Obsah (7)

§ 96§ 100§ 97§ 108§ 17§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Viru Maakohus Priit Kama Deniss Iškin 18. november 2025, Jõhvi 2-

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 11. Hagejad esitasid kostja vastu

§ 97p 1 ja § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 17.

juunist 2024 kuni

1. juunini 2025 eest enne hagi esitamist ning igakuise elatise nõude kuni hagejate täisealiseks saamiseni, so alates
2. juunist 2025 kuni
3. juulini
4. Puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, mistõttu on tal hagejate ülalpidamise kohustus.
5. Tagasiulatuva elatise nõudmine on kostja hinnangul alusetu ja kostja suhtes ebamõistlikult koormav, sest hagejad ei ole varem elatist nõudnud. Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava elatise osas leiab kohus, et asjakohane ei ole kostja vastuväide selle kohta, et hagejad ise ei ole kohtuväliselt kostja poole elatise nõudega pöördunud. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13), et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista lapse õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka vanema toonast ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades siinkohal viidatud Riigikohtu suuniseid, siis iseenesest asjaolu, et hagejad ei ole kohtuväliselt ise kostjalt elatist nõudnud, nõude rahuldamata jätmiseks alust ei anna.
6. Kostja väidab, et osales hagejate ülalpidamisel vahetult või muul viisil. Kostja väitel viibis ja toimetas ta igapäevaselt hagejate, nende ema ja kostja ühises elukohas (XXX kuni
7. aasta maikuuni. Puudub vaidlus, et kostja viibis Puru tee korteris väga sageli, enda hinnangul küll rohkem, kui hagejate väitel. Puudub vaidlus, et ajavahemikul
8. aasta detsembrist kuni
9. aasta juunini hagejate ema ja kostja olles töötud õppisid X Kutsehariduskeskuses Jõhvi linnas. Hagejad kinnitasid, et isa ostis toiduaineid koju kuni kaks kord kuus, millest jagus umbes nädalaks või pooleteiseks. Kostja pangakontode väljavõttest ka nähtub, et kostja tehtud maksed on tehtud toidukauplustes Jõhvi linnas. 13.1

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 13.2 Kohtuistungitel tuvastatu tõendab seda, et kostja osales vahetult hagejate ülalpidamisel vähemalt kuni 2025. aasta maikuuni (ajal, mil hagejate vanemad elasid koos). Kostja kandis hagejate emale vaidlusalusel ajavahemikul raha, ostis hagejatele toiduaineid ning osales seeläbi vahetult hagejate ülalpidamises. Asjaolu, et kostja viibis nimetatud perioodil koos hagejate emaga (ja lastega), kinnitasid hagejad ja hagejate ema ise. Tegemist pole kohtu hinnangul olukorraga, kus kostja üldse ei hoolitsenud hagejate eest. Abilelusuhete olemust arvestades, eeldab

§ 17

, et abikaasal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt perekonna heaks rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Abielu vältel võib-olla perioode, mil üks abikaasa teenib rohkem kui teine, mis aga ei anna alust pidevateks vastastikusteks nõueteks. Isa panus perekonna ülalpidamisse perioodil

1. juunist 2024 kuni maini 2025, mil vanemad elasid koos, võis tõendite kohaselt olla väiksem kui ema oma, kuid oli hagejate ütluste kohaselt siiski märkimisväärne, kuna isa ühest toiduostust, mida ta tegi kuni kaks korda kuus, võis jätkuda nädalaks kuni pooleteiseks. Seega ei saa öelda, et isa panus oleks olnud üksnes sümboolne. Samuti ei saa asjaolu, et lapsed ja isa elasid koos, sõltuda täpsest päevade arvust, mil lapsed ja isa ühes korteris ööbisid, mis varieerus erinevate ütluste kohaselt enamuse nädala ja 30% nädalapäevade vahel. Asjaolu, et isa viibis osa nädalapäevadest Tallinnas tööl, ei tähenda, et sel ajal ei ole lapsed isaga koos elanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku
2. juunist 2024 kuni
3. maini 2025 eest tuleb jätta rahuldamata. 13.3 Pooled ei vaidle selle üle, et alates
4. aasta juunist ei ela kostja lastega koos. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks pärast ühisest elukohast lahkumist oma ülalpidamiskohustust laste ees täitnud. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Seega kui vanem ei ela lapsega koos, siis tuleb vanemal täita ülalpidamiskohustust lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud ajavahemiku

1. juunist 2025 kuni
2. juunini 2025 eest.
3. Kostja väidab, et tagasiulatuvalt ei saa temalt ülalpidamist nõuda, kuna lapsi on ülal pidanud laste ema ning ema sissetulek on hinnatav laste ema ja kostja ühisvarana. Hagejate vanemate ühisvarast hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja arengu tagamiseks oli hagejate ülalpidamine piisav. Kohus selgitab, et väide, et tagasiulatuvalt elatise nõudmise aluseks oleval ajavahemikul on üks vanem ülalpidamist andnud ühisvara arvel, ei ole tagasiulatuva elatisenõude üle otsustamisel asjakohane, sest tagasiulatuv elatisenõue on lapse nõue vanema vastu (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 21). Ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses. Seega ei anna kohtu hinnangul eeltoodud väited alust jätta hagejate tagasiulatuva elatise nõuet täielikult rahuldamata.
4. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kuna alaealistele lastele on käesolevas vaidluses nõutut üksnes seadusjärgset elatist, siis ei ole vajadust üksikasjaliselt hinnata kostja vastuväiteid kulututse põhjendatusele osas, mis puudutab alaealisi lapsi. 16.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. 17.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hagejate 15. septembril 2025 esitatud elatise arvestusest nähtub, et lapsetoetus saab elatist nõudev lapsevanem, so laste ema. Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejatele makstavast lastetoetusest. Kohus märgib, et alates 1. aprillist 2025 on

§ 101alusel hagejate suhtes arvutatud miinimumelatis 301,74 eurot.

Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. 18.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on P. G. ja J. G. kaksikud. Seega ei ole

§ 101lg 7 kohaldamiseks alust.

19.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on avaldanud, et tal ei ole hagejatele võimalik miinimumelatist maksta. Kostja kulud enda vajaduste katmiseks on kokku 800 eurot. Alates 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta juuni keskpaigani oli kostja töötu. Alates 2025. aasta juuni keskpaigast sai kostja töötasu 886 eurot kuus. Käesoleval ajal kaotas kostja töö ning alates 10. oktoobrist 2025 on Eesti Töötukassas arvel.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib vähendada elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa, kuid seda vaid mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmise korral

§ 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmetest, et kostjal ei olnud peale hagejad teisi ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike, kuna vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus sissetulekut teenida. Elatise suuruse määramisel ei hinda kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek, vaid hindab ka vanema võimalusi sissetulekut saada. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Kostja on kohtule selgitanud, et osutas teenuseid enda kuuluva X OÜ kaudu. Sõltumata sellest, kas kostja X OÜ-st mingit tulu saab, näitab tema suhe selle äriühinguga tema võimalust oma oskuste ja kogemusega sissetulekut teenida. Asjaolu, et kostja on enda kinnitusel suure osa oma sissetulekust teeninud nii, et tema töötasult on ebaseaduslikult jäetud maksmata nõutavad maksud, ei mõjuta tema eraõiguslikke kohustusi. Kostja on suutnud senises elus oma tööga koguda märkimisväärse vara, sh korter asukohaga XXX (ühisomand hagejate emaga), korter asukohaga XXX maakond ning korter asukohaga XXX. Kostja varaline seisund võimaldab kohtu hinnangul andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust, miks tuleks hagejatele mõistetavat elatist vähendada alla

§ 101alusel arvutatud summa.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõude alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise ajavahemiku
2. juunist 2025 kuni
3. juulini 2025 (hagejate täisealiseks saamiseni) eest summas 472,73 eurot (301,74 eurot + 301,74 eurot : 30 päeva x 17 päeva) mõlema hageja puhul.
4. Lähtuvalt hagejate nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud hagejate elatise summa kanda hagejate seadusliku esindaja N. G. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.
5. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Ka pooled on seisukohal, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik