KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Näncy-
sätestatuga. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingu punkti 5.1.7; 5.1.8 ja 5.1.
- ning et hageja ei ole hinnanud sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul tarbija krediidivõimelisust täielikult vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetele. Seetõttu on kostja hinnangul kostjal lepingu punktist 5.2 õigus 12 kuu jooksul nõude omandiõiguse üleminekust arvates vastav nõue loovutajale tagasi loovutada. Kostja on 06.04.2023 edastanud hagejale ettepaneku nõuete tagasiloovutamiseks ning lepingu lõpetamiseks (dtl 55-56). Kosja viitas dokumendis, et hageja poolt kostjale lepingu alusel loovutatud nõuded ei vasta lepingutingimustele. Juhul, kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele – palub kostja kohtul vähendada hageja viivisnõuet nullini. Kostja selgitab, et ei ole hagiavalduses viidatud loovutuse tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult. Kostja hinnangul on hageja asunud kostjalt nõudma viivist peale tema poolt 06.04.2023 edastatud ettepanekut. Kohtuotsuse põhjendused
- Hageja palub välja mõista Debitum Invest OÜ-lt nõuete loovutamise lepingust tuleneva viivise võlgnevuse 4864,12 eurot.
- Võlaõigusseaduse (
) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 108
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule. Viivisenõude rahuldamise eelduseks on, et võlgnik on põhinõude täitmisega olnud viivituses.
- Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus 29.11.2022 nõuete loovutamise lepingu sõlmimise ja tingimuste osas, sh selle osas, et lepingu kohaselt kohustus omandaja tasuma lepingu alusel igakuiselt loovutatud nõuete eest loovutajale tasu ning, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegsel täitmisel maksmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Pooltel puudub vaidlus ka viivise nõude kujunemise üle. Nimetatud asjaolud on poolte poolt omaksvõetud TsMS § 231 lg 2 tähenduses.
- 29.11.2022 nõuete loovutamise lepingu kohaselt kohustus omandaja tasuma lepingu alusel igakuiselt loovutatud nõuete eest loovutajale tasu 74% lepingu lisadeks olevates nõuete elektroonilistes nimekirjades toodud nõude tasumata põhisummast. Lepingu punkti 2.
- kohaselt pidi omandaja tasuma loovutajale loovutuse tasu loovutatud nõuete eest hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul nõuete elektroonilise nimekirja allkirjastamisest. Lepingu punkti 6.
- kohaselt on lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegsel täitmisel maksmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja loovutas kostjale järgmised nõuded, mille tasumisega jäi kostja viivitusse: 30.11.2022 nõue summas 297 337,69 eurot, millest 74 % on 220 029,89 eurot. Nõude tasumise tähtaeg oli 21.12.2022, raha laekus 30.12.
- Kostja oli tasumisega viivituses 9 päeva, mille eest arvestatud viivis on 1980,27 eurot. 01.01 2023 nõue summas 245 139,49 eurot, millest 74% on 181 403,22 eurot. Nõude tasumise 3 2-23-12134 tähtaeg oli 22.01.
- Osa rahast (100 000 eurot) laekus 06.02.
- Kostja oli tasumisega viivituses 15 päeva, mille eest arvestatud viivis on 2721,05 eurot. Ülejäänud nõude osa, 81 403,22 eurot, laekus kaks päeva hiljem ehk 08.02.2023, mille eest arvestatud viivis on 162,81 eurot. Nõude viivis kokku on 2883,86 eurot. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise arvutuskäigule ning kohus peab viivise arvestust põhjendatuks.
- Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et 30.11.2022 ja 01.01.2023 loovutatud nõuded ei vastanud lepingu punktides 5.1.7; 5.1.8 ja 5.1.
- kokkulepitule, ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased. Pooltevahelise lepingu p. 5.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui pärast vastava Nõude omandiõiguse üleminekut Omandajale vastavalt Lepingu punktile 3.
- osutub Nõude ja/või Krediidilepingu ja/või Võlgniku suhtes Lepingu punktis 5.
- toodud mistahes Loovutaja kinnitus valeks, on Omandajal esimesel võimalusel eeltoodust teadasaamisest, ent mitte hiljem kui 12 (kaheteist) kuu jooksul Nõude omandiõiguse üleminekust arvates õigus vastav Nõue Loovutajale tagasi loovutada, teatades sellest Loovutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega e-posti teel. Lepingu p. 5.4 kohaselt kohustub Loovutaja Omandajale hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul Nõude tagasiloovutamise kohta akti allkirjastamisest vastavalt Lepingu punktile 5.
- tagasi maksma vastava Nõude eest Omandaja poolt tasutud Loovutuse tasu vastavalt Lepingu punktis 2.
- toodud Loovutuse tasu proportsioonile. Nõue loetakse Omandajalt Loovutajale tagasi loovutatuks vastava Nõude kohta Nõude tagasiloovutamise kohta akti digitaalselt allkirjastamisest vastavalt Lepingu punktile 5.
- Eelnevale tuginedes kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepinguga on reguleeritud nõuete tagasiloovutamise kord (lepingu p. 5.2) ning nõuete tagasiloovutamine ja arvete (nõuete) eest tasumine on eraldiseisvad tegevused. Asjaolu, et kostja soovinuks nõudeid tagasi loovutada, ei anna lepingu kohaselt õigust loovutamise tasu osaliselt maksmata jätmiseks või selle maksmisega viivitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et põhinõue tasuti kokkulepitud ulatuses, kuid hilinemisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tasuti põhinõue portfelli nr 1 puhul ära 30.12.2022 ja 06.02.2023 ning portfelli nr 2 puhul 08.02.
- Nõuete tagasiloovutamise ettepanek tehti 06.04.2023 (dtl 238). Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et loovutuse tasu maksmine oleks ka sõltunud nõuete tagasiloovutamisest. 18.02.2025 toimunud kohtuistungil avaldatust järeldub, et kostja viivitus põhinõude täitmisel oli tingitud nõuete läbivaatamisest. Kostja esindaja on selgitanud, et „Loogika oli selline, et sõlmiti raamleping, aastaks ette ja kostja ei teadnud kelle nõudeid loovutatakse. Kokku oli lepitud, kui palju igas kuus võib nõudeid olla, millise summas on väljastatud laenusaajale laenu, n-ö maksimumulatus ja millistele tingimustele väljastatud laenud peavad vastama. Seal ei olnud juriidilisi isikuid, kõik puudutas füüsilistele isikutele väljastatud erinevaid laene; maksekaardid, väikelaenud, autolaenud, kogu tarbijakrediiti puudutav. Loovutamine toimus kord kuus kuu viimastel päevadel, alles siis oli kostjal võimalik tutvuda, kelle nõudeid loovutatakse. Räägime sadadest isikutest, kes loovutati ja läbi töötati. Tasumine toimus peale seda, kui oli selge, millega oli täpselt tegu. Seal oli surnud isikuid, Austraalias ja Ameerikas asuvaid isikuid jne. Tagantjärgi hinnates oli tasumise aeg 21 päeva ebamõistlikult lühike, et saada aru, millega on tegemist.“ (18.02.2025 maakohtu istung, ajamärge 00:25:00, dtl 236-237). Samas pooltevaheline leping ei näe ette sellist võimalust, et nõuete loovutamise eest tasutakse peale nõuetega tutvumist. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks taotlenud täiendavat tähtaega põhikohustuse täitmiseks (tasu maksmiseks). Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid, mis annaksid alust keelduda viivisenõude kohustuse täitmisest
§ 113lg 4 tähenduses.
8. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Kostja vastuses põhjendab kostja, et juhul, kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele – palub kostja kohtul vähendada hageja viivisnõuet kuni nullini. Kostja selgitab, et ei ole hagiavalduses viidatud loovutuse tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult. Kostja hinnangul on hageja asunud kostjalt nõudma viivist peale 4 2-23-12134 tema poolt 06.04.2023 edastatud ettepanekut ning viivisnõue on hageja poolt ajas vähenenud. Nimelt edastas hageja 20.04.2023 s.o peale kostjalt 06.04.2023 ettepaneku saamist viivisnõude kostjale summas 7795,25 eurot tasumiseks (dtl 47-48). 9.
§ 113
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
§ 162
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitas 23.09.2024 selgituskirjas, et vastavate asjaolude esitamise ja tõendamise kohustus on kostjal (dtl 81). Viivise vähendamise otsustab kujundusotsusega kohus (RKTKo 3-2-1-139-14, p 16). Kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada nullini. Asjaolud, et kostja ei ole hagiavalduses viidatud loovutuse tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult ning et kostja vajas nõuete läbivaatamiseks rohkem aega, ei anna alust viivise vähendamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks taotlenud täiendavat tähtaega põhikohustuse täitmiseks (tasu maksmiseks). Sisuliste läbirääkimiste pidamine võib anda aluse viivist vähendada, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid pidanud nõuete osas läbirääkimisi. Samuti ei asjakohased kostja väited, et hiljem on selgunud, et loovutatud nõuded ei vastanud lepingutingimustele. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kostja võimalik soov nõudeid tagasi loovutada, ei anna lepingu kohaselt õigust loovutamise tasu osaliselt maksmata jätmiseks või selle maksmisega viivitamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus viivist vähendada, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viivisenõue ja arvutuskäik on kooskõlas lepingus kokkulepituga. Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks üldjuhul loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ja põhinõuete suurust, ei ole hageja poolt nõutav viivis ka ülemäära suur. 10. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 4864,12 eurot. Menetluskulude jaotus. 11. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 560 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 5