Obsah (5)

§ 113§ 4034§ 403§ 94§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13806 Tsiviilasi TF Bank AB (

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.09.2023 kuni põhinõude (3 311,92 eurot) täitmiseni.

1. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda.
3. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks osaliselt. Välja mõista kostjalt D.X hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskuluna 405,10 eurot ja viivis menetluskulult

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja on esitanud hagis järgnevad nõuded: Mõista kostjalt D.X hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja võlg 8 151,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 757,91 eurot; Mõista kostjalt D.X hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja viivis alates 29.09.2023 kuni põhinõude summas 6 532,56 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
2. Hagi kohaselt sõlmisid TF Bank AB Eesti filiaal ja kostja 02.07.2019 tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai laenu 7 000 eurot intressi ja viivisega 19,90% aastas (dtl 42-50).
3. Hageja selgitab, et enne võlatunnistuse sõlmimist on kostja teinud kokku tagasimakseid summas 3 688,08 eurot (2 856,90+831,18). Võlatunnistuse sõlmimise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot.
4. TF Bank AB Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 25.07.2022 võlatunnistuse nr 273527 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.
5. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne lepingutasu 5 eurot.
6. Peale võlatunnistuse sõlmimist ei ole kostja enam tagasimakseid teinud. Kostja seisukoht
7. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2/7
9. Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et hageja ja kostja sõlmisid 02.07.2019 tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai laenu 7 000 eurot intressi ja viivisega 19,90% aastas (dtl 42-50).
10. Hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2022 võlatunnistuse nr 273527 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (dtl 8-14). Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.
11. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne lepingutasu 5 eurot.
12. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja vahel 02.07.2019 sõlmitud leping ning 25.07.2022 võlatunnistus, lepingu muutmise kokkulepe (dtl 31, 36) vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. 13.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast 3/7 täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 14. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:  tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 15. Kohus kohustas hagejat 24.11.2023 määrusega (dtl 24) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete 4/7 alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 24.11.2023 määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata. 16. Hageja on 07.12.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Hageja selgitas, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte (dtl 65). Laenuandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 818,00 eurot ning peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 347,22 eurot kalendrikuus, st kostjale jääb raha reservi vähemalt 470,78 eurot (818-197,22150). Kohus tuvastas, et hageja on õigesti välja arvutanud kostja sissetuleku suuruse. Samas tuvastas kohus, et kostja on esialgse laenu taotlemisel tõepoolest märkinud enda igakuiste kohustuste suuruseks 150 eurot (dtl 51), kui tema poolt laenuandjale esitatud pangakonto väljavõttest (dtl 65-70) nähtuvalt on ta laenu taotlemisele eelnenud 6 kuul tasunud igakuiselt Swedbank AS-le varasemate kohustuste katteks suurusjärk 800-830 eurot (summad erinevad kuude lõikes). Seega on näha, et juba enne uute kohustuste võtmist ületasid kostja kohustused tema sissetulekuid. 17. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Kohus leiab, et kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostjal oli enne 02.07.2019 laenulepingu sõlmimist arvukalt kohustusi ning kostja töötasust ja pensionist ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Kohtule esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne 25.07.2022 võlatunnistuse, lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist kostja krediidivõimet üleüldse hinnanud. 18. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 02.07.2019 laenulepingut ning 25.07.2022 võlatunnistuse, lepingu muutmise kokkulepet sõlmides krediidivõimeline

§ 4034lg 1 tähenduses.

Seega on laenuandja eiranud

§ 403

4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud

§-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 19.

§ 4034

lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub

§ 403

4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud - tema suured kohustused nähtuseid väga selgelt tema esitatud konto väljavõttest. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär.

1. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 5/7
2. Hageja leiab, et võlatunnistuse sõlmimise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. 22.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu algse laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega algse laenulepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud ja kohus arvestab intressi summaks 0 eurot. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale väljamakseid kogusummas 7 000 eurot (dtl 94). Hageja selgitab, et enne võlatunnistuse sõlmimist on kostja teinud kokku tagasimakseid summas 3 688,08 eurot (2 856,90+831,18) (vt dtl 63, 64). Kohus arvestab kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks tasutuks ja seega on põhinõude jäägiks algne laenusumma miinus tagasimaksed: 7000 – 2 856,90 – 831,18 = 3 311,92 eurot. Ülejäänud osas 8 151,46 – 3 311,92 = 4 839,54 eurot jätab kohus põhinõude rahuldamata. Võlatunnistuse ja sellele lisatud maksegraafiku kohaselt (dtl 13) pooled uues maksegraafikus intressi tasumises kokku ei leppinud ja kohus arvestab intressi summaks 0 eurot.
3. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 6 532,56 eurot alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 11.08.2022 kuni hagi esitamiseni 28.09.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 1 757,91 eurot.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 113lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas.

Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.02.2023 kuni hagi esitamiseni (28.09.2023) viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (3 311,92 eurot), mis on 231,38 eurot. Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 231,38 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 1 757,91 – 231,38 = 1 526,53 euro ulatuses. 24. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (3 311,92 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, st 29.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 311,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 231,38 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise. Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata. 6/7 Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja esitatud hagi hinnaks oli 11 459,22 eurot, kuid kohus rahuldab hageja hagi 3 311,92 (põhinõue) + 231,38 (sissenõutav viivis) + 397,43 (edasiulatuv aastane viivise summa) = 3 940,73 euro ulatuses, s.o 34% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 840 eurot.
5. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 338 eurot (ilma käibemaksuta).
6. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 1 178 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 34% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 405,10 eurot.
7. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
8. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
9. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 7/7