← Eesti

1-19-3141/57

Obsah (9)§ 175§ 245§ 180§ 248§ 199§ 318§ 339§ 326§ 306

1-19-3141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-3141 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Jur

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse menetluskuludena kokku 1581,50 eurot: DNA-ekspertiisi nr 18E-GE1243 maksumus 228 eurot, ¼ Jäljeekspertiis nr 19E-TM0002 maksumusest (ekspertiisiakt 20.02.2019, maksumusega 314 eurot), s.o 78,5 eurot, määratud kaitsja õigusabi tasu summas 465 eurot, 1

(3)1-19-3141 sundraha 810 eurot. Määrati, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Rahuldati OÜ X tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti solidaarselt Y.F-ilt , Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 100 eurot. Rahuldati OÜ C tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti solidaarselt Y.F-ilt , Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 3183,01 eurot. Rahuldati GG tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista solidaarselt Valeri Vinnikult ja V.H-lt välja 429 eurot. Rahuldati TT tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti V.H-lt välja 290 eurot.
  1. 15.07.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule V.H kaebus maakohtu 22.05.
  3. a otsusele. Kaebaja selgitab, et ta ei nõustu OÜ X kasuks 100 eurose tsiviilhagi temalt väljamõistmisega, sest ta ei ole varastanud ja puutunud haagist, seda ta kinnitas ka kohtus. Ka ei nõustu kaebaja OÜ C tsiviilhagi summas 3189 eurot väljamõistmisega, sest tema ei ole lõhkunud ja varastanud sõidukit Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXXXXX. Autot kahjustasid HT ja DT. See juhtus peale nende ärajooksmist sündmuskohalt. Ta kuulis, kuidas kuvaldaga vastu autot taoti. Need, kes seda tegid, ei ole kriminaalvastutusele võetud, kuigi oleks pidanud. Tekitatud on kahju auto väärtusest poole ulatuses ja auto väärtus oli 6000 eurot. Lisaks ei nõustu kaebuse esitaja sellega, et teda kohustati tasuma ¼ jäljeekspertiisi maksumusest, kuna tema jälgi ei ole ekspertiisiga tuvastatud. Ka DNA-ekspertiisi maksumuse 228 eurot väljamõistmisega temalt kaebaja ei nõustu, kuna tema DNA-d ei tuvastatud kuskilt. Samuti ei nõustu kaebaja sundraha väljamõistmisega summas 810 eurot, kuna tal lihtsalt puuduvad vahendid selle maksmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et V.H kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  6. a määruses nr 3 -1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n -ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole 2

(3)1-19-3141 täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKK 3-1-1-7-16). 6. Lisaks menetluskuludele vaidlustab V.H esitatud kaebuses ka temalt väljamõistetud tsiviilhagisid.

§ 306

lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kokkuleppe esemeks on

§ 245

lg 1 p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluse ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (

§ 248

lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas.

  1. Kriminaalasjas on V.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel 11.04.
  2. a sõlmitud kokkulepe (tl 1144-1147), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ning süüdistatavalt väljamõistetavad tsiviilhagid ning nende suurus. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse V.H-lt välja menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja õigusabi tasu 180€ (ükssada kaheksakümmend eurot), millele lisandub kaitsja töötasu toimiku materjalidega tutvumise, kokkuleppe läbirääkimisel osalemise ja kokkuleppe sõlmimise eest (lisandus 285€ (kakssada kaheksakümmend viis eurot)), ¼ Jäljeekspertiis nr 19E-TM0002 maksumusest (kogumaksumus 314 eurot), s.o 78,50€ (seitsekümmend kaheksa eurot ja viiskümmend senti), DNA-ekspertiis nr 18E-GE1243 teostamise kulu 228€ (kakssada kakskümmend kaheksa eurot) ja sundraha 810€ (kaheksasada kümme eurot) kokku menetluskulud summas 1581,50€ (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks eurot ja viiskümmend senti). Samuti on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse V.H-lt välja järgnevad tsiviilhagid. OÜ X kasuks summas 100€ (ükssada eurot), mis tuleb N. Tõštšovil tasuda solidaarselt kaassüüdistatavate V. Vinniku, Y.F-i ja J. Kuznetsoviga. OÜ C kasuks summas 3183,01€ (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja üks sent), mis tuleb V.H-l tasuda solidaarselt kaassüüdistatavate V. Vinniku, Y.F-i ja J. Kuznetsoviga. GG kasuks summas 429€ (nelisada kakskümmend üheksa eurot), mis tuleb V.H-l tasuda solidaarselt kaassüüdistatav V. Vinnikuga. Lisaks TT kasuks summas 290€ (kakssada üheksakümmend eurot). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. V.H kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 1147). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude ning tsiviilhagide osas jõudnud kokkuleppele.
  3. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 22.05.
  4. a kohtuistungil, kus süüdistatav V.H kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi, nõustub karistusega ning et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja ta jääb selle juurde (tl 1189). 3

(3)1-19-3141 Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p -st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus V.H kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.