) § 61 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et maksuhaldur peab kõigepealt püüdma hankida teavet maksukohustuslaselt ning õigus pöörduda kolmanda isiku poole tekib alles siis, kui ammendunud on kõik seadusest tulenevad võimalused saada teavet maksukohustuslaselt. Kaebaja vaidleb põhimõtteliselt vastu maksuhalduri õigusele raisata kaebaja aega. Kaebajal on põhiõigus vabale eneseteostusele, mis hõlmab ka seda, et kaebaja ei pea oma vabast ajast osalema kolmanda isikuna mingites menetlustes, kui haldusorgan pole eelnevalt teinud kõike selleks, et saada soovitud infot muul viisil. Kohustuste panemine kolmandale isikule ei saa olla mugavusotsus. Kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja vaidlustanud MTA haldusakti teabe ja dokumentide nõudmise kohta. Seega ei saa öelda, et maksukohustusane ei tee MTA-ga koostööd. Praegu ei ole veel selge, kas maksukohustuslasele antud korraldus esitada teavet ja dokumente on õiguspärane, seda kontrollib kohus. Õigus nõuda teavet kolmandalt isikult tekib maksuhalduril alles siis, kui maksukohustuslasele tehtud korraldus jääb jõusse ning maksukohustuslane ei vasta ka siis haldusaktis toodud küsimustele. 4. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Kaebuse esitamise eesmärk on takistada OÜ Kalda tee 32 maksukontrolli. Kuna kaebajal ja maksukohustuslasel on sama seaduslik esindaja, on kaebaja teadlik maksumenetluses toimuvast. 5. Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole vaielnud vastu 20.03.2025 korralduses kajastatud faktilistele asjaoludele kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingute kohta. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud korralduses ei ole selgitatud temalt nõutava teabe ja dokumentide seost maksukontrolliga. Korralduse põhjal on selge, miks ja millega seoses kaebajalt teavet nõuti. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama.
lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Praegusel juhul on maksuhaldur pöördunud kaebaja kui kolmanda isiku poole, kellega maksukohustuslane on sõlminud kinnisasja võõrandamise lepingu. Sellest tulenevalt võis maksuhaldur mõistlikult eeldada kaebajal selle tehinguga seotud teabe ja dokumentide olemasolu. Enne seda oli maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole 28.02.2025 korraldusega, millega nõudis täiendavat teavet 2
Kui maksuhaldur on küsinud kõigepealt teavet maksukohustuslaselt ja maksukohustuslane täidab kohustuse, võib langeda ära vajadus pöörduda samas küsimuses kolmanda isiku poole. Siinsel juhul ei olnud sellist olukorda, sest vastustaja ei saanud sisulist teavet kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingu kohta. Kuna nii maksukohustuslase kui ka kaebaja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, pidi kaebaja olema teadlik maksumenetluses toimuvast. Vastustaja ei nõudnud kaebajalt teavet meelevaldselt, vaid teabe saamine oli vajalik, selgitamaks välja maksukohustuslase ja kaebaja vahel toimunud majandustehingutega seotud asjaolud. Maksuhaldur tegutses
Asjaolu, et kaebaja ei ole põhimõtteliselt rahul sellega, et maksuhaldur küsib temalt kui menetlusväliselt isikult teavet ning väidetavalt raiskab sellega kaebaja aega, ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna maksukohustuslane on temale tehtud korralduse kohtus vaidlustanud, tulnuks maksuhalduril ära oodata kohtu seisukoht korralduse õiguspärasuse küsimuses ning kui kohus peab korraldust õiguspäraseks, siis oodata, kas maksukohustuslane ise täidab korralduse. Kohtute infosüsteemi andmetel puudub selline kohtuvaidlus. Ka juhul, kui maksukohustuslane oleks vaidlustanud temale tehtud korraldused kohtus, ei omaks see maksukontrolli jätkamise seisukohalt tähtsust. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmine on lubatud ka siis, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik nt maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks. 6. OÜ Madara 14 palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.09.2025 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja seaduslik esindaja on ka OÜ Kalda tee 32 ainus juhatuse liige. Seetõttu kaebaja teab, et maksukohustuslane esitas maksuhalduri nõutud teabe ja dokumendid, kuid siis tulid uued küsimused. Maksukohustuslane esitas uuesti dokumente ja selgitusi, kuid jälle tulid uued küsimused. Küsimused muutusid äriga mitteseotuks, spekulatiivseks ja absurdseks. Küsimustele vastamine kulutab juhatuse liikme aega ja raha. Maksuhalduril ei ole õigust küsida ilma põhjendatud kahtluseta kõiki lepinguid, lisasid ja makseid ning selgitusi kõikide lepingute kohta. See on ettevõtjale tohutu koormus. Vaidlustatud korralduse kohaselt ei ole OÜ Kalda tee 32 korteriomandi müügilepingut puudutavate asjaolude kohta MTA-le teavet andnud ja dokumente esitanud, kuid kaebajale esitatud küsimused pole üldse seotud selle tõdemusega. Korralduse kohaselt peab kaebaja esitama kõik OÜ-ga Kalda tee 32 sõlmitud lepingud, mis kehtisid kontrollitaval perioodil.
Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid maksukohustuslaselt saadud teabe kohta. Kuna MTA on jätnud tõendamiskohustuse täitmata, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja korraldus tühistada. Apellatsioonkaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja kasutas oma õigust vaidlustada korraldus, kuid MTA andis 02.10.2025 korralduse, millega kohustas kaebajat tasuma 640 eurot sunniraha. Lisaks ähvardab vastustaja järgmisel korral teha kaebajale trahvi 1280 eurot. Kui kaebajat survestatakse korraldust täitma, ei ole seadusest tuleneval kaebeõigusel mingit mõtet. Kaebaja viiakse pankrotti juba enne, kui kohtumenetlustes selgub, kas tal on kohustus maksuhalduri korraldust täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 3
mõistes kolmas isik, kellelt maksuhaldur on küsinud dokumente ja teavet seoses OÜ Kalda tee 32 suhtes läbiviidava kontrollimenetlusega.
3 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt.
lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur
lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ja kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Märgitud peab olema ka korralduse täitmise tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule (
10. Maksuhaldur alustas 24.10.2024 korraldusega (dtl 23
lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks
lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14).
lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. 13. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur täitnud
lg-st 2 ja § 62 lg-st 1 tuleneva tingimuse, kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmist on vaidlustatud korralduses piisavalt põhjendatud ning küsitud teave on seotud OÜ Kalda tee 32 maksumenetlusega. Maksuhaldur on nõudnud kaebaja valduses olevaid, kontrolliperioodil kaebaja ja OÜ Kalda tee 32 vahel sõlmitud või sellel perioodil kehtivaid lepinguid, tasumist kinnitavaid dokumente ning teavet. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine mingil põhjusel võimalik, saanuks ta maksuhaldurit sellest vastamise tähtaja jooksul teavitada. Kaebajalt ei ole küsitud üleliigset teavet ja teda ei ole korraldusega ülemäära koormatud. Üksnes asjaolu, et korralduse täitmine võtab aega, ei muuda selle täitmise nõuet õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mõni
§-s 64 sätestatud alus keelduda teabe andmisest või tõendite esitamisest. 14. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebajal tekkinud küsimus, kas
lg-s 2 sätestatud nõue on täidetud, sest talle pole teada, millist infot vastustaja maksukohustuslaselt sai ning kas kaebajalt küsitakse nüüd maksukohustuslasega võrreldes uut infot ja teisi dokumente. Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei tähenda nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud täpselt sama teavet. Pealegi on kaebaja seaduslik esindaja OÜ Kalda tee 32 juhatuse liikme rolli 5
lg 2 sätestab, et
§-de 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Seda sätet on kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et haldusakti täitmine on peatatud ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 10). Seega puudub ringkonnakohtul vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vaidlustatud korralduse täitmine (sh selle täitmata jätmise eest sunniraha nõudmine) on peatunud seaduse alusel. III 20. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot. Apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, mistõttu tasutud riigilõivu ei 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.