3-25-4310/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4310 Määruse kuupäev

1. november 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus Sihtasutus psühhiaatriakliiniku tegevuse peale Viljandi Haigla RESOLUTSIOON
2. Tagastada X-i kaebus.
3. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Halduskohtusse saabus
6. novembril 2025 X-i kaebus, milles kaebaja palus teha haiglale ettekirjutus, et haigla vallandaks sotsiaaltöötaja karmi noomitusega ning et kaebaja sotsiaaltöötaja vahetataks välja. Ka palus kaebaja teha haiglale ettekirjutus teha kaebaja joonistest koopiad ja vajadusel maksta riigilõiv, kui seda küsib patendibüroo. Lisaks soovib kaebaja enda kätte saada oma ema vana telefoni ja panna enda telefon isiklike asjade lattu. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku tegevuse peale.
9. Sihtasutus Viljandi Haigla on vastavalt põhikirjale eraõiguslik juriidiline isik. Tegemist ei ole avaliku võimu kandjaga, kuna Sihtasutust Viljandi Haigla ei ole volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid.
10. Riigikohtu halduskolleegium on
11. aprilli
12. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-09 leidnud, et tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi puhul on võimalik eristada avalik- õiguslikku otsustust isiku ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks ja tervishoiuteenuse osutamist kui viidatud otsuse järgset eraõiguslikku suhet. Analoogselt piirdub avalik-õiguslik suhe ka käesolevas asjas vaid isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustuse tegemisega. Viidatud otsusele järgnev raviteenuse osutamine ja sellega seonduvad suhted kaebaja ja Sihtasutuse Viljandi Haigla vahel on eraõiguslikud suhted ning selle suhte pinnalt tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vaidlustada Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevust Tartu Maakohtus.
14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
16. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2