KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-9777 Tsiviilasi Alaealise M-B. M. (seaduslik esind

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale (otsuse tegemise ajal 282,31 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2)).

1. Välja mõista A. M.-ilt M-B. M. kasuks perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatav minimaalmääras elatis alates
2. juunist 2025 kuni M-B. M. XXX täisealiseks saamiseni. Kuni
3. märtsini 2026 (kaasa arvatud) on elatise kuumakse suurus 301,74 eurot. Kohtuotsuse
4. novembril 2025 tegemise seisuga on elatis perioodi
5. Tsiviilasi nr 2-25-9777 juuni 2025 -
6. november 2025 (kaasa arvatud) eest muutunud sissenõutavaks kokku summas 1619,36 eurot.
7. A. M.-ilt M-B. M. kasuks väljamõistetud igakuise elatise summa arvutatakse järgmise valemi järgi:

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale (otsuse tegemise ajal 282,31 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2)). 7. Edaspidi muutub kummaltki kostjalt väljamõistetud elatise kuumakse suurus iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse.

1. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatise kuumaksed tuleb K. M.-il ja A. M.-il maksta M-B. M. arvelduskontole (otsuse tegemise ajal konto nr XXX) selle kuu, mille eest elatist makstakse,
2. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „M-B. M.-i elatis“.
3. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 K. M.-ilt väljamõistetud ja perioodi eest
4. juuni 2025 –
5. november 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1619,36 eurot tuleb K. M.-il tasuda ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja ja kostjad ei lepi kokku teisiti.
6. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 A. M.-ilt väljamõistetud ja perioodi eest
7. juuni 2025 –
8. november 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1619,36 eurot tuleb A. M.-il tasuda ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja ja kostjad ei lepi kokku teisiti.
9. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
10. Alaealise M-B. M. seadusliku esindaja, eestkostja Pärnu linnavalitsus esitas
11. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi K. M. ja A. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja hagiavalduses taotleb: 1) Välja mõista K. M.-ilt alaealise lapse M-B. M. kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

alusel arvutatavas määras muutuva suurusena ning tagasiulatuva elatise võlgnevus 3297,61 eurot perioodi

1. juuni 2024-
2. juuni 2025 eest. 2) Välja mõista A. M.-ilt alaealise lapse M-B. M. kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101alusel arvutatavas määras muutuva suurusena ning tagasiulatuva elatise võlgnevus 3297,61 eurot perioodi 18. juuni 2024 - 17. juuni 2025 eest. 2

) § 101 lg 1 ja 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel minimaalmääras elatise arvutamist ja alates 1. aprillist 2025 kehtivat elatise minimaalmäära 301,74 eurot. Kohus selgitas

§ 102

sätesatud aluseid elatise vähendamiseks ning seda, et kohus omal algatusel elatise suurust ei vähenda, vaid seda peab taotlema vanem ning vastavad asjaolud peab vanema välja tooma ja tõendama.

1. Kostja K. M. e-kirjas
2. juulil 2025 palus saata menetlusdokumendid temale pdf-failina, saadetud digiümbrikku ei saavat avada. Kohus edastas menetlusdokumendid K. M.-ile soovitud viisil
3. augustil
4. Samal päeval e-kirjas kostja küsis, kuidas saaks esitada vastuväite. Sellega kostja kinnitas menetlusdokumentide kätte saamist ja 20-päevane vastamise tähtaeg saabus temale
5. septembril
6. Kohus
7. septembril 2025 kirjaga andis K. M.-ile täiendava tähtaja vastuväite esitamiseks kuni
8. septembrini 2025, saatis uuesti menetlusse võtmise määruse ning selgitas, et kostja vastuse nõuded vastuväite esitamiseks on kirjas menetlusse võtmise määruses. Kostja K. M. kohtu määratud kuupäevaks kohtule midagi ei esitanud. Kostja A. M. sai hagiavalduse ja
9. juuli 2025 menetlusse võtmise määruse kätte avaliku etoimiku kaudu
10. juulil
11. Hagile vastuse esitamise tähtaeg lõppes kostja A. M.-il
12. juulil 2025, kostja ei ole siiani kohtule vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, alates hagiavalduse esitamisest nõutava elatise väljamõistmise osas. Tagasiulatuva perioodi eest nõutava elatise osas jätab kohus hagi rahuldamata.
14. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust hagile esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2

) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja M-B. M. sünniakti on emana kantud kostja K. M. ja isana kostja A. M.. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt, mida kinnitavad ka kohtute infosüsteemis ja rahvastikuregistris olevad andmed, on Pärnu Maakohtu 13. mai 2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-17792 K. M.-ilt ja A. M.-ilt alaealise lapse M-B. M. suhtes isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võetud. Kohtumääruse alusel täidab M-B. M. eestkostja ülesandeid Pärnu Linnavalitsus kuni M-B. M. täisealiseks saamiseni või kuni muude eestkoste vajaduse tingitud asjaolude äralangemiseni perekonnaseaduse § 195 alusel.

§ 171

lg 1 sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. 10. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue alates hagi esitamisest elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud.

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Muudatused lapse hooldusõiguses ei mõjuta vanema kohustust last ülal pidada. Tulenevalt

§ 179

lõikest 1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. See tähendab, et vanematelt hooldusõiguse äravõtmise korral lapsele määratud eestkostja on kohustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest lahus elav vanem ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna lapsele ülalpidamist regulaarselt ja/või piisavalt. 11. Kuna kostjad hagejaga koos ei ela ja vahetult hageja ülalpidamises ei osale, on nad

§ 100

lg-te 1 ja 2 järgi kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab elatist

§-s 101 sätestatud alustel minimaalses määras. Kostjad ei ole elatise suurusele vastu vaielnud. 12.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Kooskõlas

§ 101

lg-ga 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kui laps viibib kostja juures aasta keskmisena vähem kui 7 kalendripäeva kuus, arvutatakse elatise suurus

§ 101lg-tes 3-5 sätestatu kohaselt järgmise valemi järgi: (baassumma + 3% eelmise 2

§ 101

lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse baassummat ja arvutatakse 3% eelneva aasta vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti sõltub elatise suurus lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 13. Alates 1. aprillist 2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ning selle valemi järgi arvutatud minimaalne elatis 301,74 eurot (=(282,31 eurot + 69,43 eurot) – 40 eurot)).

§ 102

lg 2 kohaselt saab alaealise lapse puhul sellest väiksemas summas elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejale hagiavalduses soovitud ulatuses elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt on K. M. hageja eestkostjale avaldanud, et tal on veel kaks ülalpeetavat alaealist last, kuid sellest ei saa järeldada, et hagejale elatise maksmise järel jääksid need kaks last hagejaga võrreldes varaliselt halvemasse olukorda. Kostja K. M. ei ole hagile vastanud ega elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus on
2. juuli 2025 menetlusse võtmise kohtumääruses selgitanud kostjatele, et kohus omal algatusel elatise suurust ei vähenda, vaid seda peab taotlema vanem ning vastavad asjaolud peab vanem ise välja tooma ja tõendama. Vaatamata kohtu selgitustele kumbki vanem ei ole esitanud vastuväiteid elatise nõudele ega selle suurusele.

§ 102

lg 1 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui see kahjustab tema võimet ennast ülal pidada.

§ 102lg-s 2 sätestatud alustel elatise vähendamist ei ole kostjad taotlenud.

15.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva kuu eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus märgib otsuse resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva. Hageja taotleb määrata elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu

1. kuupäev.
2. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks elatise välja alates hagi esitamisest
3. juunil
4. Kohtuotsuse
5. novembri 2025 tegemise seisuga on elatis sissenõutavaks muutunud kuni
6. novembrini 2025 (novembrikuu elatis muutub sissenõutavaks
7. novembril 2025). Alates hagi esitamisest
8. juunist 2025 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tuleb kostjatel tasuda ühekordse summana.
9. Ülalkirjeldatud arvestuspõhimõtete kohaselt on M-B. M. elatis ühelt vanemalt ajavahemiku
10. juuni 2025 kuni
11. november 2025 eest muutunud sissenõutavaks (elatis võlg) summas 1619,36 eurot: 2025.a juunikuus 11 päeva eest 110,66 eurot (301,74€/30 päeva x 11) + juuli kuni november 2025 eest 1508,70 eurot (5 kuud x 301,74 eurot).Seega M-B. M. ees on mõlemal kostjal, nii kostja K. M.-il kui ka kostja A. M.-il
12. novembri 2025 seisuga elatise võlg 1619,36 eurot.
13. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peavad kostjad tasuma ühekordse summana mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse tegemist. Kostjad ja hageja seaduslik esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa maksmise).
14. Tagasiulatuva elatise nõue.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on hageja märkinud tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodiks

1. juuni 2024 –
2. juuni
3. Hagi on kohtule aga esitatud
4. juunil 2025 ja seega tegelikult on hagejal õigust tagasiulatuvalt elatist nõuda perioodi eest
5. juuni 2024 –
6. juuni
7. Lisaks on hagiavalduses tagasiulatuva elatise 2

§ 101

lg 3 sätestatud baassumma järgi (2024.a baassumma 272,76 eurot; 2025.a baassumma 282,31 eurot) ning ühelt vanemalte nõutava ühe aasta elatise võlgnevuse summaks on saadud 3297,61 eurot, kuigi miinimumelatis

1. aprillist 2024.a
2. märtsini 2025 oli 287,72 eurot ja alatest
3. aprillist 2025 on 301,74 eurot. Et kostjad ilmselt ei tasunud elatist ka 17.-
4. juunil 2025, siis hagi menetlusse võtmisel kohus leidis, et perioodi muudatus tagasiulatuvalt nõutava elatise summa suurust ei mõjuta. Samuti on hagejal endal õigus hagiavalduses piiritleda, kui suures summas ta tagasiulatuva elatise võlga nõuab. Kohus võttis menetlusse tagasiulatuva elatise nõude perioodi
5. juuni 2024 –
6. juuni 2025 eest hagiavalduses taotletud summas, kummaltki vanemalt hageja kasuks 3297,61 eurot.
7. Hinnates hagiavalduses toodud asjaolusid ning lisatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja nõue kostjatelt tagasiulatuva elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Üldjuhul peab hageja hagiavalduse asjaoludes välja tooma, mida ja milliste tulemustega ta on enne hagi esitamist teinud selleks, et kostjalt elatist saada. Hageja esindajal oleks tulnud eeskätt kirjeldada ja tõendada, kas ja kuidas hageja seaduslik esindaja on pöördunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt väljendatud nõudega kostjate poole elatise saamiseks rahas ning kas ta on selgitanud, kui palju ja millisele kontole kostja peaks igakuist elatist tasuma hageja ees ülalpidamiskohustuse nõuetekohaseks ja piisavaks täitmiseks.
8. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja seaduslik esindaja mõned korrad suuliselt pöördunud kosta K. M. poole selgitustega, et kostja peab lapse ülalpidamiseks elatist maksma, teiselt kostjalt A. M.-ilt enne hagi esitamist elatise nõudmise kohta andmed puuduvad. Ühtegi tõendit kostjatelt kirjalikult elatise nõudmise kohta ja kostjatele elatise maksmiseks vajalike andmete esitamise kohta hageja esindaja kohtule esitanud ei ole ega ole ka selliste tõendite olemasolule viidanud. Samuti on lapse ülalpidamine olnud sel perioodil tagatud hageja esindaja poolt muul viisil ning puuduvad tõendid vanemate poolt hageja suhtes kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju kohta. MENETLUSKULUD
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.
10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2