509, B240511, B240515, B240517- profiil „B“, mis on DNA segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil – segaprofiil, milles ühe isiku alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste isikute) alleelid, st ühe isiku bioloogilist materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise isiku (teiste isikute) bioloogilist materjali. „B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi edastatud teiste isikute proovidega. Siinjuures küünealune proov B240509 lisaks kokku langev V Tu ja J Pi DNA profiiliga. Proov B240514 on profiil „C“, mis on DNA-segaprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Proov B240514 (C) lisaks kokku langev A S DNA profiiliga. Profiilides B240508, B240510, B240512- B240513, B240516 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Profiilides B240509, B240511, B240515, B240517 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. J Pi riietelt võetud puuteproovid B240537, B240537, A243266 – profiil „E“ – DNA profiil ei ole kasutatav ekspertiisiülesande täitmiseks, proovid võivad sisaldada verd; proov A243265 – profiil „C“ mis on DNA-segaprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Proovis A243265 (C) leiti J.Pi DNA profiil, eeltesti alusel ei sisalda proov verd. Profiilides B240509, B240511, B240515, B240517 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. 11 1-24-5503 A Sl tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 40-45) kohaselt 05.07.2024 parema reie siseküljel paksu koorikuga marrastus 0,4 x 0,3 cm. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 121-131) vaadeldi A S halli värvi T-särki, mille esipinnal on verejälg. Vaadeldi A S musta värvi pükse, mille esiküljel ja seespool vasaku jala reie keskkolmandikul avastatud kuivanud määrdumisjälg. Vaadeldi A S must värvi plätusid, mille peal avastati pöia piirkonnas jälg. Vaadeldi A S halli värvi sokke ja musta värvi aluspükse, millelt jälgi ei avastatud. DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt tuvastati proovides (küünealused proovid) B240488-B240497, A243261 (T-särgilt võetud proov), A243262 (pükste vasaku jala reielt võetud proov) A S DNA profiil, siinjuures proovides B240488, B240490, B240495, A243261 –„B“ profiil, ülejäänud proovides „A“ profiil. Profiilides B240488-B240497, A243261 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-20, see tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine 10-20 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A Slt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Profiilides B240489, B240491, B240492, B240493, B240494, B240495, B240496, A243262 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-20, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-20 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A Slt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. A S pükste vasaku jala säärelt võetud proovist A243263 tuvastati V Tu DNA profiil „A“, eeltesti alusel ei sisalda verd, tõepärasuhe 10-
lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab
lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNAeksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA 14 1-24-5503 olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist
lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNAekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada. Kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas eksperdi arvamus profiilide osas, mille kohta ei ole ekspertiisiaktis tuvastatud tõepärasuhe, ei vasta
Mihhail Lipitin andis kohtuistungil ütlusi, et nägi V T lamavas seisundis, kuid sai aru, et V magab. M.Lipitin pidi temast üle astuma, kui läks poodi. V.T oli kõhuli, käed tahapoole ja palja ülakehaga, nägu M.Lipitin ei näinud. M.Lipitin patsutas talle vasakule põsele ja togis parem jalaga, jalas olid sandaalid. Samuti M.Lipitin seletas, et V T veri võis sattuda tema kätele, kui ta teda katsus, arvates, et ta magab.
05.07.2024 protokolli kohaselt oli ta 04.07.2024 oma ema O A juures xxx. Ema on voodihaige ja ta hoolitseb tema eest. Üle päeva käib nende juures tema tütar J H ja toob neile toitu. Päeval tulid tema juurde 3 tundmatut meest ja pakkusid alkoholi, nad jõid ja siis läks ta oma tuppa magama. Ärkas öösel, kui politseinikud tuppa astusid, kuid ei tea, miks nad tulid. 26.07.2024 protokolli kohaselt meenus talle veidi hiljem mis juhtus 04.07.
III Tsiviilhagi Süüdistusakti kohaselt esitas U J tsiviilhagi 319 eurot. Kohtuistungil selgitas kannatanu U J, et V T oli tema endine elukaaslane, ning ta sai tema surmast teada tolle vennalt A Tult. V Tu vend loobus matuste korraldamisest ning tema pidi need korraldama. Tal kulus 319 eurot ja 109 eurot veel urni eest. Vallast sai ta 250 eurot. Sotsiaalist sai ta 820 eurot peale hagi esitamist. Tütar maksis urni eest ja tema hüvitas tütrele. Kannatanul ei ole enam nõuet, sest kõik matusega seotud kulud on hüvitatud. 19 1-24-5503
lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus on käesolevas asjas õigeksmõistva otsuse, siis tuleb jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. IV Menetluskulud ja asitõendid
Vastavalt
§-le 175 lg 1 p 1, 3, 4 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00714) maksumus 16 170 eurot, Jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-TR00016) maksumus 502 eurot, Surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOS00677) maksumus 511 eurot, Kaitsja I Belugini tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 1856,73 eurot, Kaitsja Andrei Matvejevi tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses kokku 1916,62 eurot (494,10 + 318,42 + 230,58 + 873,52). Vastavalt
126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: - J. Pi musta värvi jalanõud, musta värvi rihm, halli värvi teksapüksid, musta värvi särk – tagastada kohtuotsuse jõustumisel J Pile; - A. S halli värvi T-särk, musta värvi püksid, musta värvi kaks plätud, halli värvi sokid, musta värvi aluspüksid - tagastada kohtuotsuse jõustumisel A Sle, - V. K lühikeste varrukatega halli värvi särk, musta värvi dressipüksid, sinist värvi plätud, halli värvi aluspüksid - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist, M. Lipitini musta värvi T-särk, musta-sinise värvi sandaalid ja helesinist värvi aluspüksid. Tegu on Mihhail Lipitinilt ära võetud esemetega. Prokurör ja süüdistatav ei ole avaldanud oma seisukohta seoses nende asitõenditega.
lg 3 p 2 kohaselt kohtuotsusega tagastatakse omanikule või selle seaduslikule valdajale muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. Lähtudes ülaltoodust tuleb need asitõendid tagastada Mihhail Lipitinile. - musta värvi dressipüksid, kilepakend, kahjustatud punast värvi plastik pomm, mobiiltelefon Huawei mustas kaitses, puuteproov lühikeste varrukatega särgilt rinnapiirkonnast määrdumise pinnalt, puuteproov parema jala plätu pöia piirkonnalt, õlakott – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. - Kaks DVD-R plaati - jätta
Kustutada
p 51 alusel andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed Mihhail Lipitini kohta. V Tõkend ja õigus kahju hüvitamisele 20 1-24-5503 Mihhail Lipitin on vahistatud alates 05.07.
/allkirjastatud digitaalselt/ L Prokopenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Eero rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ene Allikas rahvakohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.