lg 7 alusel U.X Tähe kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
) § 1933 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. U.X ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse esimesel kahel aastal ettevõtetes XXX , XXX , XXX ning XXX .
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
11.
Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, lapse elatis, töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning tulumaksutagastus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul oli menetluse kestel üks ülalpeetav. Võlgnik on võlausaldajatele teostanud väljamakseid summas 4559,42 eurot. Võlgnik on menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid väiksemas määras, kui selleks kohustab tema sissetulekute suurus. Kohus on juhtinud sellele võlgniku tähelepanu e-kirja teel 09.02.2022, 13.09.2022, 14.02.2023, 15.03.2024 ning 22.08.
lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust vaatamata kohtu poolt edastatud eraldise arvutusskeemile. Kuna võlgnik ei ole 3/5 avaldanud, et pole eraldatava summa arvutamisest aru saanud, siis leiab kohus, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult, kasutades enda arestitavaid sissetulekuid isiklikul otstarbel ning jättes võlausaldajate nõuded rahuldamata. 12. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtu hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt hooletu ning rikkunud seega süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule 06.05.2025 ärakuulamisel selgitanud, et kui võlgnik soovib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest menetluse lõpus vabaneda, tuleb võlgnikul usaldusisiku ülesannetes menetluse lõpuks 01.07.2025 tasuda võlausaldajatele eraldamata jäänud summa. Võlgnik ei ole pärast ärakuulamist võlausaldajatele väljamakseid teinud. 01.07.2025 seisuga oli võlgnikul jäänud tasumata 26 192,95 eurot. Võlgnikule laekunud kohustusliku pensionisamba väljamakse ja töötasud on olnud piisavalt suured, et rahuldada 2/3 võlausaldajate nõuetest, ent võlgnik on nõudeid rahuldanud vaid 9,83% ulatuses. Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on loovutuskohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine. Võlgnik võttis 2023.a välja enda kohustusliku kogumispensioni, millega plaanis tasuda osa võlgasid, kuid ei teinud seda, kasutades saadud tulu enda tarbeks. Võlgnikul on menetluse kestel võlausaldajatele jäänud eraldamata summa, mis ületab ligi kuuekordselt sama aja jooksul eraldatu ning kohus leiab, et võlgnik on seeläbi olulisel määral kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik küll töötab, aga kohtul puudub alus uskuda, et võlgnik suudaks niivõrd suure loovutuskohustuse võlgnevuse tasuda menetluse pikendamiseks ettenähtud perioodi jooksul kuna võlgniku senised loovutused on olnud sissetulekuid arvestades marginaalsed. 15. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et U.X tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 16. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4/5 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud jätta U.X Tähe pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka U.X Tähe pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 23.09.2025 ja kohus loeb
Kuna kohus lõpetab U.X Tähe kohustustest vabastamise menetluse, tuleb U.X vabastada ka usaldusisiku kohustustest U.X Tähe kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.