Obsah (9)

§ 423§ 426§ 386§ 390§ 173§ 168§ 162§ 190§ 150

2-24-17651 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-17651 I K.H hagi G.K vastu kaasomandi

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 423lg 2 p 2 kohaselt võib kohus aga ei pea jätma hagi läbi vaatamata.

Kohus leiab aga, et antud olukorras, kus on ilmne, et hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, on põhjendatud jätta hagid läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

1. Tartu Maakohus 04.12.
2. a määrusega selles tsiviilasjas rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna määras kindlaks poolte kinnisasja, registriosa numbriga XXXX, asukohaga XXX, kasutamise korra kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis

§ 386lg 4 alusel tühistab määrusega hagi tagamise.

7. Vastavalt

§-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Samuti võib

§ 390

lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise

§ 386lg 4 alusel tühistab.

Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi hageja kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jätab kohus hagi ja vastuhagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pooled on lahendanud hagi ja vastuhagi esemeteks olnud vaidlused kohtuvälise kokkuleppega. Samas ei ole hageja oma hagi ja kostja oma vastuhagi tagasi võtnud. Seega tulenevalt

§ 168

lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaselt tuleks jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Arvestades menetluse asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 162lg-t 4 ja mõistlik on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.11.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15902 anti kostjale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib õigusabi üle kanduda ka esindamiseks kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega kostja riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Tartu Maakohtu 19.12.
2. a määrusega selles tsiviilasjas otsustas kohus anda kostjale menetlusabi ja vabastas ta vastuhagilt riigilõivu tasumisest. 3

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku sellest menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi läbi vaatamata ja

§ 150

lg 1 p-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid ei esine, siis kuulub hagilt ja ka vastuhagilt tasutud riigilõiv tagastamisele. Kohus leiab, et seetõttu esineb

§ 190

lg 7 mõttes mõjuv põhjus, vabastada kostja vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmisel anti hagejale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud jätab poolte endi kanda. Kohus vabastab kostja vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmiseks anti kostjale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest. Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega, kui hageja soovib hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb tal esitada kohtule sellekohane taotlus, märkides muu hulgas pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse. Vastavalt

§ 150

lg-le 6 lõpeb tiigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigi kanda jäävate kostja riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4