RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-76 19. detsemb

) § 18 lg 1 p-le 8, mille kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

1. A. Dijev vaidlustas LVK
2. detsembri
3. a otsuse Vabariigi Valimiskomisjonis (VVK), leides, et LVK kohaldas

§ 18lg 1 p 8 ebaõigesti.

Kaebajat süüdimõistev kohtuotsus jõustus

1. oktoobril 2025, kuid volikogu liikmeks valiti ta alles valimispäeval ehk
2. oktoobril
3. Valijad teadsid teda ja tema tegusid juba enne valimisi ning said kujundada oma seisukoha kõiki asjaolusid arvestades.
4. VVK jättis
5. detsembril 2025 otsusega nr 87 kaebuse rahuldamata. VVK märkis, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 6 kohaselt ei takista kehtiv kriminaalkaristus kandideerida volikogu liikmeks, kuid

§ 18

lg 1 p 8 järgi lõpevad volikogu liikme volitused, kui karistatus tekib volikogu liikmeks oleku ajal. Kaebaja suhtes jõustus 5-25-76 süüdimõistev kohtuotsus valimiste ajal. Sellist olukorda seadus ei reguleeri. Viidates Riigikohtu

1. juuli
2. a otsusele asjas nr 3-4-1-7-10 ja õiguskantsleri
3. septembri
4. a seisukohale nr 6-1/131122/1303828, pidas VVK õigeks lähtuda sellest, kas valijad teadsid kaebaja kriminaalkaristusest. VVK arvates ei teadnud. Kaebaja ei teavitanud linnasekretäri kohtuotsuse jõustumisest (

§ 18lg 2) ja ajakirjanduses avaldati teave kaebaja süüdimõistmise kohta alles 27.

oktoobril 2025. Olukorras, kus süüdimõistev kohtuotsus jõustus valimiste ajal ning süüdimõistmine sai avalikult teatavaks pärast valimispäeva, ei olnud valijal võimalik teha teadlikku valikut. Volikogu liikme volitused lõpevad

§ 18lg 1 p 8 nimetatud juhul automaatselt.

Sel juhul tuleb valla või linna valimiskomisjonil võtta vastu otsus asendusliikme määramiseks (

§ 20). LVK täitis A.

Dijevile asendusliikme määramisega selle kohustuse.

1. A. Dijev esitas Riigikohtule kaebuse, milles ta palub tühistada VVK otsuse ja LVK
2. detsembri
3. a otsuse. Kaebaja arvates lõpevad volikogu liikme volitused süüdimõistva kohtuotsuse tõttu üksnes siis, kui kohtuotsus jõustub ajal, mil isik on juba valitud volikogu liikmeks. Kaebaja ei olnud teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise ajal
4. oktoobril 2025 veel volikogu liikmeks valitud. Ekslik on VVK järeldus, et

§ 18

lg 1 p 8 kohaldub ka juhul, kui süüdimõistev otsus jõustub eelhääletuse ja elektroonilise hääletuse ajal. Valijal on valimispäeval võimalik eelhääletusel või elektroonilisel hääletusel antud häält muuta.

§ 18

lg-l 2, mis näeb ette teavitamiskohustuse, on tähtsus asendusliikme määramisel, mitte

§ 18lg 1 p 8 kohaldamisel või valijate teavitamisel kandidaadi karistatusest.

Kaebaja ei saanud mõjutada seda, et ajakirjanduses avaldati teave tema süüdimõistmise kohta alles

1. oktoobril
3. VVK jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Volikogu asendusliikme määramine A. Dijevile, keda karistati
5. oktoobril 2025 jõustunud kohtuotsusega altkäemaksu võtmise ehk tahtliku kuriteo eest rahalise karistusega, on kooskõlas

§ 18lg 1 p 8 eesmärgi ja mõttega.

7.

§ 18

lg 1 p 8 esimene alternatiiv sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Samas keelab KOVVS § 5 lg 6 kuriteos süüdimõistetul volikogu liikmeks kandideerida üksnes juhul, kui ta kannab vanglakaristust. Riigikohus on selgitanud, et need sätted ei kohtle süüdimõistetuid ebavõrdselt. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada (RKPJKo 01.07.2010, 3-4-1-7-10, p 9). 8.

§ 18

lg 1 p 8 eesmärk hõlmab ka seda, et volikokku ei kuuluks inimene, kes mõisteti süüdi küll enne volituste tekkimist, kuid kelle valijatel ei olnud hääle andmise ajal võimalik mõistlikult arvestada sellega, et neid hakkab volikogus esindama tahtlikus kuriteos süüdimõistetu. Valijal peab olema mandaati andes võimalus otsustada, kas toime pandud kuritegu peaks võimaldama isikul volikogusse kuuluda või mitte (vt õiguskantsleri 6. septembri 2013. a seisukoht nr 6-1/131122/1303828). 9. Kolleegiumi hinnangul ei olnud A. Dijevi valijatel piisavat võimalust teada, et nad annavad hääle inimesele, kes on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2

§ 18

lg 2 järgset kohustust teavitada enda süüdimõistmisest Kohtla-Järve linnasekretäri. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine võis vähemalt kaudselt kaasa aidata sellele, et osa kaebaja valijatest ei saanud tema kriminaalkaristusest enne hääle andmist teada. Neid erilisi asjaolusid arvestades jättis VVK A. Dijevi kaebuse õigesti rahuldamata. 11. Kolleegium märgib siiski, et õigusselguse ja seaduslikkuse põhimõtteid silmas pidades oleks soovitatav, kui seadus reguleeriks ühemõtteliselt, kas ja millistel tingimustel välistab hääletamisperioodi ajal jõustunud süüdimõistev otsus isiku registreerimise volikogu liikmeks või lõpetab tema volitused volikogu liikmena. (allkirjastatud digitaalselt) 3