← Eesti

2-23-16571/56

Obsah (16)§ 477§ 475§ 478§ 466§ 428§ 430§ 432§ 3§ 4§ 373§ 371§ 168§ 177§ 150§ 433§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Vanemkohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse kuupäev 02.12.2025, Narva Tsiviilasja number 2-23-16571 Tsiviilasi V P hagi T T vastu ühisvara jagami

) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohtu nõusolek tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmisest keeldumine on põhjendatud olukorras, kui kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine ei ole eestkostetava huvides. Seetõttu tuleb ka praeguses asjas hinnata, kas eestkostetava nimel ühisvara jagamine selliselt, et hageja omandab selle enda ainuomandisse ja eestkostetav saab selle eest rahalise hüvitise, on eestkostetava huvides. Kohus on võimalik otsustada nõusoleku andmise

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluse sätteid arvestades käesoleva hagi menetluse raames (vt ka RKTKm 17.11.2015, 3-2-1-127-15, p 25). 9. Kohus nõustub, et ühisvara jagamine on eestkostetava huvides. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja seega on mõistlik jagada ka ühisvara. Korteriga kaasnevad igakuised kulud 3

(6)2-23-16571 eestkostetavale ja korteri ostuks oli võetud laen, mis kuulub samuti ühisvara hulka. Poolte sõlmitud kompromissi alusel jääb eluasemelaen hagejale. Kostja saab hüvitise omandi kaotamise eest ja saab endale osta uue korteri või kustutada võlgnevusi. Ühisvara jagamisega ei vähendata ega kahjustata eestkostetava vara. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus tsiviilasjas nr 2-25-5434 (PKS § 194). Kompromissi allkirjastas eestkostja ja selle edastas kohtule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seega loeb kohus, et nende mõlema hinnangul vastab kompromiss eestkostetava huvidele. Kohus annab eestkostjale Lidia Tatti nõusoleku eestkostetav Tatjana Tatti nimel ühisvara jagamiseks kompromisslepingu sõlmimiseks. Kompromissi kinnitamine 10.

§ 478

lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

§ 466

lg 3 järgi kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 11.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 12. Kostja on eestkostetav. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 187 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

13. Pooled on teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 14.

Kohus selgitab, et L T 28.11.2025 taotlus

  1. Eestkostja L T esitas 28.11.2025 kohtule taotluse, milles palus anda talle õigus allkirjastada dokumente ja teha juriidilisi toiminguid oma tütre T T nimel, sh tema rahaliste vahendite käsitlemisel. Samuti palus eestkostja lubada ühisvara jagamisest saadud hüvitis üle kanda kolmanda isiku ja eestkostja arveldusarvele, kuna T T kontod on arestitud. Eesmärgiks on tagada T T rahaliste vahendite säilitamine.
  2. Kohus leiab, et esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et L T on T T eestkostja ning eestkoste seadmine tähendab seda, et L T esindabki eestkostetavat, allkirjastab tema eest dokumente ja teeb muid juriidilisi toiminguid, v.a tehingutes, kus eestkostetaval on õigus iseseisvalt tegutseda. 4

(6)2-23-16571
  1. PKS § 186 lg 1 alusel kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Eestkostja peab kompromisslepingu alusel saadava hüvitise paigutama eestkostetava kontole. Kohus märgib, et eestkostetava võlgnevuste kustutamine on ka eestkostetava huvides. Kui eestkostetava kontod on arestitud, ei ole võimalik tema nimele korterit osta, kuna ka korter arestitakse täitemenetluse raames. Eestkostjal tuleks kaaluda võimalusi, kuidas võlgnevused kustutada, sõlmida maksegraafikud või kas on võimalusi kohustustest vabaneda. Kindlasti ei ole lubatud eeskostetava vara tahtlikult varjata või paigutada seda muudele kontodele, jättes eeskostetava võlgnevused tasumata. Neil põhjustel jätab kohus taotluse rahuldamata. Ühisvara jagamisest saadud hüvitis tuleb kanda eestkostetava kontole ning seda võib kasutada kohtu nõusolekuta võlgnevuste kustutamiseks ning ülejäänud osas eestkostetava ülalpidamiseks. Kohus selgitab täiendavalt, et uue eluaseme ostmiseks eestkostetava nimele tuleb eeskostjal pöörduda avaldusega kohtu poole. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine
  2. T T esitas kohtule vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning loobus vastuhagist enne seda, kui kohus on vastuhagi menetlusse võtnud.

§ 3

lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka

§ 4

lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta.

§ 373lg 3 ls 1 järgi kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Vastuhagis hageja (kostja) on kohtule teatanud, et ei soovi vastuhagi avalduse menetlemist. Kohus leiab, et kuivõrd vastuhagis hagejal puudub menetlushuvi, tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel vastuhagi menetlusse võtmisest keelduda. 5

(6)2-23-16571 Menetluskulude jaotus 19. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

  1. Kostja T T anti 24.10.2025 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Seega jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
  2. Hagejal on võimalik taotleda

§ 150lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

22. Kohus keeldus T T vastuhagi menetlusse võtmisest, mistõttu kuulub T T taotlus vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. T T on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjale tagastada määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 alusel.

23.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastuhagi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale saab

§ 372lg 5 alusel esitada määruskaebuse.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav (

§ 150lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.