Obsah (12)

§ 646§ 656§ 651§ 641§ 306§ 436§ 392§ 351§ 405§ 435§ 176§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. november 2025 2-24-141532 Tsiviilasja

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu

1. augustil
2. a otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab kostja apellatsioonkaebusest aru nii, et kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. 12.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

1. Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, kui menetlusosaline ei tea, et teda puudutavas menetluses on esitatud mingi taotlus, seisukoht, faktiväide või tõend, mis võib asja menetlust mõjutada või kui menetlusosaline saab sellest teada sedavõrd hilja, et ta ei saa selles osas oma seisukohta väljendada. Õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalistele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656 komm 3.3.1.a). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKMF
2. mail 2024 ostulimiidi lepingu, mille kohaselt TKMF võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse. Pärast kostja vastuse saamist määras maakohus
3. märtsil 2025 hagejale tähtaja selgituste esitamiseks ning tegi järelepärimise PPA-le. PPA esitas
4. märtsil 2025 vastuse järelepärimisele ja hageja esitas
5. aprillil 2025 omapoolsed täiendavad selgitused. Seejärel andis maakohus
6. mai
7. a määrusega pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohtu
8. märtsi
9. a kiri PPA-le ja PPA vastus ning hageja
10. aprillil 2025 esitatud selgitused on tehtud kostjale e-toimiku kaudu nähtavaks; maakohtu
11. märtsi
12. a kiri pooltele ja maakohtu
13. mai
14. a määrus on märgitud kostjale e-toimiku kaudu kättetoimetatavaks, kuid puudub info nende kostjale kättetoimetamise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et eelnimetatud menetlusdokumente oleks kostjale edastatud mõnel muul viisil. Kostja on kohtuga suhelnud, s.o esitanud kohtule menetlusdokumente ja kinnitanud nende kättesaamist e-kirjaga. Kostja vastas ringkonnakohtu järelepärimisele, et ei ole hageja
15. aprillil 2025 esitatud selgitusi ja maakohtu
16. mai
17. a määrust kätte saanud. Kuigi tegemist on menetlusdokumentidega, mida maakohus ei pidanud

§ 306

lg 5 kohaselt kätte toimetama, tulnuks maakohtul nende edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab kostjale tegeliku võimaluse dokumentidega tutvuda ja seisukohti esitada. Ringkonnakohus leiab, et asja arutamisel maakohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet sellega, et kostjal ei ole võimaldatud esitada seisukohta hageja menetluse kestel esitatud täiendavate selgituste ning PPA vastuse kohta. Maakohus ei pidanud 5 kostja vastuväidet usutavaks ja rahuldas hagi osaliselt, tuginedes vastuolus

§ 436

lg-ga 3 ja lg 4 esimese lausega asjaoludele, mille kohta kostjal ei olnud võimalik seisukohta esitada. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulisel määral täitmata ka

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja sellest tulenevalt on otsus olulises ulatuses põhjendamata (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Kohus peab

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Tulenevalt

§ 351

lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus peab pooltele selgitama muu hulgas asjaolude tõendamise koormust. Asja menetlemisel

§ 405

lg 1 alusel lihtsustatud korras on maakohtul lubatud teha menetluslikke lihtsustusi, kuid eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust tuleb täita. Maakohus on jätnud eelmenetluses välja selgitamata kostja väited ja tõendid ega ole selgitanud pooltele ka asjaolude tõendamise koormist. Kostja väitis maakohtus üldsõnaliselt, et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse ning kostja on pöördunud politseisse ja on algatatud uurimine. Lisaks eelmises punktis märgitule, mis puudutab kostjale menetlusdokumentide edastamist, oleks maakohus pidanud sellises olukorras juhtima kostja tähelepanu vajadusele selgitada täiendavalt tema vastuväitega seonduvaid asjaolusid ja oma väiteid tõendada. Muu hulgas oleks maakohus pidanud juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et leping on hageja esitatust nähtuvalt sõlmitud 21. mail 2024, kuid PPA vastuse kohaselt varastati kostja rahakott koos kaartidega väidetavalt 22. mail 2024, ja küsima selle kohta kostja seisukohta. 15. Kirjeldatud rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja lepingu sõlmimise ja ostulimiidi kasutamisega seotud asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning tagada kostjale väidete ja tõendite esitamise võimalus. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

16. Ringkonnakohus märgib ka, et

§ 176lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude nimekiri vastaspoolele kätte.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja

1. juulil 2025 esitatud menetluskulude nimekiri oleks kostjale kätte toimetatud või selle saaks lugeda kostjale kätte toimetatuks.
2. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 6